ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 40

Kristiina

Kristiina 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar. Ta loobus vabatahtlikult troonist, kui pöördus luterlusest katoliiklusse. Elu lõpul elas ta pagenduses Roomas, kus ta 1689. aastal suri. Ta on maetud Püha ...

Klaus Kursell

Klaus Kursell oli Rootsi sõjaväelane. Pärast Eestimaa aadlike ustavusvande andmist 1561. aasta juunikuus Rootsi kuningale Erik XIV-le sai temast rittmeister Rootsi teenistuses. Kursell juhtis Liivi sõja ajal Rootsi vägesid 1567. aasta alguses tal ...

Leopold, Baieri prints

Leopold Maximilian Joseph Maria Arnulf, Baieri prints oli Baieri sõjaväelane, kindralfeldmarssal. 1905. aastast oli ta Baieri ja 1916. aastast Preisi kindralfeldmarssal, alates 29. augustist 1916 Saksa idavägede ülemjuhataja Oberbefehlshaber Ost. ...

Gerhard Johann von Löwenwolde

Parun Gerhard Johann von Löwenwolde Иоганн Левенвольде) oli baltisaksa päritolu Rootsi ja Venemaa keisririigi sõjaväelane ning riigitegelane, salanõunik. Gerhard Johann von Löwenwolde alustas teenistust Rootsi sõjaväes Riia garnisonis, kus teenis ...

Heinrich Lüdinghausen-Wulff

Heinrich Lüdinghausen-Wulff oli Vana-Liivimaa aadlik, enne Liivi sõda Maasilinna foogt ning hiljem Taani valduste nominaalne valitseja Lääne-Eestis. Heinrich Lüdingshausen-Wulfi vanemad olid Heinrich Wulf-Lüdingshausen ja Henrike von Hanxleden. L ...

Magnus

Magnus ehk hertsog Magnus oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577. Oldenburgide dünastiast põlvnenud Magnus sündis Taani ja Norra kuninga Christian III teise pojana. Kuna Taanis polnud ...

Margareta Eriksdotter (Vasa)

Margareta Eriksdotter oli Rootsi aadlidaam, Rootsi kuninga Gustav I õde. Margareta Eriksdotter sündis Erik Johanssoni ja Cecilia Månsdotteri tütrena. 30. märtsil 1516 abiellus ta Joakim Brahega. 1520. aastal hukati tema abikaasa ja isa Stockholmi ...

Margrete Sambor

Margrete Sambor, kašuubi keeles Margaréta) oli Taani kuninganna, kuningas Christoffer I naine, kes valitses regendina oma poja Erik V Klippingi eest. Hiljem nimetas Erik V ta Eestimaa emandaks, sellena andis ta 1265. aastal käsu rajada Tallinna e ...

Mihhail Beznin

Mihhail Andrejevitš Beznin-Naštšokin oli Vene riigiteenistuja ja opritšnik 16. sajandil, kes pärines Naštšokinite aadlisuguvõsast. Esmakordselt mainiti Bezninit dokumentides 1550. aastal. 1558–59 määrati ta teenistusse Okaa kallast Krimmi khaanir ...

Franciscus de Moliano

Franciscus de Moliano oli paavsti ametnik ja inkvisiitor 14. sajandil. Moliano oli paavst Clemens V kaplan ja Laoni toomhärra, kellele tehti 1311. aastal ülesandeks minna Liivimaale ja uurida seal toimunud Liivi ordu kuritarvitusi. Tema tegevuse ...

Otto Taanist

Otto Taanist oli Taani kuningakoja liige, kuningas Christoffer II poeg ja Valdemar Atterdagi vanem vend. Otto ema oli Euphemia Pommerist. Lisaks Valdemarile, kes oli kuningapaari noorim laps, oli Ottol veel üks vend, Erik 1307–1331, ja kolm õde: ...

Peter Ludwig von der Pahlen

Peter Ludwig von der Pahlen alustas sõjaväeteenistust Peterburi ratsaväeosas, pärast mida osales Vene-Preisi ja Vene-Türgi sõjas, osales 1770. aastal Benderi linna vallutamises. 1778. aastal polkovniku auastmes oli Jamburgi jalaväepolgu ülem, kus ...

Filippo Paulucci

Markii Filippo Paulucci 1849 Nizza) oli itaalia päritolu sõjaväelane Sardiinias, Austrias ja Venemaal ning riigitegelane Venemaal ja Sardiinias. Filippo Paulucci oli pärit Umbria aadlisuguvõsast ja sündis Modena ja Reggio hertsogkonnas Austria õu ...

Antonio Possevino

Antonio Possevino oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Possevino astus 1559. aastal jesuiitide ordusse ja oli seejärel üks mõjukamaid kirikutegelasi. Tal olid väga head suhted paavst Gregorius XIII-ga, kes määras ta 1578. aastal ...

Johannes Rudbeckius

Johannes Rudbeckius oli Rootsi kiriku- ja haridustegelane, Västeråsi piiskop aastatel 1619–1646. Ta asutas Västeråsis Rootsi esimese gümnaasiumi ning reformis jõuliselt kirikuelu. Rudbeckiusel oli ka kuningas Gustav II Adolfi kindel toetus. 1627. ...

Hermann von Salza (ordumeister)

Hermann von Salza oli Saksa ordu neljas kõrgmeister aastatel 1209–1239. Tema ajal laienes Saksa ordu Ida-Euroopasse; muuhulgas loodi 1237. aastal Saksa ordu Liivimaa haru ehk Liivi ordu, mille võimu alla läks ka osa tänase Eesti aladest.

Gustav Adolf Strömfelt

Gustav Adolf Strömfelt oli Rootsi riigitegelane. Põhjasõja ajal oli ta Liivimaa majandusasehaldur ja ka Liivimaa Eesti ala asehaldur. Ta oli Strömhulti, Luunja ja Paasvere mõisnik.

Anders Sunesen

Anders Sunesen oli Lundi peapiiskop aastatel 1201–1228 ja esimene Taani asehaldur Tallinnas pärast selle vallutamist 1219. aastal. Sunesen sai peapiiskopiks pärast oma nõo Absaloni surma 21. märtsil 1201. Ta oli aktiivne ristisõdade idee toetaja ...

Svante Nilsson

Svante Nilsson oli Rootsi riiginõunik ja riigieestseisja alates 1504 kuni surmani. Svante Nilsson sündis riiginõunik Nils Bossoni ja Birgitta Karlsdotteri pojana. Tema isa ema oli pärit Sturede perekonnast. Nilsson ise ei nimetanud ennast iialgi ...

Michael von Taube

Michael von Taube oli baltisaksa päritolu vene õigusteadlane ja ajaloolane. Taube oli eesti päritolu Vene õigusteadlase Friedrich Fromhold Martensi õpilane. Enne Esimest maailmasõda tõusis ta silmapaistvaimaks Vene õigusteadlaseks rahvusvahelise ...

Theoderich (Eestimaa piiskop)

Theoderich oli misjonär Liivimaal, Mõõgavendade ordu rajaja, Dünamünde kloostri abt ja Eestimaa piiskop. Ta oli pikalt, vähemalt 32 aastat, Liivimaa ristisõja üks juhtivaid isikuid, paljude põhjapanevate ettevõtmiste korraldaja. Theoderich osales ...

Valdemar II

Valdemar II Võitja oli Taani kuningas aastatel 1202–1241. Ta oli alates 11. sajandist vaheaegadega 16. sajandi keskpaigani Läänemere piirkonnas domineerinud Taani suurriigi mõjukamaid valitsejaid.

Vitslav I

Vitslav I, ka Vislav, Vizlav, Wislaw, Wizlaw ja Witslaw, oli lääneslaavi päritolu Taani kuninga vasall ja Rügeni vürst aastatel 1221–1249.

Vjatško

Üldiselt arvatakse, et Vjatško oli vene päritolu vürst, kes võis kuuluda Rjurikovitšite Połacki harru. Mõned Läti autorid on arvanud, et ta võis olla latgal, kelle nimi tulenes balti sõnast vecākais "vanem" ja kes oli Koknese piirkonna tugevaima ...

Vladimir Mstislavitš

Vladimir Mstislavitš oli Pihkva vürst 13. sajandi alguses. Ajalooallikates esineb ta nimi 1180. kuni 1226. aastani. Vladimir oli Rjurikovitšite dünastia, Kiievi suurvürsti 1113–1125 Vladimir Monomahhi poja, Kiievi suurvürst 1125–1132 Mstislav Vla ...

Waridote

Waridote oli 13. sajandi alguse latgali ülik Autines. Waridotet on mainitud Henriku Liivimaa kroonikas, mille kohaselt ta käis koos teiste latgali ülikute, Russini ja Talibaldi, ning Võnnu ordumeistri Bertoldiga 1208. aastal Ugandis, nõudes ugala ...

Marburgi Wigand

Marburgi Wigand oli Saksa ordu heerold Preisimaal ja kroonikakirjutaja. Kirjutas 1394 aastal kroonika "Marburgi Wigandi kroonika" "Cronica Nova Prutenica", mille ladinakeelses tõlkes nimetatakse eestlasi Ystenses, Osalyenses et ceteri vulgares ".

Wilhelm Modenast

Wilhelm Modenast ehk Modena Wilhelm või Guillelmus Modenast oli itaalia diplomaat ja vaimulik. Wilhelm sündis Piemontes ja astus noores eas kartuuslaste ordusse. Ta oli 1211–1216 apostellik notar. Millalgi 13. detsembri 1219 ja 24. veebruari 1220 ...

Liivimaa

Liivimaa, Livonija, Līvzeme, saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Balti Konstitutsiooniline Erakond

Balti Konstitutsiooniline Erakond oli aastail 1905–1914 Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangus tegutsenud erakond. Erakond asutati 27. oktoobril/9. novembril 1905 ja registreeriti Vene Liivimaa kuberneri poolt 30. juunil/13. juulil 1906. Esimeh ...

Liivimaa Langetõbiste ja Nõdrameelsete eest Hoolekandmise Selts

Liivimaa Langetõbiste ja Nõdrameelsete eest Hoolekandmise Selts oli 19. sajandi lõpus Riias asutatud selts, mille eesmärk oli ülal pidada ja toetada langetõbiseid ja nõdrameelseid ning rajada neile eriasutusi. Selts asutati Riias. Seltsi põhikiri ...

Liivimaa Maakrediitselts

Liivimaa Maakrediitselts, ka Liivimaa Mõisnikkude Maakrediitselts oli aastatel 1802–1932 Liivimaal tegutsenud finantsasutus

Liivimaa maanõunik

Liivimaa maanõunik oli Liivimaa omavalitsusliku institutsiooni Liivimaa maanõunike kolleegiumi liige, kes valiti Liivimaa rüütelkonna maapäeval aadliseisusest mõisaomanike seast − alates XVIII sajandist matrikliaadli hulgast − eluajaks ja kelle k ...

Liivimaa superintendent

1834–1855 Gustav Reinhold von Klot 1777–1779 Christian Adolf Dingelsdtädt kohusetäitja 1779–1798 Christian David Lenz 1711–1736 Heinrich Bruiningk 1745–1770 Jakob Andreas Zimmermann 1916–1919 Peter Harald Poelchau kohusetäitja 1901–1906 Gustav Ax ...

Liivimaa vojevoodkond

Liivimaa vojevoodkond ehk Poola–Liivimaa ehk Väike Liivimaa oli Poola-Leedu haldusüksus, mis moodustus Poola-Rootsi sõja tagajärjel 1621 jagunenud Poola Liivimaa Võnnu vojevoodkonna Latgale alale. Altmargi vaherahu tingimustel läksid Poola Üle-Vä ...

Liivimaa õuekohus

Liivimaa õuekohus oli Liivimaa kohtuorgan, mis tegutses aastatel 1630–1889. Õuekohus oli eelkõige apellatsioonikohus, mis vaatas üle maakohtute otsuseid. Õuekohtu isikkoosseisus oli president, asepresident ning 6–12 aadlikku ja õigusteadlast. Õue ...

Riia sõjakuberner

Riia sõjakuberner oli ametikoht Venemaa Keisririigis Liivimaa kubermangus Riias. 28. novembril 1796 kaotas uus keiser Paul I Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, taastas Balti erikorra Eesti- ja Liivimaa kubermangududes, ning määras novembris 1796 a ...

Saaremaa majandusvalitsus

Saaremaa majandusvalitsus, ka Saaremaa ökonoomiavalitsus, aastani 1783 Saaremaa provintsiaalkantselei, ka Saaremaa maakantselei oli aastatel 1684–1841 Saaremaa provintsi majandusasjade juhtimisega tegelenud kroonuasutus.

Kultuurimälestiste riiklik register

Kultuurimälestiste riiklik register on muinsuskaitseseaduse alusel kultuurimälestiseks tunnistatud asjade riiklik register Eestis. Registri asutas Eesti valitsus muinsuskaitseseaduse alusel 14. oktoobril 1994, selle pidamine on sama seaduse kohas ...

Pühakodade säilitamine ja areng

"Pühakodade säilitamine ja areng" on Eesti riiklik programm, mis loodi 2003. aastal. Programmi eesmärk oli ühtse, läbipaistva ja süsteemse lähenemise kaudu tagada pühakodade ja nende sisustuse kui Eesti kultuuriloolise ja kunstiajaloolise pärandi ...

Tallinna kirikurenessanss

Tallinna kirikurenessanss on Tallinna linnavalitsuse muinsusväärtuslike pühakodade restaureerimise programm, mille raames antakse kogudustele toetust muinsuskaitse all olevate Tallinna kirikute restaureerimiseks, nende kultuuriväärtuste konservee ...

Aasta Tullio

Mitte segi ajada Tullio Ilometsa muinsuskaitseauhinnaga Aasta Tullio on auhind, mida igal aastal antakse silmapaistvale Tartu Ülikooli muuseumi töötajale.

Eesti Kirjanike Muuseumite Ühing

Eesti Kirjanike Muuseumite Ühing on Eesti mittetulundusühing, mis ühendab Eesti kirjanike muuseumite töötajaid ja teisi sellega seonduvaid või huvituvaid isikuid. EKMÜ kontor asub Harku vallas Suurupi külas. EKMÜ põhikirja järgi on selle ülesanne ...

Laatre mõis (Ruhja)

Laatre mõis ehk Plātere mõis oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub see Viljandi maakonnas Mulgi vallas Laatres.

1. detsembri riigipöördekatse

1. detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 1. detsembril 1924. Umbes kahesajast riigipöördekatses osalejast sai tulevahetustes surma 13, hiljem vahistati veel üle 500 inimese. Val ...

149 protsess

149 protsess oli 10.–27. novembril 1924 Eestis toimunud kohtumõistmine 149 kommunisti üle, kus kommunistidele esitati süüdistus riigireetmises jm. Neist üks – Jaan Tomp – mõisteti surma ja üle 30 eluaegsele sunnitööle. See oli Eesti Vabariigi üks ...

Augustiputš Eestis

Augustiputš Eestis moodustas ühe osa kogu NSV Liidus 1991. aasta augustis toimunud augustiputši sündmustest. 76. kaardiväe õhudessantdiviisi 234. õhudessantpolk Pihkvast;

Balti kett

Balti kett oli 23. augustil 1989 Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest s ...

Eesti Demokraatlik Liikumine

Eesti Demokraatlik Liikumine oli aastatel 1972–1975 Eesti NSVs tegutsenud vastupanuliikumine, mille eesmärk oli taastada Eesti Vabariik. EDLi ärgitas looma Nõukogude Liidu Demokraatlik Liikumine. EDLi asutati Mati Kiirendi ja Artem Juskevitši ees ...

Eesti Kongress

Eesti Kongress oli rahvaalgatuse tulemusel 24. veebruaril 1990 toimunud üle-eestilistel valimistel valitud rahvaesindajatest moodustatud Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike esinduskogu. Kongressi esimene istungjärk toimus 11.–12. märtsil 1990 ...