ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 391

Krišjānis Barons

Krišjānis Barons oli läti kirjanik, folklorist ja rahvusliku liikumise tegelane. 1856–1862 õppis ta Tartu Ülikoolis matemaatikat ja astronoomiat. Aastail 1862–1865 oli ta ajalehte Pēterburgas Avīzes toimetaja. 1867 läks ta koduõpetajaks Moskvasse ...

Fricis Brīvzemnieks

Fricis Brīvzemnieks oli Läti folklorist, noorlätlane, publitsist, luuletaja ja tõlkija. Teadlasena kogus ja avaldas palju folklooriteoseid. Ta sündis Rokaiži mõisa omaniku Treulandi peres. Tema ema suri varakult ja teda kasvatas vanaema, kes oli ...

Apollon Edelson

Ta oli pärit venestunud saksa perekonnast. Ta lõpetas Peterburi Tsiviilinseneride Instituudi ehitusinsenerina ja töötas peamiselt Riias, kus ta oli alates 1858. aastast Riia õigeusu piiskopkonna arhitekt. Tema projekteeritud ehitisi on ka mujal L ...

Krišjānis Valdemārs

Krišjānis Valdemārs oli läti rahvusliku liikumise tegelane, kirjanik, poliitik, folklorist ja noorlätlaste liikumise juht. Valdemārs oli Läti ärkamisaja suurkuju analoogselt Eesti ärkamisaja suurkuju Carl Robert Jakobsoniga. Pärast kooli lõpetami ...

Germaanlased

Germaanlased olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud. Vanim teadaolev germaanlaste kultuur oli 7. sajandil eKr Elbe alamjooksul ja Jüüti poolsaarel levinud Jastorfi kultuur. Germaani rah ...

Alemannid

Alemannid olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul. Esmamainituna roomlaste poolt aastal 213, vallutasid alemannid aastal 260 Agri Decumatese ja laienesid hiljem tänapäeva Elsassi ja Põhja-Šveitsi, algatades nendes piirkon ...

Anglid

Anglid oli üks peamisi germaani rahvaid, kes asusid Britanniasse Rooma-järgsel perioodil. Nad asutasid Anglosaksi Inglismaal mitu kuningriiki ja nende nimest tekkis nimi Inglismaa. Nimi tuleneb Angelni piirkonnast, mis asub Läänemere kaldal, kus ...

Anglosaksid

Anglosaksid olid germaani hõimud, kes rändasid alates 5. sajandi algusest Jüütimaalt ja Põhja-Saksamaalt Britanniasse. Anglosaksi periood tähistab inglise ajaloo perioodi pärast nende esialgset ümberasumist, nende kaudu inglise rahva loomist, kun ...

Arminius

Arminius, tuntud ka kui Armin või Hermann, oli germaani hõimude juht, kes võitis Vana-Rooma armeed Teutoburgi metsa lahingus.

Burgundid

Burgundid olid idagermaani hõim, mis võis rännata Mandri-Skandinaaviast Bornholmi saarele, mille vana nimekuju vanapõhja keeles oli Burgundarholmr, ja sealt edasi Mandri-Euroopasse.

Frangi riik

Frangi riik oli riik varakeskaegses Euroopas. Frangi riik asus suures osas tänapäevase Prantsusmaa territooriumil. Frangi riik tekkis pärast Lääne-Rooma riigi lagunemist 5. sajandil, kui frangid, üks germaani hõimurühmadest, vallutasid kuningas C ...

Frangid

Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal. Sõna "frangid" seostatakse nende relva, kaheteralise sõjakirve francea nimetusega. Tähenduseks on tõlgendatud julged ja vabad. Frangid jagunesid ripuaari franki ...

Friisid

Friisid ehk friislased on läänegermaani rahvas, kes praegu elab Kirde-Hollandis ja Loode-Saksamaal ning kes on minevikus asustanud väga suurt osa Põhjamere lõuna- ja idaranniku äärsetest aladest. Friiside ligikaudne arv Hollandis on 600 000 ja Sa ...

Germaani ihukaitsjad

Keiserlikud germaani ihukaitsjad Vana-Rooma Auliuste-Claudiuste dünastia keisrite isiklikud ihukaitsjad, kes pärinesid germaani suguharude seast. Kui pretoriaanid olid Rooma keisri peamised ihukaitsjad, siis Germaani ihukaitseüksus oli rohkem isi ...

Germania (allegooria)

Germania on Germaaniat või Saksamaad kujutav allegooriline tegelane. Antiikajal, kui Germaania rahvad olid tervik ainult roomlastest vallutajate silmis, kujutasid viimased juba Germaniat nuumenina. Keskajast alates oli Germania antiikaja Germaani ...

Goodid

Gooti päritolu Rooma ajaloolase Jordanese järgi Getica, VI sajand pärinesid goodid Scandza saarelt, milleks peetakse Lõuna-Skandinaavias asuvat Götalandi ja ka Ojamaad Gotlandi, mis tänapäeval kuuluvad Rootsile. Jordanes annab oma Geticas ülevaat ...

Kimbrid

Koos naaberhõimu teutoonidega alustasid nad umbes aastal 120 eKr rändamist oma algselt kodumaalt lõunasse. Aastal 113 eKr jõudsid nad Carinthiani, hilisemasse Rooma provintsi Noricumis. Roomlased saatsid germaanlaste rände takistamiseks sinna kon ...

Langobardid

Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias. Langobardid arvatakse olevat pärit Skandinaaviast. Langobardide ajaloolane Paulus Diaconus kirjutas oma teoses "Historia Langobardorum", et langobardid pärines ...

Langobardide kuningriik

Langobardide kuningriik oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568 569. aastal Apenniini poolsaarele ja mis kestis 774. aastani. Kuningriigi koosseisus oleva kahe suure ala Langobardia Major Põhja- ja Kesk-It ...

Saksid

Saksid on osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa.

Sueebid

Sueebid ehk sueevid oli germaani hõimude rühm. Sueebide kohta käivad andmed on üsna puudulikud ja vasturääkivad. Tacituse arvamuse kohaselt ei olnud sueebid üksik rahvas, vaid pigem koondnimi erinevatest hõimudest, kelle asuala hõlmas üle poole G ...

Svealased

Svealased olid põhjagermaani hõim. Nende vanapõhjakeelne nimi arvatakse tulenevat enesekohase asesõna tüvest *se ehk "oma hõimu liige/sugulane". Esimene autor, kes hõimust kirjutada võis, oli Tacitus: oma 98. aastast pärinevas teoses "Germania" m ...

Tüüringid

Tüüringid või toringid olid germaani hõim, kes ilmus umbes aastal 280, Suure rahvasterändamise lõpul Harzi mägedesse Kesk-Germaanias, piirkonda, mis kannab veelgi nende nime – Tüüringi. Nad täitsid ilmselt tühimiku, mis jäi, kui eelmised asukad – ...

Armeenia keel

Armeenia keel on keel, mida kõnelevad armeenlased. See moodustab omaette rühma indoeuroopa keelte seas. Ajalooliselt on seda kõneldud kõikjal Armeenia mägismaal, tänapäeval ka armeenlaste hajaliasustuses. Peale Armeenia Vabariigi ja Mägi-Karabahh ...

Grassmanni seadus

Grassmanni seadus on reeglipära vanakreeka ja sanskriti keeles, mis sätestab, et kui aspireeritud konsonandile järgneb silbialguline aspireeritud konsonant, kaotab esimene neist oma aspiratsiooni. Seadus on nime saanud Hermann Grassmanni järgi, k ...

Illüüria keel

Illüüria keel on muistsete illüürlaste keel. Kuulub indoeuroopa keelkonna paleobalkani rühma. Kõige lähedasem on albaania keelele, ilmnevad seosed ka balti, slaavi ja germaani keeltega. On esindatud kahe lähedases suguluses oleva variandiga – bal ...

Kurmandži keel

Kurmandži ehk põhjakurdi keel kuulub indoeuroopa keelkonda ning on üks kurdi keele dialektidest. Kurmandži keel on kõige levinum kurdi keele dialekt – seda räägib umbes 80% kurdidest. Põhiliselt räägitakse kurmandži keelt Türgis umbes 15 miljonit ...

Vanaarmeenia keel

Vanaarmeenia keel on armeenia keele vanim tuntud vorm. Esmakordselt kirjutati vanaarmeenia keeles 5. sajandi alguses pKr, sellest kuni 18. sajandini on kogu armeenia kirjandus vanaarmeenia keeles. Paljud muistsed kreeka, pärsia, heebrea, süüria j ...

Etruria

Etruria on vanaaja maakond Kesk-Itaalias, Tiberi ja Arno jõe vahel. Nime on Etruuria saanud etruskide järgi, kes seda 8.–3. sajandil eKr asustasid. 6.–5. sajandil eKr olid etruskide linnriigid Joonia linnade liidu eeskujul asutatud 12 linna liit ...

Itaalikud

Itaalikud olid 2. aastatuhandel eKr arvatavasti Alpide või Aadria mere tagant Apenniini poolsaarele rännanud ning seal paikseks muutunud indoeuroopa hõimud. Rääkisid itali keeli. Keelelis-etniliste tunnuste järgi liigitatakse itaalikud kaheks suu ...

Nuraag

Nuraag on neoliitikumi ja pronksiaja megaliitiline tüvikoonusjas ehitis. Nuraage püstitati peamiselt Itaalias Sardiinias umbes aastatel 1800 kuni 1100 eKr. 1997. aastal kanti Barumini lähistel asuv mitmeosaline Su Nuraxi sardi murdes nuraag kompl ...

Kiviaeg

Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu enamasti kivist. Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Kivia ...

Dispilió tahvel

Dispilió tahvel on kiviajast pärinev sümbolitega kaetud puidust tahvel. Tahvli kaevas välja Kreeka arheoloog Giórgos Hourmouziádis Kreekas Dispiliós läbi viidud kaevamistel ning see on radiosüsiniku meetodil dateeritud ligikaudu aastasse 5260 eKr ...

Neoliitiline revolutsioon

Neoliitiline revolutsioon oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele. Neoliitilise revolutsiooni käigus ilmusid kõplapõllundus ja karja kasvatamine. Inimeste ...

Venekirves

Venekirves oli venekujuline tööriist nöörkeraamika kultuurist, mis levis kivi- ja pronksiajal. Karlova tüüpi kivikirves on peamiselt vaid Eesti aladel levinud venekirve tüüp.

Anno

Anno oli Turaida ülik 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses, keda on mainitud Henriku Liivimaa kroonikas. Anno nime on peetud talle ristimisel antud Johannese muganduseks või alamsaksa päritolu nimeks. Hilisemal ajal on see nimi esinenud ka lä ...

Latgalid

Latgalid oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal. Suuresti just latgalite keele ja kultuuri baasilt kujunes 17.–18. sajandiks välja läti rahvas.

Ymaut

Ymaut oli liivlane, kes Henriku kroonika kohaselt tappis 1198. aastal Riia lahingus teise Liivimaa piiskopi Bertholdi. Tema nime on seostatud eestipärase nimega Himmotu ja selle tähenduseks on pakutud "himustatu, ihaldatu". Läti keeles on Ymauti ...

Norra kiviaeg

Norra mesoliitikumi jaotavad arheoloogid järgmisteks perioodideks: Torkopi kultuur 8000–7000 eKr Fosna kultuur ja Komsa kultuur 10 000–8000 eKr Tverrpilfasen 4800–4000 eKr Nostveti kultuur 7000–4800 eKr Neoliitikum jaotatakse kolmeks perioodiks: ...

Gergovia

Gergovia oli 1. sajandil eKr gallialaste hulka kuulunud arvernide hõimu peamine oppidum, tänapäeva mõistes pealinn. Arvatakse, et see asus samas kohas kui tänapäeval Gergovieks kutsutud küla Clermont-Ferrandi lähedal Auvergneis, Lõuna-Prantsusmaa ...

Agri Decumates

Agri Decumates ehk Decumates Agri oli piirkond Rooma keisririigi Germania Superior ja Raetia provintside territooriumil. Piirkond hõlmas tänapäeva Saksamaa edelaosas Reini, Maini ja Doonau jõe vahel olevaid alasid, kattes Schwarzwaldi ja Juura mä ...

Teutoburgi metsa lahing

Teutoburgi metsa lahing, Vana-Rooma ajaloolaste poolt kirjeldatud kui Varuse katastroof ja tuntud ka kui Varuse lahing, toimus aastal 9 pKr Teutoburgi metsas, kui germaani hõimude ühisvägi hävitas varitsuslahingus väejuht Publius Quinctilius Varu ...

Salzburgi peapiiskopkond

Salzburgi vürstlik peapiiskopkond oli vaimulik vürstkond ja Saksa-Rooma riigi osariik. See koosnes ilmalikust territooriumist, mida valitsesid Salzburgi peapiiskopid, et eristada seda aastal 739 Püha Bonifatiuse poolt Saksa Baieri hõimuhertsogkon ...

Augsburgi piiskopkond

Augsburgi vürstlik piiskopkond oli üks vürstlikest piiskopkondadest Saksa-Rooma riigis ja kuulus Švaabi ringkonda. Seda ei tohi segamini ajada Augsburgi diötseesiga, mis, kuigi hallatud sama isiku poolt, oli märkimisväärselt suurem, kui vürstlik ...

Baieri hertsogkond

Baieri hertsogkond oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamuse oma territoriaalsest ulatusest. Saksa-Rooma keisrite reas oli ainult Ludwig IV 1328–1347 seotud hertsogko ...

Idamark

Idamark oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne piirimark, mis loodi aastal 976 territooriumist Ungari kuningriigi piiril. Algselt Baieri hertsogite ülemvõimu all, valitsesid seda Frangimaa Babenbergide markkrahvid. Sellest sai keiserlik osariik oma õig ...

Kraini hertsogkond

Kraini hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi osariik, mis loodi aastal 1364. Habsburgide monarhia pärusvaldusena sai see aastal 1804 Austria keisririigi osaks ja Illüüria kuningriigi osaks aastani 1849. Eraldi kroonimaana aastast 1849 oli see aastast ...

Pannoonia mark

Pannoonia mark oli Karolingide impeeriumi piirimark, mis sai nime endise Rooma Pannoonia provintsi järgi. See tekkis 9. sajandi keskpaigas endise Avaari khaaniriigi maadel Suur-Määri riigi ohu vastu ja kestis vaid nii kaua kui selle riigi tugevus ...

Sise-Austria

Sise-Austria oli mõiste, mida kasutati 14. sajandi lõpust 17. sajandi alguseni Habsburgide pärusvalduste kohta Semmeringi mäekurust lõunas, viidates keiserlikele Steiermargi, Kärnteni, Kraini ja Austria rannikumaa hertsogkondadele. Sise-Austria h ...

Steiermark (mark)

Steiermargi mark oli algselt enne aastat 970 Kärnteni hertsogkonnast eraldatud kui puhvertsoon madjarite vastu. Algselt oli ta tuntud kui Karantaania mark, endise slaavi vürstiriigi Karantaania järgi, mis oli Kärnteni hertsogkonna eelkäija. 11. s ...