ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 363

Rahvusraamatukogu

Rahvusraamatukogu on riigi keskne teaduslik universaalraamatukogu, mis hangib, säilitab ja teeb kättesaadavaks sellel maal, selle rahva keeles, selle maa kohta ilmunud ja selle maa autorite avaldatud väljaandeid. Ühtlasi on rahvusraamatukogu rahv ...

Rändraamatukogu

Rändraamatukogu ehk mobiilne raamatukogu on sisuliselt erivarustusega sõiduk lugejate teenindamiseks piirkondades, kus raamatukogu puudub või on kasutajatel sellele ligipääs mingil põhjusel raskendatud. Peale teavikute laenutamise saab mõnes ränd ...

Serblaste Vabariigi Pimedate ja Vaegnägijate Eriraamatukogu

Serblaste Vabariigi Pimedate ja Vaegnägijate Eriraamatukogu on pimedate ja nägemispuudega või mõne muu tavakirjas teksti lugemist takistava puude, häire või haiguse tõttu vaegnägevaid isikuid teenindav eriraamatukogu Banja Lukas, Serblaste Vabari ...

Teadusraamatukogu

Teadusraamatukogu on teadustööd ja teadustöötajaid teenindav raamatukogu. Teadusraamatukogu sisaldab põhjalikke kogusid ühes või mitmes teadusvaldkonnas. Mitmed teadusraamatukogud on samaaegselt ka kõrgkooliraamatukogud või erialaraamatukogud. Ra ...

The European Library

The European Library ehk Euroopa Raamatukogu on veebipõhine teenus, mis võimaldab juurdepääsu Euroopa 47 rahvusraamatukogu digitaalsetele ja mittedigitaalsetele kogudele, ning teenusega liitunud raamatukogude konsortsium selle teenuse arendamisek ...

Pierre de Carcavi

Pierre de Carcavi oli prantsuse matemaatik, Louis XIV kuningliku raamatukogu sekretär. De Carcavi oli pankuri poeg. Ta oli kirjavahetuses mitmete toonaste kuulsamate matemaatikute ja filosoofiga, kelle seas olid Pierre de Fermat, Marin Mersenne, ...

S. R. Ranganathan

Shiyali Ramamrita Ranganathan oli India matemaatik ja raamatukoguhoidja. Ta töötas välja viis raamatukogunduse seadust ning vähetuntud, aga mõjuka koolonliigituse. Teda peetakse India raamatukogunduse isaks. Ta töötas viis aastat matemaatikaprofe ...

Bibliograafia

Bibliograafia on teavikute kindlate tunnuste alusel kogutud ja korrastatud loetelu ning teoste uurimine selliste loetelude koostamiseks. Bibliograafia võib tähistada nii bibliograafianimestikke, tööd nende nimestike koostamisel kui ka bibliograaf ...

Bibliograafiakirje

Bibliograafiakirje ehk bibliokirje on reeglipäraselt esitatud bibliograafiaandmete kogum, mis võimaldab kirjeldatavat dokumenti täielikult identifitseerida. Bibliograafiakirje on bibliograafilise sisu ja otstarbega kirje, mis võib esineda üksi võ ...

Digitaalraamatukogu

Digitaalraamatukogu ehk digitaalne raamatukogu ehk e-raamatukogu on lihtsaima definitsiooni kohaselt raamatukogu, mis koosneb arvutivõrgu vahendusel otsitavatest ja kasutatavatest elektrondokumentidest. Raamatukogusid saab jagada automatiseeritus ...

Kataloog

Raamatukogu kataloogi eesmärk on kajastada kõiki ühes kogus olevaid teavikuid, eristades neid bibliograafiliste andmete kirjete abil, mis samal ajal annavad ka võimaluse leida kataloogi kaudu teavikud. Kataloogitüüpe on võimalik eristada mitut mo ...

Meloodia indeks

Meloodia indeks oli nummerdamissüsteem, millega tähistati Nõukogude-aegse heliplaadifirma Meloodia toodetud heliplaate alates 1961. aastast kuni standardi GOST 5289-73 kasutuselevõtuni 1975. aasta suvel. Sellest standardist loobuti peale GOST-sta ...

Teavik

Teavik on raamatukogunduses andmekandja – materiaalne objekt, millele on talletatud informatsiooni. Teavik on näiteks trükis, heliplaat, foto, CD-ROM, CD, helikassett, videofilm. Eesti Standardikeskuse poolt välja antud standard EVS-EN ISO 2789:2 ...

UDK

UDK ehk universaalne detsimaalklassifikatsioon ehk üldine kümnendliigitus on kümnendjaotusel põhinev rahvusvaheline liigitussüsteem, mida kasutatakse trükiste, kataloogikaartide jm dokumentide süstematiseerimiseks kataloogides, kartoteekides, bib ...

Ebamõrsja

19. sajandiks oli Eestis ebamõrsja toomine muutunud tavaliseks pulmanaljaks, mis oli eriti levinud Lääne-Eestis ja Põhja-Eestis. Ebamõrsja oli kaetud näoga või maskeeritud tüdruk, poiss või vana naine, keda pakuti kosjades kosilastele, pulmades m ...

Eesti talupojapulm

Eesti talupojapulm oli rituaali ja meelelahutust ühendav pärimuslik abielusõlmimispidustus. Eesti talupojapulmal oli palju ühisjooni soome-ugri ja Euroopa rahvaste pulmakommetega.

Ehalkäimine

Ehalkäimine oli mitmetes rahvakultuurides traditsioon, mille korral noormehed külastasid öösel abiellumiseas tütarlapsi. Ehal käidi leeritatud tüdrukute juures, ka ehalkäijad olid leeritatud s. o. täisealiseks tunnistatud. Ehalkäimine algas paast ...

Isamees

Isamees, ka pulmaisa või mõõgaisa või saajavanem oli eesti pulmapeo peategelane ja juht, enamasti peigmehe vanim ja autoriteetseim abielus sugulane. Ta esindas pulmakombestikus peiupoolseid pulmalisi, olles peigmehe eestkõneleja juba kosjades. Lä ...

Järelpulmad

Järelpulmad olid pulmadele järgnevad kokkusaamised. Nagu kosimine, oli ka pulmade lõpetamine järkjärguline, mitmeastmeline. Pulmapeole järgnesid järelpulmad. Neid peeti kas pulmadele järgneval pühapäeval pärast kirikut või nädal pärast pulmi. Mõn ...

Kaasitaja

Kaasitaja, ka kaasik või kaasikunaine, oli eesti pulmades pulmalaulik. Tavaliselt oli pulmades kaks kaasitaja-paari, üks paar peiu, teine mõrsja poolt. Kaasitajad said süüa-juua, kohati on neile ka tasutud, kas toidukraamiga või rahaga. Mõnikord ...

Kihlad

Kihlad on eesti rahvapärimuses kingitused ja käsiraha, mille peig andis mõrsjale. Kihlade andmine pärines muistsest naiseostmiskombest. Kihlad olid kosjades või kihlusel vahetavad kingitused ja kihlade vastuvõtmine tähendas abielukokkuleppe kinni ...

Kihlus

Varem piirdus kihlus kihlade vahetusega kosjade ajal. Kiriku survel sai kihlusest 18. ja 19. sajandil kosjadele järgnev ülesandmine kirikuõpetaja juures nn lugemas käimine ning sellega seotud pruutpaari eksam lugemises ja usuõpetuse tundmises. Ha ...

Kosjad

Kosjad olid nõusoleku saamine abieluks neiult ja neiu vanemailt. Eesti pärimuslikele kosjadele eelnes tavapäraselt kuulamine. Kuulamas käis nn. kuulueit, vanem naine, kes oli isamehe naine või peiu ema, kaasas pudel viina. Nõusoleku märgiks seoti ...

Kosjajutt

Kosjajutt oli kosjades isamehe poolt räägitav jutt mõrsja juures. Kosjas kõneles isamees, peig vaikis. Kosjajutt oli metafoorne - ei küsitud kunagi otse, vaid kosilased esinesid kas looma mullika, sälu või linnu kana otsijatena või ostjatena: oll ...

Kuulamine (etnoloogia)

Kuulamine oli eesti talurahva komme teha eelnevat maakuulamist, kas kosjad võetakse vastu või mitte. Et rahvausu järgi kosimiselt tühjalt tagasitulemine ennustas õnnetust, siis eelnes ülemaalise kombena kuulamine. Üldlevinud tava oli läkitada kuu ...

Kuulueit

Kuulueit oli eesti talurahva kommetes naine, kes saadeti neiu juurde eelkosja ehk kuulama, kas kosjad võetakse vastu või ei. Kuulueit oli vanem naine, enamasti kas isamehe naine või peiu ema. Kuulama läks kuulueit kas teisipäeva või neljapäeva õh ...

Langud

Langud on abikaasade vanemad omavahel. Langud on ka ühe abielupoole suguvõssa kuuluvad isikud teise abielupoole sugulaste suhtes. Samuti on see mõrsja- ja peiupoolsete pulmaliste vastastikune kõnetlussõna pulmades, mõnes kohas nimetati varem nii ...

Laua otsa viimine

Laua otsa viimine oli üks rahakorjamise tavadest Eesti talupojapulmas pruutpaari jaoks. Laua otsa viimine oli tuntud rahakogumise viis pulmades. Pärast tanutamist või veimede jagamist istus noorpaar laua taha, kõrvatsinaise ja isamehe vahele. Pei ...

Laua pühkimine (pulm)

Laua pühkimine oli üks rahakorjamise tavadest Eesti talupojapulmas pruutpaari jaoks. Laua pühkimine oli levinud rahakorjamise viis pulmades ja ka varrudel Risti, Kolga-Jaani. Peale esimest sööki, enamasti aga peale viimast söömist mõnel pool ka i ...

Lemmkibu

Lemmkibu oli õllekann, mida kasutati rahakorjamiseks Eesti talupojapulmas pruutpaari jaoks. See oli eriline õllekann, mis oli vöödega ehitud. Kannu sees oli nn makekahi, õllest, meest ja piimast segatud kuum pidujook, mida kaasitajad pakkusid lau ...

Lõputoit

Lõputoit, ka pulmakurat oli pulmade lõpust märkuandev traditsiooniline toit. Lõputoiduks oli enamasti kapsasupp või lihaga keedetud kapsad, ka klimbisupp või koorega kartulid. Virumaal keetis isamehe naine lõpetuseks putru. Mõnel pool oli lõpumär ...

Mõrsjaitk

Mõrsjaitk oli setude pulmakomme, mis seisnes mõrsja laulmises. Mõrsja koos nelja podruskaga laulis oma sugulaste juures neid pulma kutsudes ja ka naabritele pulmapäeva hommikul pulma kutset andes. Kõik kutsutavad annetasid mõrsjale, mehed raha, n ...

Nooriku tantsitamine

Nooriku tantsitamine oli pulmatseremoonia osa, mis järgnes tanutamisele ja põlletamisele. See kuulus algselt arvatavasti muistsesse viljakus- ja sigivusrituaali. Esimesena tantsis tavaliselt isamees, siis peigmees, siis peiupoisid, seejärel teise ...

Peiupoisid

Peiupoisid olid Eesti talupojapulmas vallalised noormehed, peigmehe saatjad ja isamehe abilised. Peiupoiss oli isamehe järel tähtsam saajarahva pulmategelane algselt peiu sugulane. Tunnusmärgiks pulmamõõk, lehv või roos rinnas pruutneitsi kingitu ...

Piiramine (pulm)

Piiramine, ka karastamine oli peamiselt Eesti talupojapulma kommetes esinev tava. Piiramiseks nimetati teatavast pulmalisest või pulmalistest kõige kurja eemalepeletamist temast kolmekordse ümberkäimisega, pulmarongis ka ümberratsutamisega. Piira ...

Piitsaraha küsimine

Piitsaraha küsimine või piitsaraha panemine oli üks rahakorjamise tavadest Eesti talupojapulmas. Piitsaraha küsimine põhiliselt Kirde-Eestis oli peiu poolt pulmalistelt korjatav raha, enne saajarahva pulmarongi sõitmist mõrsja järele. Samuti ka e ...

Pruudipärg

Pruudipärg oli 19. sajandil eesti talupojapulmades mõrsja peaehe. Pruudipärg oli kas riidest ja kunstlilledest või ostetud linnast ; lisaks võis olla mirdiokstest või ka elavlilledest Viru-Nigula, Kose. Pruudipärg mängiti maha spetsiaalse, üle ma ...

Pruudivend

Pruudivend, ka pruudipoiss või pruudiveli oli eesti talupojapulmas pulmategelane. Harilikult oli pruudivennaks pruudi lähim vallaline sugulane. Ta oli pruudi saatja ja kaasanaise abiline pulmatseremoonial, mängude ja pulmanaljade juht pulmapeol. ...

Pruut

Pruut ehk mõrsja on peatselt abielluv naine. Pruudi vastaspool on peigmees. Eesti talupojapulmas oli mõrsja keskne tegelane, kuid suhteliselt passiivne. Aktiivselt tegutses mõrsja pulmade eel. Pulmade ajal oli mõrsja toimekas ka uue koduga tutvum ...

Pruuttüdrukud

Pruuttüdrukud, ka pruutneitsid, pruutõed ja mõrsjasõsarad olid Eesti talupojapulmas vallalised neiud, kelle pruut oma sõbrannade ja sugulaste hulgast välja valis. Pruuttüdrukud olid pruudi saatjad ning kaasanaise abilised pulmatseremoonial. Nad o ...

Pulmakott

Pulmakott oli pulmaliste poolt pulma kaasa toodud toidukott. Pulmakott oli üle maa tuntud. Vallalised kutsutud pulmalised tulid enamasti ilma kotita. Kutsutud abielus või perekonnaga pulmaliste kaasavõetav toidukott sisaldas tavaliselt leiba ja s ...

Pulmaleib

Pulmaleib oli eesti talupojapulmadeks küpsetatud leib - odrajahust karask, kakk või odraleib. 19. sajandi keskpaiku tehti pulmaleib kodus jahvatatud ja hästi sõelutud rukkijahust, segatud keeva veega, leiba nimetati peenleivaks. Hiljem hakati pul ...

Pulmaline

Pulmaline oli eesti pulmas kutsutud pulmakülaline. Pruut ja peig kutsusid oma külalised eraldi. Peiupoolsed pulmalised olid üldnimega saajarahvas, pruudipoolsetel pulmalistel oli rohkem nimetusi: enamasti vakarahvas, aga ka saunjarahvas jm. Pruud ...

Pulmalipp

Pulmalipp oli Eesti talupojapulmas nii pruudi- kui peiulipp. Vahel oli pulmalipuks ka riigilipp või lihtsalt valge lipp. Lipu heiskamisega näidati pulmade algust, sest pulma kutsumisel kellaaega ei öeldud. Pulmalipu heiskamine on hiline komme, le ...

Pulmamõõk

Pulmamõõk oli pulmatseremoniaalis kasutatav mõõk. Mõõka kandsid isamees ja peiupoisid, harva peig pulmarituaali täitmisel. Komme on vana ning tuntud laialdaselt Kesk- ja Ida-Euroopas. Eestis pärinevad vanimad teated pulmamõõgast 17. sajandist. 19 ...

Pulmanaljad

Pulmanaljad olid Eesti talupojapulmas tembutamised pulmaliste lõbustamiseks pulmarituaalide vaheaegadel. Pulmanaljad olid nii ajaviiteks kui rahakogumiseks mõeldud ettevõtmised. Kui talupojapulmades rituaalne osa aja jooksul vähenes, siis suurene ...

Pulmapäevad

Pulmapäevad oli aeg, mille jooksul kestis eesti talupojapulm. Tavalised pulmad kestsid kolm päeva. Pulmaeelsel päeval ehk pulmalaupäeval kogunesid pulma kutsutud vastavalt mõrsja või peiu majja. Pulma esimene päev oli saajapäev – peig läks koos s ...

Pulmarong

Veel 17. sajandil sõideti Eesti talupojapulmades ratsa. 19. sajandil ratsutasid pulmarongi eesotsas vaid peiupoisid, sõiduvahendiks oli vedruvanker või saan. Liiguti suure käraga, hõisati, helistati kelli, paugutati püsse. Lärm pidi eemal hoidma ...

Pulmatoit

Pulmatoit oli eesti talupojapulmas pulmalistele pakutud toit. Varasematel aegadel oli toit kesine - aganaleib, silgud, jahurokk jne. Alates 19. sajandist muutus pulmalaud rikkalikumaks seoses kartulikasvatuse levikuga. Iga perekond võttis pulma k ...

Põlle lappimine

Põlle lappimine, ka põlle paikamine, oli eesti talupojapulmas pulmarituaali eraldi episood ning järgnes põlletamisele. Põlle lappimise algatas pruudi vend. Kurtes, et peigmees on ostnud katkise põlle, kutsus ta pulmalisi põlle lappima. Põll aseta ...