ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 396

Sõjaline ordu

Sõjaline ordu oli ristisõdade jaoks loodud sõjaline organisatsioon. Aastaarv märgib ordu militariseerumist. 1317 Montesa ordu, esimesed liikmed tulid Calatrava ordust. 1193 Saksa ordu, ka Teutooni ordu 1170 Santiago ordu 1227 Knights of St Thomas ...

Taizé vennaskond

Taizé vennaskond on rahvusvaheline oikumeeniline mungaordu keskusega Prantsusmaal Taizé külas Cluny linna lähedal Saône-et-Loirei departemangus. Selle asutas vend Roger 1940. aastal. Koosneb natuke üle 100 mungast, kes elavad tsölibaadis ja on en ...

Poola keskaeg

Poola keskaeg on Poola ajaloo periood, mis katab jämedalt aastatuhande – 5. sajandist kuni 16. sajandini. Seda dateeritakse tavaliselt ajavahemikku Lääne-Rooma riigi langemisest kuni hilise varauusajani. Aega, mille jooksul kujunesid humanism Ita ...

Masoovia hertsogkond

Masoovia hertsogkond pealinnaga Płockis oli keskaegne hertsogkond, mis asus ajaloolises Poola Masoovia piirkonnas, pärast Piastide dünastia ajal killustustumist 1138. aastal. 1138. aastal andis Bolesław III Krzywousty välja Bolesław III statuudi, ...

Poola Kuningriik

Poola Kuningriik oli kuningriik tänapäevase Poola aladel. Vürst Mieszko I u 960–992 juhtimisel liideti Odra ja Bugi jõe ning Läänemere ja Karpaatide vahel elavad lehhiitide hõimud, kujaavlased keskusega Kruszwicas, Masoovia keskus Plock, Ledzie S ...

Poola Piastide ajal

Poola Piastide ajal oli Piastide dünastia valitsemise periood 10. ja 14. sajandi vahel, esimene suur etapp Poola omariikluse ajaloos. Dünastia asutati rea hertsogite poolt, keda kroonik Gallus Anonymous on 12. sajandi alguses loetlenud: Siemowit, ...

Sileesia hertsogkond

Mitte segi ajada Ülem- ja Alam-Sileesia hertsogkonnaga. Sileesia hertsogkond pealinnaga Wrocławis oli keskaegne hertsogkond, mis asus ajaloolises Poola Sileesia piirkonnas. Varsti pärast selle moodustamist Piastide dünastia ajal aastal 1138 killu ...

Sileesia hertsogkonnad

Asjatus lootuses ära hoida pärandivaidlusi jagas Piastist vürst Bolesław III Krzywousty oma viimase soovi ja testamendiga Poola oma nelja poja vahel pärandatavateks provintsideks: Masoovia, Kujaavia, Suur-Poola ja Sileesia. Nende kõrval oli Senio ...

Keskaegne Prantsusmaa

Keskaegne Prantsusmaa katab ala, mis vastab jämedalt tänapäeva Prantsusmaale, Ludwig Vaga surmast aastal 840 kuni 15. sajandi keskpaigani. Keskaega Prantsusmaal tähistasid: Lääne-Frangi riik 843–987 ja viikingite sissetungid ja Karolingide impeer ...

Akvitaania kuningriik

Autonoomse ja tülika Akvitaania hertsogkonna vallutasid frangid aastal 769 pärast mässusid nende ülemvõimu vastu. Akvitaania partikularismi uue demonstratsiooni ärahoidmiseks otsustas Karl Suur organiseerida maa oma kuningriigis. Aastal 781 tegi ...

Bari hertsogkond

Bari krahvkond, aastast 1354 Bari hertsogkond, oli Saksa-Rooma riigi vürstkond, mis hõlmas pays de Barrois ja ümbritses Bar-le-Duci linna. Osa krahvkonnast, niinimetatud Barrois mouvant, sai aastal 1301 Prantsusmaa kuningriigi lääniks. Barrois no ...

Dauphiné

Dauphiné on endine provints Kagu-Prantsusmaal, mille ala vastab jämedalt sellele, kus tänapäeval on Isèrei, Drômei ja Hautes-Alpesi departemangud. Dauphiné oli enne Prantsusmaa kuningriigiga ühinemist aastatel 1040–1349 sõltumatu riik Alboni krah ...

Inglise ja Prantsuse kaksikmonarhia

Inglise ja Prantsuse kaksikmonarhia oli kaksikmonarhia aastatel 1422–1453. Saja-aastase sõja lõpus vaidlustasid prantsuse kuningas Charles VII ja Inglise kuningas Henry VI prantsuse trooni tuleviku. Prantsuse kuningas Charles VI oli allkirjastanu ...

Lääne-Frangi riik

Lääne-Frangi riik oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843. aasta Verduni lepingu tulemusel Karl Suure pojapoja Charles II Paljaspea vaieldamatu kontrolli alla. Frangi riik, Karl Suure poolt ühend ...

Toulousei krahvkond

Toulousei krahvkond oli territoorium Lõuna-Prantsusmaal, mis koosnes Merovingide ajal Toulousei linnast ja selle ümbrusest ning mida valitses Toulousei krahv. Selle kuninglike nimetamiste järjestus pole teada, kuigi mõned nimed on säilinud tänapä ...

Vaba riigilinn Besançon

Vaba riigilinn Besançon oli omavalitsusega linn Saksa-Rooma riigis. Aastatel 1184–1654 oli Besançoni linn vaba riigilinn Freie Reichsstadt, nagu vapil tänaseni näha, ja seda kutsuti Bisanz. Linn eraldati esialgu aastal 1034 Burgundia krahvkonna v ...

Prantsusmaa kuningriik

Prantsusmaa kuningriik oli riik Lääne-Euroopas. See oli üks kõige võimsamaid riike Euroopas, suurriik ja varajane koloniaalriik. See põlvnes pärast Verduni lepingut Karolingide impeeriumi lääneosast kui Lääne-Frangi riigist. Karolingide dünastia ...

Akvitaania hertsogkond

Akvitaania hertsogkond valitses Akvitaania ajaloolist piirkonda, mis laiub tänapäeva Prantsusmaal. Hertsogkonda valitseti Frangi, Inglise ja hiljem Prantsuse kuningate ülemvõimu all.

Artois krahvkond

Artois krahvkond oli ajalooline Prantsusmaa kuningriigi provints, mida aastatel 1384 kuni 1477/82 valdasid Burgundia hertsogid, ja mis aastatel 1493 kuni 1659 oli Saksa-Rooma riigi osariik. Tänapäeva Artois asub Põhja-Prantsusmaal Belgia piiri ää ...

Burgundia hertsogkond

Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. ...

Flandria krahvkond

Flandria krahvkond oli ajalooline territoorium Madalmaades. Alates 862. aastast olid Flandria krahvid üks algsest kaheteistkümnest Prantsusmaa kuningriigi vasallist. Sajandeid moodustasid nende valdused ümber Genti, Brugge ja Ieperi linnade ühe k ...

Kapetingid

Kapetingid valitsesid Prantsusmaad 987–1328. Dünastiale pani aluse Pariisi krahv Hugues Capet. Pärast meessoost pärijata Charles IV surma sai võimule Kapetingide kõrvalharu Valoisd.

Louisiana (ajalooline piirkond)

Louisiana on USA alal Mississippi jõgikonna piirkonnas asuv ajalooline piirkond, mis sai alguse Prantsusmaa kuningriigi koloniaalvallutustest. Ta ulatus Apalatšidest Kaljumäestikuni, hõlmates ka Ohio Maa ja Illinoisi Maa. Piirkonnale pani 1682. a ...

Nantesi edikt

Nantesi edikt on 13. aprillil 1598. aastal Prantsusmaa kuninga Henri IV poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistati Prantsusmaal valitsevaks religiooniks katolitsism. Kuid oma veendumusi lubati kuulutada ka reformitud usutunnistuse poolda ...

Poitiers lahing (1356)

Poitiers lahing peeti Inglismaa ja Prantsusmaa vägede vahel Saja-aastase sõja ajal 19. septembril 1356. Inglise väed, mida juhtis Must Prints Edward, purustasid lahingus Prantsuse sõjaväe ja vangistasid kuninga Jean II.

Prantsusmaa varauusaeg

Prantsusmaa kuningriik varauusajal, renessansi ja revolutsiooni vahel, oli absoluutne monarhia, mida valitsesid Kapetingid. Prantsusmaal vastab see ancien régime ile, hõlmab esimese Prantsuse koloniaalimpeeriumi ja tipneb Päikesekuninga Louis XIV ...

Ristisõjad

Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi. Nendes osalejad oli ...

Esimene ristisõda

Esimene ristisõda toimus aastatel 1096–1099, eesmärgiga moslemitest seldžukkide väljatõrjumine pühalt maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt.

Godefroy de Bouillon

Bouilloni Godefroy oli Esimese ristisõja üks juhte aastast 1096 kuni selle lõppemiseni 1099. Ta oli Bouilloni lord aastast 1076. Selle järgi võttis ta ka oma epiteedi. Alates aastast 1087. oli ta Alam-Lorrainei hertsog. Pärast Jeruusalemma edukat ...

Kaheksas ristisõda

Kaheksas ristisõda oli sõda, mida alustas Prantsusmaa kuningas Louis IX aastal 1270 Põhja-Aafrikas. Kaheksanda ristisõja põhjustas Mamelukkide Egiptuse ja Süüria sultan Baibars, kes ründas ristisõdijate riike Süürias. Eelnevalt oli aastatel 1248– ...

Kuues ristisõda

Kuues ristisõda on ristisõda, mis toimus aastatel 1228–1229, seitse aastat pärast eelmist ristisõda. 1221. aastal said kristlased aga Viiendas ristisõjas 1217–1221 Damietta juures Egiptuses sultan Al-Kamili vägedelt hävitavalt lüüa. Ristisõdijad ...

Neljas ristisõda

Neljas ristisõda oli ristisõda, mis peeti 1202–1204. Algselt oli see mõeldud moslemite Aijubiidide riigi tuumiku Egiptuse vallutamiseks, kuid selle asemel vallutati õigeusuliste kristlaste linn Konstantinoopol, Bütsantsi pealinn.

Preisi ristisõda

Preisi ristisõda oli 13. sajandil Preisimaal toimunud balti hõimude hulka kuulunud preislaste alistamine ja ristiusustamine Rooma paavsti ning Saksa ja slaavi kristlike valitsejate poolt.

Ristisõdijate riigid

Ristisõdijate riigid olid mitmed enamasti 12. ja 13. sajandi Lääne-Euroopa ristisõdijate loodud feodaalriigid Väike-Aasias, Kreekas ja pühal maal. Nimi viitab ka teistele keskaegsete kristlaste vallutustele muslimite ja paganate territooriumidel. ...

Seitsmes ristisõda

Seitsmes ristisõda toimus 1248–1254. Eestvedaja paavst Innocentius IV ja Prantsusmaa kuningas Louis IX Püha. Sõja sihiks Egiptus. Ettevõtmine nurjus. Seitsmes ristisõja eel oli käimas laiaulatuslik konflikt paavst Innocentius IV ja Püha Rooma Sak ...

Vendi ristisõda

Vendi ristisõda oli 12. sajandil peetud sõda kristlike germaanlaste ja paganlike vendide vahel, mis lõppes vendide maa vallutamise ja vendide sundristimisega.

Viies ristisõda

Viies ristisõda aastatel 1217–1221 oli kristlaste järjekordne katse vallutada Jeruusalemm ja püha maa moslemitelt tagasi. Viienda ristisõja kuulutas välja paavst Honorius III, ristisõdalaste vägesid hakkasid juhtima Austria hertsog Leopold VI ja ...

Üheksas ristisõda

Üheksas ristisõda oli viimane "keskaegsetest" ristisõdadest, Euroopa kristlaste katsetest tagasi vallutada Püha Maad. Sõja põhjus oli Egiptust ja Süüriat valitsenud Mamelukkide võimsuse pidev kasv ning jätkuv kohalolek Pühal Maal. Viimased ristis ...

Rooma-Katoliku Kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik on maailma suurim kristlik kirik. Tegemist on maailma ühe vanima usuühinguga, mis on mänginud olulist rolli läänemaailma ajaloos. Katoliku kiriku hierarhia tipus seisab Rooma piiskop, keda nimetatakse ka paa ...

Abtiss

Mitte segi ajada abstsissiga Abtiss on kristliku läänekiriku traditsioonis tavaliselt nunnakloostri ülem. Peamiselt kasutatakse abtissi ametinimetust selles tähenduses katoliku ja anglikaani kirikus. Luterlikus traditsioonis on mõnel pool Saksama ...

Hispaania inkvisitsioon

Hispaania inkvisitsioon oli institutsioon, mis asutati 1478. aastal Hispaania katoliiklike valitsejate Isabel I ja Fernando II poolt eesmärgiga säilitada oma kuningriikides katoliku kiriku puhtust. Hispaania inkvisitsiooni algeks on sarnased inst ...

Interregnum

Konklaav toimub ainult juhul, kui paavst on surnud või tagasi astunud. Kahe ametiaja vahele jääval vakantsiperioodil sede vacante tooli vakantne olles valitseb katoliku kirikut ja Vatikani riiki camerlengo. Camerlengo volitused on võrreldes paavs ...

Investituuritüli

Investituuritüli oli aastatel 1075–1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel. Rooma paavsti soovile olla ka Saksamaal asuva katoliku kiriku ...

Kardinal

Kardinal on katoliku kiriku hierarhias paavstist 1 aste allpool asuv ametikoht. Kardinalid nimetab ametisse paavst ja kardinaliks jäädakse kogu eluks. Kardinalid moodustavad kardinalide kolleegiumi, mis osaleb kiriku juhtimises. Umbes kolmandik k ...

Katoliku kiriku seksuaalse kuritarvitamise juhtumid

Katoliku kiriku seksuaalse kuritarvitamise juhtumid on katoliiklike preestrite, nunnade ja usuorganisatsioonide liikmete laste seksuaalse väärkohtlemise juhtumid. 20. ja 21. sajandil on juhtumid hõlmanud palju süüdistusi, uurimisi, kohtuprotsesse ...

Kiriku doktor

Kiriku doktor, ka Kiriku õpetaja, on tiitel, mida katoliku kirikus on antud isikutele, kellel on olnud kujundav mõju Kiriku õpetusele. Tiitel võeti katoliku kirikus tarvitusele 13. sajandil. Õigeusu kirikus seda tiitlit ei kasutata, ehkki seal au ...

Konklaav

Konklaav on kardinalide vormikohane koosolek, millel nad välismaailmast isoleerituna valivad paavsti. Konklaaviks nimetatakse ka ruume, kus need valimised toimuvad. Praegused konklaavi reeglid sätestas paavst Johannes Paulus II 22. veebruaril 199 ...

Köster

Köster on luterliku, õigeusu ja katoliku kiriku kirikuteener, kelle ülesandeks on abistada vaimulikke usuteenistustel ja hoida kiriku vara. Luteri kiriku jumalateenistusel juhtis köster koguduse ühislaulu varem eeslauljana, seejärel orelimängijan ...

Opus Dei

Opus Dei, täpsemalt Püha Risti ja Opus Dei prelatuur on katoliku kiriku organisatsioon, mille tegevuse aluseks on katoliiklik õpetus, et iga inimene saab oma igapäevase elu ja tööga taotleda ja teostada pühadust, ning töö-, perekonna- ja vaimulik ...

Peapiiskop

Peapiiskop on kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna kõrgeim ülevaataja. Astmestatud katoliku kirikus on peapiiskop piiskopist järgmine aste, enne kardinali. Õigeusu kirikus on peapiiskopi nimetuse kasutamine kreeka ja slaavi traditsioonis mõne ...