ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 401

Rooma riik

Roomlased vallutasid kõigepealt tänapäeva Itaalia alad ning seejärel enamiku teisi Vahemere-äärseid alasid. Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal 98–117, mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Brit ...

Rooma vabariik

Lõuna-Itaalias asuvaist kreeka kolonistide Suur-Kreeka linnadest oli tugevaim rikas Taras. Roomlaste tegevus Tarentiumi mõjualal sai piisavaks põhjuseks sõja alustamiseks. Tarentiumlased pöördusid abi saamiseks selle aja võimsaima Aadria mere ida ...

Adrianoopoli lahing (378)

Adrianoopoli lahing peeti 378. aasta 9. augustil 13 kilomeetrit Adrianoopolist põhja pool. Rooma keisririigi Ida-Rooma keisri Valensi juhitud vägi ründas Adrianoopoli lähistel laagris olnud läänegootide väge, mida juhtis Fritigern. Roomlased lööd ...

Aureus

Aureus oli Vana-Rooma kuldmünt. Aureuste vermimine toimus alates 1. sajandist eKr. Julius Caesari ajal kaalus aureus 8.19 grammi ning 40 münti vastasid ühele Rooma naelale kullas. Aureus võrdus 25 hõbemündiga, milleks olid denaarid. Aureus levis ...

Berberid

Berberid on rahvas Põhja-Aafrikas, lääne pool Niiluse jõge. Nende asuala jaotub ebaühtlaselt Atlandi ookeanist läänes Siwa oaasini Egiptuses ning Vahemerest põhjas Nigeri jõeni lõunas. Ajalooliselt on berberid kõnelnud mitmesuguseid berberi keeli ...

Bosporose kuningriik

Bosporose kuningriik, tuntud ka kui Krimmi Bosporose kuningriik, oli vanaaja riik, mis asus Krimmi poolsaare idaosas ja Tamani poolsaarel, Kertši väina rannikul. Bosporose kuningriik oli pikima ajalooga Rooma satelliitriik. Bosporose riigi kuldae ...

Ceterum censeo Carthaginem esse delendam

"Ceterum censeo Carthaginem esse delendam" on ladinakeelne ütlus, mis tähendab eesti keeles "Muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada". Levinud on ka kujud Ceterum autem censeo Carthaginem esse delendam ja Carthago delenda est. Ütluse autorina ...

Codex Theodosianus

"Codex Theodosianus" oli esimene ametlik konstitutsioonide kogumik Rooma impeeriumi seadustest alates 312. aastast. 26. märtsil 429. aastal moodustasid Ida-Rooma keiser Theodosius II ja tema kaaskeiser Valentinianus III komisjoni ning kogumik ava ...

Dekapolis

Dekapolis on kogu Rooma aja püsinud linnade liit, mis koosnes kümnest Ida-Jordanimaa hellenistlikust linnast. Liikmeslinnade arv kõikus kümnest kuni kaheksateistkümneni. Dekapolise nimi linnade liidule pärineb Piiblist. Uues Testamendis on mainit ...

Diktaator (Vana-Rooma)

Diktaator oli ametikoht Rooma vabariigis. Rooma vabariigi kõrgeimad ametiisikud olid konsulid. Neid oli kaks. Nad olid volitustelt võrdsed ja võisid teineteise otsuseid tühistada. Sõjalise hädaohu korral võidi aga nimetada erakorralist võimutäius ...

Dominaat

Dominaat oli printsipaadile järgnenud Hilise keisririigi periood Vana-Rooma ajaloos, algas Diocletianuse valitsusajal ning kestis Lääne-Rooma riigi lagunemiseni 476. aastal. Kui printsipaati on peetud "liberaalseks monarhiaks", siis dominaadi per ...

Forma Urbis Romae

Forma Urbis Romae ehk Severuse marmorplaan on massiivne antiikaegse Rooma kaart, mis loodi keiser Septimius Severuse valitsemisajal vahemikus 203–211. 18 meetrit lai ja 13 meetrit kõrge kaart oli raiutud 150 marmortahvlile ja see oli paigaldatud ...

Gladiaator

Gladiaator oli Vana-Roomas elukutseline võitleja, kes pealtvaatajate meelelahutuseks võitles teiste gladiaatorite või metsloomadega, enamasti elu ja surma peale. Sõna "gladiaator" tuleb sõnast gladius, mis tähendas ladina keeles lühikest kahetera ...

Hoplomachus

Hoplomachus oli Vana-Rooma gladiaator. Nimetus tuli Vana-Kreeka raskerelvastusega jalaväelase hopliidi nimetusest, kes oli Vana-Rooma leegionäride vastane ja selle gladiaatori eelkäija.

Konsul (Vana-Rooma)

Konsul oli Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja. Igaks aastaks valiti kaks konsulit. Konsulid võisid Rooma riigis kõike teha: olla vahekohtunikud, kinnitada, määrata ja valitseda. Nad olid sõjaväe juhid ja esindasid Rooma Riiki välissuhtluses n ...

Kuuria

Kuuria oli Vana-Roomas patriitsisugukondade ühendus, triibuse alajaotis. See vastab Kreeka fraatriale. Rooma kodanikud jagunesid 30 kuuriasse, mille järgi rühmitus ka rahvakoosolek. Kuuriaks nimetati ühtlasi algul kuuria kultuse- ja kogunemishoon ...

Kvestor

Kvestor oli Vana-Rooma rahandusametnik. Esialgu nimetasid kvestoreid konsulid. 447. aastast eKr valis neid rahvakoosolek. Algselt oli kvestoreid 2, alates 241 eKr 4, alates 267 eKr 8, Sulla ajal 20, Caesari ajal kuni 40. Linnakvestorid haldasid r ...

Latiinide liit

Latiinide liit oli ligikaudu 30 muistse Rooma lähedal asunud Latiumi piirkonna küla ja hõimu vastastikuseks kaitseks organiseeritud konföderatsioon. Termini "Latiinide liit" on välja mõelnud tänapäevased ajaloolased ja sel puudub ka täpne ladinak ...

Liguuria (Vana-Rooma)

Liguuria oli antiikaja maakond Alpide, Paduse ja sinus Ligusticus e vahel ; antiikaja lõpul Transpadana - maa-ala Padusest põhja pool, Mediolanumi ümbruses. Nimi Liguuria tuleneb liguuridest, kes asustasid varem suuri maa-alasid mõlemal pool Lään ...

Liktor

Liktor oli Vana-Roomas kõrgema magistraadi teener ja auvaht. Liktorid kandsid fascest, rihmadega seotud vitsakimpu, mis oli magistraadi võimuembleemiks. Väljaspool Rooma linnapiire pomerium lisati sellesse veel kirves. Magistraatidele määratud li ...

Ludus

Keiserlikud koolid olid Roomas. Need olid oma aja parimad, neis olid parimad treenerid ja tohtrid. Oli võimalus võidelda Colosseumis Rooma keisri ees ja suure tasu eest. Ühiskonna rikkamad ka Julius Caesar omasid oma luduseid, sest see oli odavam ...

Moneta

Moneta oli Vana-Rooma mütoloogias jumalanna Juno lisanimi. Juno Moneta tempel asus Kapitooliumil. Juno püha loom oli hani, mistõttu tema templi juures peeti hanesid. Kui haned oma valjude häälitsustega hoiatasid linlasi vaenlaste rünnaku eest, ki ...

Munitsiipium

Munitsiipium oli omavalitsusõigusega linn Vana-Rooma riigis. Munitsiipiumi elanike kodanikuõigused olid piiratud. Caracalla Constitutio Antoniniana ga said Rooma kodanikuõiguse kõik impeeriumi vabad elanikud. Esimeseks munitsiipiumiks oli Tusculu ...

Murmillo

Murmillo oli Vana-Rooma raskerelvastuses gladiaator Rooma keisririigi ajajärgul. Selle gladiaatoritüübi eelkäijaks olid gallused, kes olid Galliast pärit sõjavangid. Galluste relvastus, varustus ja võitlustiil olid iseloomulikud Gallia sõdalastel ...

Nelja keisri aasta

Nelja keisri aasta oli Rooma keisririigi ajaloos aasta, mil järjepanu valitses riiki neli keisrit: Galba, Otho, Vitellius ja Vespasianus. Keiser Nero enesetapule aastal 68 järgnes lühike kodusõja periood, mis oli esimene kodusõda alates Marcus An ...

Nobiliteet

Nobiliteet oli Vana-Rooma aristokraatia, mis kujunes 3. sajandil eKr patriitside ja plebeide vahelise võimuvõitluse tulemusena.

Orjus Vana-Roomas

Orjus Vana-Roomas oli olemas kõigil ajaloolistel perioodidel. Alguses jagunesidki Vana-Rooma klassid orjadeks ja orjapidajateks. Vanimal perioodil ei olnud orjade osakaal suur, kuid alates 3. sajand eKr hakkas orjade tähtsus koos sõdade ja vallut ...

Paterfamilias

Paterfamilias oli Vana-Rooma perekonnapea. Ta oli vanim meessoost isik majapidamises, kellel oli täielik võim kõigi perekonnaliikmete üle. Paterfamilias el pidi olema Rooma kodakondsus. Tema kodu kujundas tema mainet – tal lasus kohustus kasvatad ...

Patroon

Patroon oli Vana-Roomas rikas ja mõjukas isik, kes võttis vaesed inimesed ehk kliendid oma kaitse alla. Patrooni kohuseks oli häda korral kliendi aitamine, samuti pidi ta kohtus kaitsma kliendi õigusi. Klient pidi aga vastutasuks hääletama rahvak ...

Peculium

Peculium oli Vana-Roomas täiskasvanud perepojale või orjale majandamiseks antud osa peremehe varast. Poeg või ori olid peremehe võimu all ning ei olnud ise teovõimelised, nad tegid tehinguid peremehe nimel. Rooma õiguse klassikalise ajastu autori ...

Prefekt (Vana-Rooma)

Prefekt oli Rooma ametnik, kelle määrasid ametisse magistraadid või keiser. Sõna praefectus tähendab see, kes seisab teiste ees. Prefekt oli ametnik, kes oli määratud ametisse magistratuuri poolt kindlaks määratud ametiajaks ja kindla ülesandega ...

Promagistraat

Promagistraat oli Vana-Roomas endine magistraat, tavaliselt konsul või preetor, harvem kvestor, kelle impeeriumit pikendati nende üheaastase ametiaja lõppedes. Promagistraate nimetati vastavalt prokonsuliteks, propreetoriteks või prokvestoriteks. ...

Propreetor

Propreetor oli Vana-Rooma magistraat, endine preetor provintsi eest vastutavates ülesannetes. Sarnaselt prokonsuliga käitus propreetor nii, nagu ta oleks olnud endine pro ametlik magistraat. Tal olid kõik preetori võimutäiused ja ta oli tegelikul ...

Provocator

Provocator oli üks Vana-Roomas levinud gladiaatoritüüpidest. Provocatori relvastus ja varustus olid kuni Rooma vabariigi ajajärgu lõpuni suhteliselt sarnased Rooma leegionäride omale. Hiljem lähtuti varustuse valimisel kohaliku areeni trendidest. ...

Retiarius

Retiarius oli Vana-Rooma kergerelvastusega gladiaator. Retiarius on kergesti äratuntav oma omapärase varustuse järgi: võrk rete, kolmhark fuscina või tridens ja pistoda pugio, ning kaitsevarustuseks käelaba ja -vart kaitsev manica ja õlakaitse ga ...

Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu

"Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu" on Suurbritannia ajaloolase Edward Gibboni uurimus, mis ilmus kuues köites aastatel 1776–1788. Raamatutes kirjeldab Gibbons Lääne tsivilisatsiooni arengut Rooma riigi kõrgajast, keiser Traianuse val ...

Rooma keisrikultus

Rooma keisrikultus oli rooma religiooni oluline osa alates keiser Augustuse valitsusajast. Keisrikultuse tekkimist mõjutas hellenistlik valitsejakultus, mis sai alguse Aleksander Suure religioossest austamisest. Aleksander Suure religioosne austa ...

Rooma kodusõjad

Termin Rooma kodusõjad hõlmab hulka Vana-Rooma riigis toimunud kodusõdasid, millest suur osa leidis aset Rooma vabariigi lõpuperioodil. Neist sõdadest kõige kuulsamad on 40. aastatel eKr peetud Julius Caesari ja senati eliidi optimaatide fraktsio ...

Rooma kuningas

Rooma kuningas oli Rooma kuningriigi peamagistraat. Legendi järgi oli esimeseks Rooma kuningaks Romulus, kes 753. aastal eKr asutas Rooma linna. Kokku jõudis valitseda seitse kuningant, kellest viimane kukutati aastal 509 eKr.

Rooma leegionide rajatud linnad

Esialgsed tugipostid olid rajatud tihti ex-nihilo ning enamasti keltide asualadele Mandri-Euroopas ja Suurbritannia saarel, kelle eeskujul on tuletatud mõned kolooniate nimed.

Rooma numbrid

Rooma numbrid moodustavad Vana-Roomast pärit liitmis-lahutamisprintsiibil põhineva arvusüsteemi. Roomlased võtsid oma arvusüsteemi üle etruskidelt. Algset süsteemi muudeti keskajal, selle tulemuseks on tänapäeval kasutusel olevad Rooma numbrid. R ...

Secutor

Secutor oli Vana-Rooma raskerelvastusega gladiaator. Secutor kui võitlejatüüp kujunes välja 1. sajandi keskpaigas pKr.

Tabula Peutingeriana

Tabula Peutingeriana on Rooma impeeriumi teedevõrku kujutav kaart. Tegemist on koopiaga viimati 4. või 5. sajandil täiendatud kaardist. See valmistati 12. sajandi lõpus või 13. sajandil ning hõlmab Euroopat, osa Aasiast ja Põhja-Aafrikat. Kaart o ...

Tetrarhia

Tetrarhia on riigikorraldus, kus võim kuulub neljale isikule. Tavaliselt märgitakse selle sõnaga Rooma keisririigis Diocletianuse asutatud ja aastail 293–313 kehtinud korraldust, kus kumbagi Rooma keisririigi osa valitses ülemkeiser ja temale all ...

Thraex

Thraex oli Vana-Rooma kergerelvastuses gladiaator põhiliselt Rooma keisririigi ajajärgul. Traaklaste relvastus, varustus ning võitlustiil gladiaatorite võitlusareenidel olid iseloomulikud Traakia sõdalastele.

Tiro

Marcus Tullius Tiro "hääldus on ti:ro) oli Vana-Rooma poliitiku Marcus Tullius Cicero sekretär ja lähedane sõber. Ta oli algul Cicero ori, kuid sai 53 eKr vabaks. Teda on sageli mainitud Cicero kirjades. Tiro kohustusteks oli Cicero dikteeritu ül ...

Triumviraat

Triumviraat on kolme isiku poliitiline liit, kellel on sageli ühised huvid. Ühte triumviraadi liiget nimetatakse triumvir iks. Vana-Roomas tähendas triumviraat kolmest triumvirist koosnevat valitavat kolleegiumi Vt. Esimene triumviraat, Teine tri ...

Tsensor (Vana-Rooma)

Tsensor oli Vana-Roomas ametiisik, kes korraldas tsensust: ta tegi kindlaks inimeste varandusliku seisundi ning kehalise ja moraalse kõlblikkuse sõjaväeteenistuseks, määrates sellega ka nende maksukohustused. Samuti jagas ta kodanikud vara, eluko ...

Tsenturiaatsed komiitsid

Tsenturiaatsed komiitsid olid Vana-Rooma rahvakoosolek. Asutati Servius Tulliuse poolt. Valijad hääletasid tsenturiaatsetel komiitsidel sadakondade kaupa. Sadakonnad ei sisaldanud kõik sadat valijat ega olnud ka omavahel suuruselt võrdsed. Ratsan ...

Vana-Rooma rahasüsteem

2. sajandil elanud juristi Sextus Pomponiuse teateil palgati esimesed mündimeistrid 289 eKr. Nad signeerisid münte pealdisega "III. VIR. AAAFF", mis tähendas triumviri aere argento auro flando feriundo kolm on vastutavad pronksi, hõbeda ja kulla ...