ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 49

Fomalhaut b

Fomalhaut b on teaduslikult kinnitatud ja otsekujutisega Päikesesüsteemi-väline objekt, tõenäoliselt planeet, mis tiirleb A-tüüpi põhijada tähe Fomalhauti ümber ligikaudu 25 valgusaasta kaugusel Päikesest Lõunakala tähtkujus. Selle avastamisest t ...

HD 209458 b

HD 209458 b on eksoplaneet, mis tiirleb ümber Päikesesarnase tähe HD 209458 Pegasuse tähtkujus umbes 150 valgusaasta kaugusel Maast. See oli esimene avastatud Päikesesüsteemi väline planeet 1999, esimene Päikesesüsteemi väline planeet, millel teh ...

Hiidplaneet

Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on Päikesesüsteemi suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt ...

Kuum Jupiter

Kuum Jupiter on ruumalalt Jupiteriga sarnaste, ent sellest mitme tunnuse poolest erinevate eksoplaneetide tüüp. Kuumadel Jupiteridel on väga kõrge pinnatemperatuur, kuna nad tiirlevad oma ematähele väga lähedal 0.015–0.5 astronoomilise ühiku ehk ...

Maa tüüpi planeedid

Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Need sarnanevad ehituselt Maaga: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ja on enamasti kihili ...

Protoplaneet

Protoplaneet on suur planeedialge. Arvatakse, et protoplaneet moodustub ligikaudu kilomeetrise läbimõõduga planetesimaalidest, mis põrkuvad gravitatsiooni tõttu üksteisega kokku. Planeetide tekke teooria järgi kallutavad protoplaneedid üksteist o ...

Tähtedevaheline planeet

Tähtedevaheline planeet on planeedi massiga objekt, mis ei tiirle ühegi tähe ümber, vaid on otseselt orbiidil ümber galaktika keskme. Sellised planeedid on kas väljunud tähesüsteemist või polegi kunagi olnud gravitatsioniliselt seotud ühegi täheg ...

Täht (astronoomia)

Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad, mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Tavalised ...

Acrux

Acrux on tähesüsteem, mis asub Lõunaristi tähtkujus. See asub Maast 321 valgusaasta kaugusel ja selle tähesuurus on 0.76. Acrux on tähistaeva heleduselt 13. ja Lõunaristi heledaim täht. Palja silmaga vaadeldes paistab Acrux ühe tähena, kuid tegel ...

Aldebaran

Aldebaran on täht Sõnni tähtkujus, üks tähistaeva kirkamaid tähti. Aldebarani nimi on pärit araabia sõnast الدبران ad-dabarān, mis tähendab järgnev, sest ta järgnes Plejaadidele oma näival teekonnal öötaevas. Spektriklass on K5, mis paistab meile ...

Algieba

Algieba on kaksiktäht, mis asub Lõvi tähtkujus. See asub Maast umbes 130 valgusaasta kaugusel ning selle tähesuurus on 2.28. Algieba on heleduselt tähistaeva 50. täht ja Lõvi tähtkuju heleduselt teine täht. Kahest tähest suurem on K-klassi täht, ...

Alpha Centauri

Alpha Centauri on Maale lähim tähesüsteem, asudes Maast 4.37 valgusaasta kaugusel. See on kolmiktähesüsteem ning koosneb kolmest tähest: α Centauri A ametlikult Rigil Kentaurus, α Centauri B ametlikult Toliman ja α Centauri C ametlikult Proxima C ...

Antaares

Antaares on Skorpioni tähtkuju. See on punane hiid, heleduselt 15. täht tähistaevas ning punase värvi tõttu sarnaneb välimuselt Marsiga. Need kaks on konjunktsioonis igal teisel aastal, kui Marss liigub oma orbiidil mööda ekliptikat, kus asuvad k ...

Barnardi täht

Barnardi täht on punane kääbus, mis asub Maokandja tähtkujus. See asub Maast 5.9 valgusaasta kaugusel ja see on neljas Maale lähim täht ning sellest lähemal asub ainult Alpha Centauri kolmiksüsteem. Barnardi tähe tähesuurus on 9.5 ning seda ei sa ...

Betelgeuse

Betelgeuse on Orioni tähtkujus asuv täht, mis on heleduselt teine täht Orioni tähtkujus ja üheksas tähistaevas. See on poolkorrapärane muutlik täht, mille näiv tähesuurus on 0.2 kuni 1.2, millega Betelgeuse on esimese suurusjärgu tähedest suurim ...

Fomalhaut

Fomalhaut on lõunataevas paikneva Lõunakala tähtkuju näiva heleduse poolest heledaim täht ning näiva heleduse poolest 18. täht. Absoluutne heledus on 1.73. Kaugus Päikesest on 25 valgusaastat. Pinna temperatuur on 8751 K. Fomalhauti ümbritseb rõn ...

HR 6819

HR 6819 on tähesüsteem, mis asub Teleskoobi tähtkujus. HR 6819 asub tähtkuju edelaosas Paabulinnu ja Altari tähtkujude läheduses. See koosneb kahest B-klassi tähest ja mustast august. Süsteem on vaadeldav palja silmaga ning see paistab muutliku t ...

Lüüra beeta

Lüüra beeta ehk Sheliak) on Lüüra tähtkuju heleduselt kolmas täht Veega ja Lüüra gamma järel. Täht asub Maast 960 valgusaasta kaugusel ja on põhjalikult uuritud varjutusmuutlik kaksiktäht, olles prototüübiks enese järgi nimetatud β Lyrae tüüpi ka ...

Mira

Mira on täht Vaala tähtkujus. See oli esimene vaadeldud muutlik täht ja sai seega omasuguste tähtede, miriidide, prototüübiks. Selle tähesuurus võib muutuda kuni 1700 korda. 332-päevase tsükli jooksul kõigub selle näiv heledus palja silmaga nähta ...

Peajada

Peajada ehk põhijada on tähti värvusindeksi ja absoluutse tähesuuruse järgi paigutaval Hertzsprungi-Russelli diagrammil pidev ja selgelt nähtav riba, mis kulgeb vasakult ülalt paremale alla. Peajadal asetsevaid tähtesid nimetatakse peajada tähted ...

Proxima Centauri

Proxima Centauri on punane kääbustäht, mis asub Kentauri tähtkujus, Maast ligikaudu 4.2 valgusaasta kaugusel. Proxima Centauri on Päikesele lähim täht, kuid see on liiga väikese heledusega, et seda palja silmaga vaadelda. Selle avastajaks oli 191 ...

PSR B1913+16

PSR B1913+16 on pulsar Kotka tähtkujus, mis on osa kaksiktähest. Selle avastasid 1974. aastal Russell Alan Hulse ja Joseph Hooton Taylor ning said selle eest 1993. aastal Nobeli füüsikaauhinna. PSR 1913+16 pöörleb ümber oma telje kiirusega 17 kor ...

Põhjanael

Põhjanael on Väikese Karu tähtkuju heledaim täht. Põhjanael asub taeva põhjapoolusest praegu umbes 44 kaareminuti kaugusel see kaugus muutub Maa telje pretsessiooni tõttu. Tema otsetõus on 2 h 31 m 49.08 s ja kääne on +89°1550.79" epohh 2000.0. P ...

Riigel

Riigel on tähistaeva heleduselt seitsmes täht ja Orioni tähtkuju heledaim täht. Selle heledus on kergelt varieeruv ning vahel on see tuhmim kui Betelgeuse. Palja silmaga vaadeldes paistab Riigel sinakasvalge tähena, kuid tegelikult koosneb see vä ...

Siirius

Siirius on kõige suurema näiva heledusega täht tähistaevas. Eestis on Siirius nähtav madalal talvetaevas. Tema ekvaatorilised koordinaadid on α=06 h 45 m 08.9 s ning δ=-16o4258.0". Siiriuse spektriklass on A1V. Siirius näiv tähesuurus on -1 m,47, ...

TRAPPIST-1

TRAPPIST-1, tuntud ka kui 2MASS J23062928-0502285, on planeedisüsteem, mis asub Päikesesüsteemist 12 parseki kaugusel Veevalaja tähtkujus. 22. veebruaril 2017 teatas NASA, et on tähe ümber avastanud seitse Maa-tüüpi planeeti, millest vähemalt kol ...

VY Canis Majoris

VY Canis Majoris on äärmiselt hapnikurikas täht Suure Peni tähtkujus, punane hiid. See on suurimaid teadaolevaid tähti ning selle läbimõõt on hinnanguliselt 1420 Päikese läbimõõtu, olles Päikesest 17 ± 8 korda massiivsem. Selle kaugus Maast on 39 ...

Wolf 359

Wolf 359 on punane kääbus, mis asub Lõvi tähtkujus. See asub Maast 7.9 valgusaasta kaugusel ja üks lähimaid tähti Maale. Wolf 359 tähesuurus on 13.54 ja selle vaatlemiseks on vaja suurt teleskoopi. See on muutliku heledusega täht, mille heledus v ...

Hajusparv

Hajusparv on kuni mõnest tuhandest tähest koosnev kooslus, mis on moodustunud samas molekulipilves ja on enam-vähem sama vanad. Linnuteel on teadaolevalt üle 1100 hajusparve. Hajusparvede tähed on seotud vastastikuse gravitatsioonilise külgetõmbe ...

Messier 24

Messier 24 on täheparv, mis asub Amburi tähtkujus. Parve avastas 20. juunil 1764 Prantsuse astronoom Charles Messier, kes lisas selle oma kataloogi. Messier 24 asub Maast umbes 10 000 valgusaasta kaugusel ja see on 600 valgusaastat lai. Parv on u ...

Messier 47

Messier 47 on hajusparv, mis asub Ahtri tähtkujus. Parve avastas enne 1654. aastat Itaalia astronoom Giovanni Batista Hodierna. 19. veebruaril 1771 taasavastas selle Prantsuse astronoom Charles Messier, kes lisas selle oma kataloogi. Messier viid ...

Messier 22

Messier 22 on elliptiline kerasparv, mis asub Amburi tähtkujus, Linnutee keskosa lähedal. Parve avastas 26. augustil 1665 Abraham Ihle ja see oli üks esimesi avastatud kerasparvi. 5. juunil 1764 lisas Charles Messier selle oma kataloogi. Messier ...

Messier 54

Messier 54 on kerasparv, mis asub Amburi tähtkujus. Parve avastas 24. juulil 1778 Prantsuse astronoom Charles Messier, kes lisas selle oma kataloogi. Parv asub Maast umbes 87 000 valgusaasta kaugusel ja selle diameeter on 154 valgusaastat. Messie ...

Messier 55

Messier 55 on kerasparv, mis asub Amburi tähtkujus. Parve avastas 16. juunil 1752 Prantsuse astronoom Nicolas Louis de Lacaille, kes vaatles seda tänapäeva Lõuna-Aafrika Vabariigis. Alates 1754. aastast proovis seda Pariisist vaadelda Charles Mes ...

Messier 69

Messier 69 on kerasparv, mis asub Amburi tähtkujus. Parve avastas 31. augustil 1780 Prantsuse astronoom Charles Messier, kes lisas selle oma kataloogi. Samal ööl avastas ta ka kerasparve Messier 70. Messier otsis sel ajal objekti, mida oli kirjel ...

Messier 53

Messier 53 on kerasparv, mis asub Berenike Juuste tähtkujus. Parve avastas 3. veebruaril 1775 Saksa astronoom Johann Elert Bode. 26. veebruaril 1777 vaatles parve Prantsuse astronoom Charles Messier, kes lisas selle oma kataloogi. Esimesena vaatl ...

Messier 13

Messier 13 avastas 1714. aastal Inglise astronoom Edmond Halley. 1. juunil 1764 lisas Prantsuse astronoom Charles Messier selle oma kataloogi. Parve tähed paiknevad üksteisele väga lähestikku ja seetõttu ei eristatud parvest eraldi tähti enne 177 ...

Messier 68

Messier 68 on kerasparv, mis asub Hüdra tähtkujus. Parve avastas 1780. aastal Charles Messier. M68 asub Maast 33600 valgusaasta kaugusel ja tiirleb ümber Linnutee, ekstsentrilisusega 0.5. Parve orbiit viib selle galaktika keskmest kuni 100 000 va ...

Messier 3

Messier 3 on kerasparv, mis asub Jahipenide tähtkujus. Parve avastas 3. mail 1764 Charles Messier ning see oli esimene Messier objekt, mille avastas Messier ise. Messier arvas esialgu, et parv on udukogu millel pole tähti, kuid vea parandas 1784. ...

SN 2004dj

SN 2004dj oli selle avastamise ajal heledaim supernoova pärast SN 1987A-d. Selle II-P tüüpi supernoova avastas jaapani astronoom Koichi Itagaki 31. juulil 2004. Avastamise ajal oli selle näiv tähesuurus 11.2 ja avastamine toimus, kui supernoova o ...

SN 1572

SN 1572, "B Kassiopeia" või 3C 10 oli Ia tüüpi supernoova Kassiopeia tähtkujus. Üks ligikaudu kaheksast supernoovast, mida on ajalooallikate kohaselt palja silmaga nähtud. See plahvatas 1572. aasta novembri alguses ning selle avastasid teineteise ...

Loomise sambad

Loomise sambad on Hubblei kosmoseteleskoobi tehtud foto kolmest tähtedevahelisest ainest koosnevast londist, mis asuvad Kotka udukogus Mao tähtkujus. Sambad asuvad Maast umbes 6500–7000 valgusaasta kaugusel ning on nimetatud selle järgi, et samma ...

Messier 5

Messier 5 on kerasparv, mis asub Mao tähtkujus. Parve avastas 1702. aastal Gottfried Kirch. 1764. aastal vaatles seda Charles Messier, kuid pidas seda ilma tähtedeta udukoguks. 1791. aastal vaatles parve William Herschel, kes tegi kindlaks, et se ...

Kepleri Supernoova

SN 1604, tuntud ka kui Kepleri supernoova, Kepleri Noova või Kepleri täht, oli Ia tüüpi supernoova, mis asus Linnuteel Maokandja tähtkujus. Kepleri supernoova ilmus meie taevasse 1604. aastal ning on seega kõige viimatisem supernoova Linnuteel, m ...

Messier 9

Messier 9 on kerasparv, mis asub Maokandja tähtkujus. Parv asub tähtkuju lõunaosas, Eta Ophiuchist edelas. Messier 9 avastas 3. juunil 1764 Charles Messier, kes kirjeldas seda kui ilma tähtedeta udukogu. 1783. aastal vaatles seda William Herschel ...

Messier 10

Messier 10 on kerasparv, mis asub Maokandja tähtkujus. Parve avastas 29. mail 1764 Charles Messier, kes lisas selle oma kataloogi ja kirjeldas seda kui tähtedeta udukogu. 1774. aastal vaatles seda Saksa astronoom Johann Elert Bode, kes jõudis sam ...

Messier 12

Messier 12 on kerasparv, mis asub Maokandja tähtkujus. Parve avastas 30. mail 1764 Prantsuse astronoom Charles Messier, kes kirjeldas seda kui tähtedeta udukogu. See on 75 valgusaastat lai ning asub Maast 15700 valgusaasta kaugusel. Parves on umb ...

Messier 4

Messier 4 on kerasparv, mis asub Skorpioni tähtkujus. Parve avastas 1745. aastal Philippe Loys de Chéseaux ja 1764. aastal lisas Charles Messier selle oma kataloogi. Messier 4 oli ainus kerasparv, mille tähti õnnestus Messieril edukalt vaadelda. ...

Krabi pulsar

Krabi pulsar on Krabi udukogus asuv võrdlemisi noor neutrontäht, mis tekkis 1054. aastal avastatud supernoova SN 1054 tagajärjel. 1968. aastal avastatud pulsari näol on tegemist esimese avastatud pulsariga, mis tekkis supernoova jäänukina. Krabi ...

Plejaadid

Plejaadid on Sõnni tähtkujus asuv hajusparv, mille Messier kataloogi tähiseks on M45. Parve kaugus Maast on 440 valgusaastat. Plejaadid on palja silmaga vaadeldavad ja need olid tuntud juba eelajaloolisel ajal. Plejaade on kirjalikult mainitud An ...