ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 399

Napoleoni sõjad

Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.

Sada päeva

Sada päeva, ka Napoleoni Sada päeva märkis perioodi keiser Napoleon I maapaost Elbal Pariisi tagasitulekust 20. märtsil 1815 kuni kuningas Louis XVIII teise restauratsioonini 8. juulil 1815. See periood nägi Seitsmenda koalitsiooni sõda ning sisa ...

Teise koalitsiooni sõda

Teise koalitsiooni sõda oli teine sõda revolutsioonilise Prantsusmaa ja Euroopa monarhiate vahel, mida juhtisid Suurbritannia, Austria ja Venemaa ning millesse olid kaasatud Osmanite riik, Portugal ja Napoli. Nende eesmärk oli ohjeldada vabariikl ...

Varssavi hertsogiriik

Varssavi hertsogiriik oli riik, mille rajas Napoleon I 1807 Poola aladele, mis olid Tilsiti rahuga Preisimaa koosseisust tema valdusse läinud. Hertsogiriik oli personaalunioonis Saksimaaga Friedrich August I kui Saksimaa kuninga ja Varssavi herts ...

Vestfaali kuningriik

Vestfaali kuningriik oli 1807–1813 eksisteerinud riik Põhja-Saksamaal. Riik hõlmas 2800 km² suuruse territooriumi Hessenis ja teistes tänapäeva Saksamaa osades. See oli formaalselt sõltumatu Prantsuse esimese keisririigi vasallriik, mida valitses ...

Viienda koalitsiooni sõda

Viienda koalitsiooni sõda, võideldud aastal 1809, kus Austria ja Ühendkuningriigi koalitsioon katsus jõudu Napoleoni Prantsuse keisririigi ja Baieri vastu. Suured kokkupõrked peamiste osavõtjate Prantsusmaa ja Austria vahel kandusid aprillist juu ...

Waterloo lahing

Waterloo lahing toimus 18. juunil 1815 Prantsuse ja Seitsmenda Koalitsiooni ühendvägede vahel, mille moodustasid peamiselt Briti, Madalmaade ja Preisimaa väed. See jäi Napoleoni viimaseks lahinguks. Briti vägesid juhtis Arthur Wellesley, esimene ...

Reformatsioon

Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon, eesti keeles ka usupuhastus oli 16. sajandi alguses tekkinud usuline liikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, millest peamised olid luterlus, kalvinism ja angli ...

Augsburgi usutunnistus

Augsburgi usutunnistus on luterlike Saksa-Rooma riigiseisuste poolt 1530. aasta 25. juunil Augsburgi riigipäeva ajal keiser Karl V-le esitatud usutunnistus. See on luterliku reformatsiooni üks olulisemaid dokumente ning see on senini luterlike ki ...

Johann Calvin

Johann Calvin oli prantsuse usureformaator, kes pani aluse kristlikule teoloogiasüsteemile, mida hiljem hakati nimetama kalvinismiks. Calvin sündis 1509 Põhja-Prantsusmaal Noyonis. Ta õppis Pariisi, Orleansi ja Brugge ülikoolis; temast sai Erasmu ...

Jan Hus

Jan Hus oli tšehhi usureformaator ja filosoof. Tema pooldajaid nimetatakse hussiitideks. 15. sajandil tõi Jan Hus välja oma põhimõtted: Kritiseeris kirikuametite müüki. Indulgentside patulunastuskiri müük pole kooskõlas ristiusu õpetusega. Sakram ...

Philipp Melanchthon

Philipp Melanchthon oli saksa humanist, Martin Lutheri sõber ja kaaslane. Melanchthon oli Wittenbergi ülikooli kreeka keele professor aastast 1518. Seal tutvus ta ka Martin Lutheriga. Ta sai viimasega sõbraks, ja käis taga kaasas ka juba Leipzigi ...

Ulrich Zwingli

Ulrich Zwingli oli šveitsi usu-uuendaja. Tema teoloogiat kandsid teises põlvkonnas edasi Heinrich Bullinger ja Johann Calvin, kusjuures Calvin lähenes luterlusele. Ta oli Martin Lutherist vähem populaarne, kuid andis reformatsiooni õpetusse siisk ...

Urbanus Rhegius

Urbanus Henricus Rhegius või Urban Rieger oli reformaator, kes tegutses nii Põhja- kui ka Lõuna-Saksamaal, et edendada luterlikku ühtsust Saksa-Rooma riigis.

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914. aasta 28. juulist 11. novembrini 1918. Globaalselt mobiliseeriti sõjategevuseks kokku 70 miljonit sõdurit, seehulgas 60 miljonit eurooplast, mis tegi sellest ühe ajaloo suuri ...

Brussilovi läbimurre

Brussilovi läbimurre, tuntud ka kui Brussilovi pealetung, oli Vene keisririigi relvajõudude suurim saavutus Esimese Maailmasõja ajal ja üks kõige verisemaid läbimurdeid maailma ajaloos. Brussilovi Läbimurre toimus Juuni-September 1916. Ajaloolane ...

Compiègnei vaherahu

Compiegnei vaherahu oli 11. novembril 1918 Esimese maailmasõja ajal Antanti ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Compiegnei linna lähedal sõlmitud kokkulepe, mis lõpetas sõjategevuse Läänerindel. Lepe sõlmiti kell 11.00 ehk 11. kuu 11. päeva 11. tunnil ...

Die Damen aus der Hölle

"Die Damen aus der Hölle" oli Esimeses maailmasõjas Keskriikide Saksa ja Austria-Ungari vägedes käibel olnud väljend Antanti vägede poolel sõdinud šoti meeste mõnitamiseks ja pilkamiseks. Esimesed olid sõjaliselt hõivanud Serbia ja Montenegro kun ...

Esimese maailmasõja põhjused

Esimese maailmasõja põhjustest on raske nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi. Süsteem, mis lõi alused Esimese maailmasõja tekkeks, kujunes välja seoses 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele järgnenud Viini kongress ...

Idarinne (Esimene maailmasõda)

Idarinne oli Esimese maailmasõja sõjatanner, millel olid vastamisi Vene Keisririik ja Rumeenia ning Austria-Ungari, Bulgaaria, Osmanite riik ja Saksa keisririik. Rinne hõlmas suurt osa Ida-Euroopast, kulgedes Läänemerest kuni Musta mereni ja ulat ...

Juuli kriis

Juuli kriis oli 1914. aasta suvel Euroopas toimunud diplomaatiline kriis, mis päädis Esimese maailmasõja puhkemisega kuu aega hiljem. Kriisi vallandas Austria-Ungari troonipärija ertshertshog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil Sarajevos Jugoslaa ...

Kolm pašat

Kolmeks pašaks nimetati kolmest Osmanite riigitegelasest: suurvesiirist ja siseministrist Talaat Pasast, sõjaministrist Enver Pasast ja mereväeministrist Djemal Pasast koosnenud triumviraati, mis juhtis Osmanite riiki Esimese maailmasõja ajal. Ko ...

Kosovo lahing (1915)

Kosovo pealetung oli sõjaline ründeoperatsioon, mis toimus seoses Esimese maailmasõjaga. Selle viisid läbi Saksa, Austria-Ungari ja Bulgaaria üksused preisi feldmarssal August von Mackenseni juhtimisel. Selle lõplik eesmärk oli ümbritseda ja hävi ...

Läänerinne (Esimene maailmasõda)

Läänerinne oli Esimese maailmasõja peamine sõjatanner, mille avas pärast sõja algust 1914. aasta augustis Saksa keisririigi armee. Sakslased tungisid Schlieffeni plaani järgi läbi Luksemburgi ja Belgia Kirde-Prantsusmaale, et hõivata sealsed olul ...

Schlieffeni plaan

Schlieffeni plaan oli Saksamaa armee peastaabis Alfred von Schlieffeni juhtimisel välja töötatud sõjaline plaan Prantsusmaa ja Venemaa purustamiseks. Plaani põhijooned said paika 1905. aastal, kuid seda täiendati ja muudeti kuni Esimese maailmasõ ...

Serbia kampaania

Serbia kampaania toimus Esimeses maailmasõjas kahes jaos: 1914. aastal ja 1915. aastal. Algselt suutsid serblased eskaleerunud kättemaksuaktsiooni tagasi hoida. Teises jaos sõja kuulutanud Austria-Ungari armee alistas ja okupeeris lõplikult Saksa ...

Siegfriedi liin

Siegfriedi liin ka Läänevall oli tankitõrjekraavidest ja takistustest koosnev kaitserajatis, mis ehitati sakslaste poolt ja mida kasutati Hindenburgi liini osana Esimeses maailmasõjas, kuid mis leidis rohkesti kasutust Teises maailmasõjas. Enamas ...

Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks

Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks on Esimese maailmasõja kohta kasutav nimetus. Kuigi algselt oli see pigem idealistlik, kasutatakse seda tänapäeval pigem sardooniliselt. Nimetus pärineb kaudsemal kujul briti kirjanikult H. G. Wellsilt, kes 1914. au ...

Trianoni rahuleping

Trianoni rahuleping sõlmiti 1920. aastal esimese maailmasõja võitjariikide ja Austria-Ungari järglasriigi Ungari vahel. Lepinguga määrati kindlaks Ungari piirid ja võeti talt ära üle 72% territooriumist. 64% varasemast elanikkonnast, sealhulgas 3 ...

Versailles rahu

Versailles rahuleping on 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaa pealinnas Pariisis Versailles lossi Peeglisaalis sõlmitud leping, mis jõustus 10. jaanuaril 1920 ning mis lõpetas esimese maailmasõja. Rahuleping allkirjastati ...

Külm sõda

Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majanduslik ...

Aga teil lintšitakse neegreid

Aga teil lintšitakse neegreid! on fraas, mis üldistab Nõukogude propaganda reaktsioone USA süüdistustele, et Nõukogude Liidus rikutakse inimõigusi. Fraas viitab mustanahaliste lintšimisele ja rassilisele diskrimineerimisele USA-s ning tuli kasutu ...

Aktiivmeetmed

Aktiivmeetmed olid KGB ehk NLKP KK rahvusvahelise osakonna poolt vastu võetud direktiivide alusel läbi viidud välisriikide poliitilise juhtkonna ning elanikkonna arvamuste ja hinnangute mõjutamisele suunatud psühholoogilise ja infosõja operatsioo ...

Ameerika Ühendriikide Informatsiooniagentuur

Ameerika Ühendriikide Informatsiooniagentuur oli 1953–1999 tegutsenud Ameerika Ühendriikide Riigidepartemangus moodustatud Psühholoogilise- ja infosõja keskasutus.

Balti sõdurite väljaandmine Rootsis

Balti sõdurite väljasaatmine Rootsist toimus ajavahemikul 1945–1946. Rootsi andis välja 150 Waffen-SS-i välismaalastest vabatahtlikku ja kutsealust Lätist ja Eestist, kes sõdisid Teises maailmasõjas Saksamaa poolel Punaarmee vastu. Nõukogude Liit ...

Berliini blokaad

Berliini blokaad oli esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Külm sõda algas Berliini blokaadiga 1948. aastal ja see kestis kuni Berliini müüri langemiseni 1989 ja NSV Liidu lagunemiseni 1991, kuigi nimetus ise sündis 1947. aasta ...

Eisenhoweri doktriin

Eisenhoweri doktriin ehk tagasitõrjumisdoktriin oli USA välispoliitiline doktriin, mille kohaselt USA oli valmis kasutama sõjalist jõudu tõrjumaks kommunismi levikut. Eisenhower väljendas seda ettekandes Kongressile 5. jaanuaril 1957. President D ...

Hallsteini doktriin

Hallsteini doktriin, mis on nime saanud Saksamaa välisministri Walter Hallsteini järgi, oli Lääne-Saksamaa olulisim välispoliitiline doktriin pärast 1955. aastat. Doktriin lõpetati 1970. aastaks, mil Lääne-Saksamaa poliitika Ida-Saksamaa suhtes m ...

Kongo kriis

Kongo kriis oli aastatel 1960 kuni 1965 Kongo vabariigis aset leidnud poliitiline kriis ning sõjaline konflikt. Kriis sai alguse Kongo iseseisvumisega Belgia koosseisust ja lõppes, kui Mobutu Sese Sekol õnnestus kogu riik enda kontrolli alla saad ...

Korea lõhenemine

Korea lõhestamine kaheks, Põhja- ja Lõuna-Koreaks sai alguse Teise maailmasõja lõpus, kui Nõukogude Liidu väed vabastasid Korea põhjaosa ja Ameerika Ühendriikide väed Korea lõunaosa 1945. aastal jaapanlastest. Maa jagati mööda 38. paralleeli kahe ...

Korea sõda

Korea sõda oli relvastatud konflikt Põhja- ja Lõuna-Korea vahel 25. juunist 1950 relvarahuni 27. juulil 1953, milles osalesid Korea Vabariigi poolel ka Ameerika Ühendriigid ja veel 15 riigi sõjaväelased, kes tegutsesid ÜRO lipu all. Korea Rahvade ...

Marshalli plaan

Marshalli plaan oli Ameerika Ühendriikide abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Ettepaneku käis välja USA riigisekretär, kindral George Marshall 1880–1959 oma kõnes Harvardi Ülikoolis 5. juu ...

Nixoni doktriin

Nixoni doktriin oli USA presidendi Richard Nixoni 1969. aasta 25. juulil Guamil esitatud seisukoht USA välispoliitilise taktika muutmise kohta, mis oli eelkõige ajendatud ebaedust Vietnami sõjas. Ametlikult sõnastas ta doktriini seisukohad 18. ve ...

Nõukogude okupatsioon

Nõukogude okupatsioon oli Nõukogude Venemaa või Nõukogude Liidu poolt sõjalise jõu kasutamise või sellega ähvardamise tulemusel teostatud teiste riikide okupeerimine 20. sajandil. Tavaliselt kasutatakse seda terminit, kõneldes Ida-Euroopa riikide ...

Pingelõdvendus

Pingelõdvendus oli külma sõja poliitikas suundumus 1970. aastate alguses, millega Lääne demokraatlikud riigid üritasid parandada suhteid Nõukogude Liidu ja teiste sotsialismimaadega. Pingelõdvendust juhtisid esialgu Euroopa demokraatlikud riigid, ...

Pol Pot

Saloth Sar oli Kambodža ultramaoistliku liikumise juht. Ta oli alates 1976 kuni 1979. aastani Demokraatliku Kambodža peaminister. Pol Pot sai de facto Kambodža liidriks 1975. aasta keskel, külma sõja tingimustes toimunud Kambodža kodusõja tulemus ...

Rodeesia kodusõda

Rodeesia kodusõda oli juulist 1964 detsembrini 1979 tunnustamata riigis Rodeesia aset leidnud sisekonflikt. Kodusõjas osales kolm peamist osapoolt: valge vähemuse juhitud valitsus, mille eesotsas oli Ian Smith ; Zimbabwe Aafrika Rahvusliidu relva ...

Saksamaa 1945–1949

Saksamaa 1945–1949 on periood Saksamaa ajaloos alates kaotusest Teises maailmasõjas kuni Saksamaa jagamiseni Saksamaa Liitvabariigiks ja Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks. 1945. aasta veebruaris toimus Jalta konverents, millest võtsid osa Jossif ...

Strateegilise kaitse algatus

Strateegilise kaitse algatus", ka Strateegiline kaitseinitsiatiiv" oli USA presidendi Ronald Reagani 23. märtsil 1983 peetud kõnes välja kuulutatud programm, mis nägi ette USA kaitsmise välisriikide, eeskätt NSV Liidu ja teiste Varssavi Lepingu O ...

Suessi kriis

Suessi kriis oli sõjaväeline rünnak Egiptusele Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisraeli poolt, mis algas 29. oktoobril 1956. Rünnak järgnes Egiptuse otsusele 26. juulil 1956 natsionaliseerida Suessi kanal, kuna Inglismaa ja USA ei andnud laenu Niil ...