ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 394

Konstantinoopoli ülikool

Konstantinoopoli ülikool on Pandidakterioni nime all 425. aastal Konstantinoopolisse asutatud kõrgem õppeasutus, mille asutajaks oli Ida-Rooma keiser Theodosius II. Kool töötas kuni 15. sajandini. Bütsantsi ühiskonnas oli haridus au sees ja laial ...

Ladina keisririik

Ladina keisririik oli ristisõdijate poolt pärast Neljandat ristisõda Bütsantsi aladele rajatud feodaalne riik. See rajati pärast Konstantinoopoli vallutamist 1204. aastal ning kestis 1261. aastani, mil nikaialastel õnnestus linn vallutada ja Ida- ...

Nikomeedia

Nikomeedia ehk Nikomedeia oli ajalooline linn Väike-Aasias, tänapäeval tuntud kui Türgi linn Izmit. Nikomeedia kohale asutati Megara koloonia aastatel 712–711 eKr ning linna nimi oli algselt Astakos Αστακός Bitüünias. Astakose purustas Vana-Maked ...

Ravenna eksarhaat

Ravenna eksarhaat ehk Itaalia eksarhaat oli Bütsantsi võimukeskus Itaalias 6. sajandi lõpust aastani 751, kui viimane eksarh langobardide poolt tapeti.

Solidus

Solidus oli Rooma keisririigi hilisema perioodi kuldmünt. Esimesena vermis solidused Diocletianus 301 aastal pKr. Kuna ringlusse läinud müntide arv oli väike, ei omanud see majanduslikku efekti. Lõplikult asendas endise kuldmündi aureuse solidust ...

Vana-Rooma keisrite loend

Quintillus 270 Florianus 276 Vespasianus 69–79 Constantinus II 337–340 Hadrianus 117–138 Probus 276–282 Claudius 41–54 Theodosius I 379–395 Otho 69–69 Maximinus Thrax 235–238 Augustus 27 eKr – 14 pKr Nerva 96–98 Constans 337–350 Gallienus 253–268 ...

Eelromaani kunst

Eelromaani kunst on ühendav mõiste Euroopas 5. sajandist, Merovingide dünastia algusest kuni 11. sajandini, romaani kunsti üle-euroopalise väljakujunemiseni käibinud arhitektuurile ja teistele kunstiliikidele. Seda kunstiperioodi iseloomustab kla ...

Feodaal

Feodaal ehk läänimees oli keskajal feoodi ehk läänimaa saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes. Seda kinnitas vasallivanne ehk investituur, mis kehtestas senjööri ja vasalli vahekorra. Läänisüsteemi tekke tõi kaasa ratsasõdalas ...

Meespäev

Meespäev oli Harju-Viru vasallide koosolek keskajal. Liivimaa piiskopkondade meespäevad olid algselt vasallidest koosneva meeskohtu kogunemised. Alates 14. sajandi lõpust hakkasid nendel osalema ka teised territoriaalseisused Riias ja Saare-Lääne ...

Arnulf (Frangi keiser)

Arnulf Kärntenist oli viimane tugev Karolingidest valitseja. Ta oli 887–899 Ida-Frangi kuningas ning alates 896 ka Frangi keiser. Arnulf sai Ida-Frangi kuningaks pärast oma onu Karl III Paksu kukutamist. Seejärel võitles ta edukalt viikingite vas ...

Burgundia krahvkond

Burgundia vabakrahvkond oli keskaegne krahvkond, mis paiknes Prantsusmaa endises provintsis ja tänapäevases piirkonnas Franche-Comté, mille prantsuse nimi meenutab veelgi selle krahvi tavatut tiitlit: Freigraf comté sellele feodaalsele vürstkonna ...

Cannstatti verekohus

Cannstatti nõukogu, ka Cannstatti verekohus, oli nõukogu kohtumine Cannstattis aastal 746, mis leidis aset, kui Austraasia majordoomus Karlmann, Karl Martelli vanem poeg, kutsus kokku kõik alemannide ülikud. Vastavalt Metzi annaalidele, annales P ...

Chlodovech I

Chlodovech, ka Clovis oli saali frankide kuningas. Chlodovech pidas sõdu nii galloroomlaste kui ka teiste germaani hõimude vastu ning tema valitsusajal saavutasid frangid Gallias ülemvõimu. Chlodovechi üks tähtsamaid tegusid oli pärast Tolbiaci l ...

Frangi keiser

Frangi keiser on Frangi riigi valitsejate tinglik nimetus. Neid valitsejad nimetati tegelikult Lääne-Rooma keisriteks ning nad isegi pidasid end Rooma riigi taastajateks. Ajaloolased nimetavad neid siiski Frangi keisriteks, sest Karl Suur ning te ...

Friuli hertsogkond

Friuli hertsogkond oli langobardide hertsogkond tänapäeva Friulis, esimene, mis rajati pärast Apenniini poolsaare vallutamist aastal 568. See oli üks suuremaid domeene Langobardia Maioris ja tähtis puhver Langobardide kuningriigi ning slaavlaste, ...

Guido Spoletost

Guido Spoletost oli Frangi keiser, Itaalia kuningas ja Spoleto hertsog. Guido oli üks mõjukamaid Kesk-Itaalia valitsejaid, kes pärast Karl Paksu surma ning Frangi impeeriumi lõplikku kokkuvarisemist valiti vastukaaluks Friooli Berengarile samuti ...

Hispaania mark

Hispaania mark, tuntud ka kui Barcelona mark, oli puhvertsoon Septimaania provintsi taga, loodud aastal 795 Karl Suure poolt kui kaitsebarjäär Al-Ándalusi Omajaadide ja frankide kuningriigi vahel. Laiemas tähenduses viitab Hispaania mark grupile ...

Hõimuhertsogkonnad

Hõimuhertsogkonnad olid varakeskajal põhiliselt vanade saksa hõimude asualad piirkonnas, mida seostatakse Frangi riigiga, eriti idas. Need hõimud olid algselt frangid, saksid, alemannid, burgundid, tüüringid ja ruugid. 5. sajandil liikusid burgun ...

Istria mark

Istria mark oli esialgu Karolingide piirimark Istria poolsaarel ja ümbritseval territooriumil, mille aastal 789 vallutas Karl Suure poeg Pippin. Pärast 1364. aastat oli see Habsburgide monarhia, Austria keisririigi ja Austria-Ungari Istria provin ...

Itaalia kuningriik (keskaegne)

Itaalia kuningriik oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774. Hiljem, pärast Frangi riigi lagunemist aastal 888, taastas see mõningase iseseisvuse. Lõpuks, aastal 961 liidendati ...

Karolingid

Karolingid on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid. Dünastiad said Karolingide nime suguvõsa kuulsaima esindaja Karl Suure järgi, kellest põlvnesid hilisemad Karoli ...

Karolingide impeerium

Karolingide keisririik on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all. Seda dünastiat nähakse Prantsusmaa ja Saksamaa asutajana ja selle algusaeg põhineb Karl Suure kroonimisel ning see lõpeb Kar ...

Karolingide renessanss

Karolingide renessanss oli kultuuriline edasiminek keskajal Karolingide dünastia valitsemisajal Frangi riigis, mille eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase. Antiikaeg võeti küll eeskujuks, kuid rohkem vaimuelu arengut soodustava tingimusena. Ees ...

Kesk-Frangi riik

Kesk-Frangi riik oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel. Paiknedes Ida- ja Lääne-Frangi riigi vahel, koosnes Kesk-Frangi riik frankide territooriumist Reini ja Sc ...

Lamberto Spoletost

Lamberto Spoletost oli Frangi keiser, Itaalia kuningas ja Spoleto hertsog. Lamberto oli Spoleto Guido poeg. Kui isa 891. aastal keisriks krooniti, sai temast Itaalia kuningas ning 892. aastal kaaskeiser. Isa surma järel 894. aastal sai Lamberto n ...

Majordoomus

Majordoomus oli Frangi riigis Merovingide dünastia ajal Frangi riigi ja alamkuningriikide kuninga kojaülem ning tema majapidamise juhataja ja ka kuninga sõjalise kaaskonna ülem. 7. sajandil muutusid majordoomused Frangi riigi tegelikeks valitseja ...

Merovingid

Merovingid on 5 8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Frangi riiki valitsenud kuningate suguvõsa. Dünastia sai oma nime Saali frankide kuninga Merovechi järgi. Järgnevalt on toodud Merovingidest Frangi riigi ja selle osade va ...

Neustria

Loode-Itaalia kohta varakeskajal vaata Neustria langobardide Neustria või Neustraasia oli frankide kuningriigi lääneosa, mis loodi aastal 511 seoses frankide kuninga Chlodowech I Merovingide kuningriigi jagunemisega tema nelja poja vahel pärast t ...

Saksi sõjad

Saksi sõjad olid kampaaniad ja ülestõusud rohkem kui 30 aasta jooksul aastast 772, kui Frangi riigi kuningas Karl Suur esmakordselt sisenes Saksimaale kavatsusega vallutada, aastani 804, kui viimane rahulolematute hõimlaste mäss oli purustatud. K ...

Septimaania

Septimaania oli Rooma provintsi Gallia Narbonensis läänepiirkond, mis läks läänegootide kontrolli alla aastal 462, kui Septimaania loovutati nende kuningale, Theoderich II-le. Läänegootide alluvuses oli see tuntud lihtsalt Gallia või Narbonensis. ...

Spoleto hertsogkond

Spoleto hertsogkond oli umbes aastal 570 Kesk-Itaalias langobardi duxi Faroaldi poolt asutatud langobardide territoorium.

Tüüringi hertsogkond

Tüüringi hertsogkond oli idapoolseim piirimark Merovingide Frangi kuningriigi Austraasia osas, mille rajas Dagobert I pärast oma kaotust Samo slaavi konföderatsioonile Wogastisburgi lahingus aastal 631/2. See taasloodi Karolingide impeeriumis ja ...

Vana-Saksimaa

Vana-Saksimaa on sakside algne kodumaa tänapäeva Saksamaa loodenurgas ning kattub jämedalt võttes tänapäeva Alam-Saksimaa ja Vestfaaliga ning Saksi-Anhalti lääneosaga. 11. sajandi kroonik Adam Bremenist võrdles Vana-Saksimaa kuju kolmnurgaga ja h ...

Gild

Gild on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon. Eestis tekkisid gildid arvatavasti 13. sajandil. Tallinnas olevasse Kanuti ja Oleviste gildi kuulus algselt nii kaupmehi kui käsitöölisi, ...

Hansa esindajad Ameerika Ühendriikides

Hansa esindajad Ameerika Ühendriikides on loend Lübecki, Bremeni ja Hamburgi hansalinna ühistest esindajatest Ameerika Ühendriikides. Konsulaarsuhted hansalinnade ja Ameerika Ühendriikide vahel loodi 1794. aastal. Hansalinnade peakonsulid Ameerik ...

Hansaparlament

Hansaparlament on Läänemere piirkonna linnade kaubandusorganisatsioonide ühendus, mis loodi 2004. aastal. Praeguseks on Hansaparlamendil üle 50 liikme, peamiselt kaubanduskojad. Organisatsioon tegeleb väike- ja keskmiste ettevõtete arendamisega, ...

Helsingborgi lahing

Helsingborgi lahing toimus 1362. aasta aprillis Taani ja Hansa Liidu vägede vahel Sundi väina kitsas põhjaosas. Taani väed võitsid lahingu kuningas Valdemar IV juhtimisel ning vallutasid 12 Hansa liidu laeva.

Kontor (Hansa Liit)

Kontor oli Hansa Liidu kohalik esindus väljaspool hansalinnu. Hansakontorites asusid kaubalaod ja sõlmiti tehinguid, kuid kontorid täitsid ka diplomaatilise esinduse rolli ning olid eksterritoriaalsed: kontori piires kehtis hansalinnade, hilisema ...

Nieburi rahu

Nieburi rahu oli 1392 Hansa Liidu ja Novgorodi vabariigi esindajate vahel sõlmitud kaubandusleping. Lepingu sõlmisid 1392 Novgorodis Hansa Liitu esindav Lübecki raehärra Johann Niebur:de ja Novgorodi vabariiki esindavad possaadnik Timofei Jurjevi ...

Alhambra

Alhambra on kindlus Granadas Hispaanias. Alhambra ehitati väikse kindlusena 889. aastal, kuid jäi siis pikaks ajaks kasutamata, kuni 11. sajandil maurid selle varemetest uuesti üles ehitasid. 1333. aastal sai sellest Granada sultani palee.

Almohaadide riik

Almohaadide riik või Almohaadide kalifaat oli Maroko moslemitest berberite kalifaat, mis asutati 12ndal sajandil. Almohaadi liikumise algatas Ibn Tumart masmuda hõimude seas, Lõuna-Markokos. Almohaadid rajasid esimese berberite riigi Tinmelis, At ...

Aragóni kroon

Aragóni kroon oli paljude tiitlite ja riikidega personaal- ja dünastiline unioon Aragóni kuninga kätes. Oma võimu tipul 14. ja 15. sajandil oli Aragóni kroon talassokraatia, kes kontrollis suurt osa tänapäeva Ida-Hispaaniast ja Kagu-Prantsusmaast ...

Barcelona krahv

Barcelona krahv oli Kataloonia valitseja enamiku Kataloonia ajaloost 9. sajandist kuni 18. sajandini. Barcelona krahvkonna lõi Karl Suur pärast maade vallutamist Ebro jõest põhja pool. Need maad Hispaania mark jagunesid mitmeks krahvkonnaks, kus ...

Granada emiraat

Granada emiraat, tuntud ka kui Nasriidide Granada kuningriik, oli emiraat, mis loodi aastal 1238 – pärast seda, kui Almohaadide riigi Muhammad al-Nasir Las Navas de Tolosa lahingus kristlike kuningriikide liidult aastal 1212 lüüa sai. Pärast seda ...

Navarra kuningriik

Navarra kuningriik oli kuningriik Euroopas 824–1620. Kuningriik loodi 824. aastal, mil baski ülik Íñigo Arista Pamplona kuningaks kuulutati. Kuningriik saavutas oma suurima võimsuse Sancho III 1016/18–1065 valitsusajal 11. sajandi esimesel poolel ...

Theoderich Suur

Theoderich Suur oli idagootide kuningas alates 488. aastast ning läänegootide regent alates 511. aastast kuni surmani. Nooruses oli Theoderich elanud Ida-Rooma riigis ning oli seetõttu suhteliselt haritud ning Rooma kultuuripärandit austav valits ...

Beowulf

"Beowulf" on vanim germaani sangarieepos. Selle loojaks on oletatud 8. sajandil elanud anglosaksi munka, kes Vergiliuse eeskujul liitis kaks sakside ja anglite poolt mandrilt kaasa toodud skandinaavia kangelaslugu. Praegu peetakse usutavamaks, et ...

Deira

Deira oli kuningriik Põhja-Inglismaal, mis kujunes arvatavasti siis, kui anglitest sõdalased vallutasid 5. sajandi kolmandal veerandil Derwenti oru. See ulatus Humberi estuaarist Teesi jõeni ja merest Vale of Yorki lääneservani. See oli lõunapool ...

Seitse kuningriiki

Heptarhia on ühisnimi, mida kasutati Lõuna-, Ida- ja Kesk-Inglismaa anglosaksi kuningriikide kohta hilisantiikajal ja varakeskajal, tavaliselt kuulus sinna seitse kuningriiki: Northumbria, Mercia, East Anglia, Essex, Kent, Sussex ja Wessex. Anglo ...

Vanainglise keel

Vanainglise keel ehk anglosaksi keel on inglise keele varajane vorm, mida kõneldi praeguse Inglismaa ning Lõuna-Šotimaal alal 5.–12. sajandil. See on läänegermaani keel ning sarnaneb vanafriisi ja vanasaksi keeltega. Vanainglise keelt mõjutasid k ...