ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 50

McDonnell Douglas

McDonnell Douglas oli Ameerika Ühendriikides paiknev õhu- ja kosmosesõidukite tootja ja kaitsetööstusettevõte. See loodi ettevõtete McDonnell Aircraft ja Douglas Aircraft Company liitmisel 1967. aastal. Ettevõte liideti 1. augustil 1997 Boeinguga.

United Launch Alliance

United Launch Alliance on Lockheed Martin Space Sytemsi ja Boeing Defense, Space & Security ühisettevõte. ULA moodustati 2006. aasta detsembris, kui ühendati mõlema USA valitsusele rakettide üleslennutamise teenust osutava ettevõtte meeskonnad. R ...

Ameerika Ühendriikide Mereväeobservatoorium

Ameerika Ühendriikide Mereväeobservatoorium on Ameerika Ühendriikide mereväe teadusasutus. Observatoorium on asutatud 1830. aastal ning selle peakorter asub Washingtonis. USNO on Ameerika Ühendriikide vanimaid teadusasutusi ning selle peamised ül ...

Arecibo observatoorium

Arecibo observatoorium on observatoorium, mis asub Arecibos Puerto Ricos. Observatooriumi peamine instrument oli 305 m diameetriga raadioteleskoop, mis koosnes looduslikku karstilehtrisse rajatud taldrikust, raadiovastuvõtjast, mis oli trossidega ...

Kitt Peaki observatoorium

Kitt Peaki observatoorium on observatoorium Ameerika Ühendriikides Arizona osariigis. See asub Sonora kõrbes umbes 88 km Tucsonist edela pool 2097 meetri kõrguse Kitt Peaki mäe tipus. Observatooriumi geograafilised koordinaadid on 31° 57′ 30″ N, ...

Mount Wilsoni observatoorium

Mount Wilsoni observatoorium on observatoorium Ameerika Ühendriikides Californias Los Angelese maakonnas. Observatoorium asub umbes 25 km Los Angelesest kirdes San Gabrieli mägedes 1742 meetri kõrguse Mount Wilsoni tipus. Observatooriumi geograaf ...

Very Large Array

Karl G. Jansky Very Large Array on raadioastronoomia observatoorium, mis asub Ameerika Ühendriikides New Mexico osariigis San Agustini tasandikul. VLA koosneb 28-st 25-meetrise diameetriga raadioteleskoobist, millest 27 on pidevalt töös, moodusta ...

Very Long Baseline Array

Very Long Baseline Array on Ameerika Ühendriikide kümnest raadioteleskoobist koosnev astronoomiline interferomeeter. Very Large Array on osa Riiklikust Raadioastronoomia Observatooriumist. VLBA koosseisu kuuluvad kümme teleskoopi paiknevad kaheks ...

Yerkesi observatoorium

Yerkesi observatoorium on Chicago Ülikooli endine observatoorium, mis asub Wisconsini osariigis Williams Bays. Yerkesi observatooriumi asutasid 1897. aastal astronoom George Ellery Hale ning ärimees Charles Yerkes. Yerkesi observatoorium muutis ü ...

Helsingi Ülikooli Observatoorium

Helsingi Ülikooli Observatoorium oli Helsingi Ülikoolis aastatel 1834–2009 tegutsenud teadusasutus. Aastast 2012 tegutseb selle hoones näitustekeskus Helsingi observatoorium, mis on osa Helsingi Ülikooli muuseumist. Ehitis kavandati koostöös prof ...

Tuorla Observatoorium

Tuorla Observatoorium on Turu Ülikooli astronoomiaobservatoorium. See on suurim astronoomiaalane uurimiskeskus Soomes, mille tähetornis paiknev Dall-Kirkhami reflektor on suurim optiline teleskoop Soomes. Tuorla Observatooriumi asutas 1952. aasta ...

Asteroid

Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Selle üle, mis on asteroidid, komeedid ja planeetide kaaslased "kuud", vaieldakse. Arvatakse, et palju ...

2 Pallas

Asteroidi avastas 28. märtsil 1802 Heinrich Wilhelm Olbers. Enne seda oli asteroididest avastatud ainult Ceres, mida praegu kvalifitseeritakse kääbusplaneediks. Avastaja Olbers andis taevakehale ka nime.

3 Juno

Juno on kolmas asteroid, mis on avastatud Väikeste Planeetide Keskuse kataloogisüsteemis. Juno on üks suuremaid Asteroidide vöö planeete. 3 Juno on üks kahest suurimast S-tüüpi asteroididest teine on 15 Eunomia. 3 Juno mass moodustab 1% kogu aste ...

4 Vesta

4 Vesta on Asteroidide vöös asuv asteroid, mis oma 525 kilomeetrise diameetriga on vöö üks suurimaid objekte. Selle avastas 29. märtsil 1879 Saksa astronoom Heinrich Wilhelm Olbers. 4 Vesta on nimetatud jumalanna Vesta järgi, kes on Rooma mütoloo ...

1997 XF11

1997 XF11 on Maa-lähedane asteroid, mille avastas 6. detsembril 1997 USA astronoom Jim Scotti Kitt Peaki observatooriumi 77 aastat vana 36-tollise teleskoobiga Arizona Ülikooli kosmosevaatluseprojekti raames. Seejärel jälgisid seda asteroidi, mil ...

2002 NT7

2002 NT7 on Maa-lähedane objekt, asteroid, mille avastas 25. juulil 2002 USA-s asuv teleskoop. See 1.2 km läbimõõduga asteroid, mis liigub otse Maa suunas, võis esialgsete arvutuste kohaselt 1. veebruaril 2019 Maaga kokku põrgata. See oli esimene ...

2003 QQ47

Asteroid 2003 QQ47 avastati 2003. aasta augusti lõpus ameeriklaste poolt. Oma nime on ta saanud huvitava trajektoori järgi. Tähelepanuväärne on see, et asteroid on enam kui poolteist kilomeetrit pikk. Maale oli ta kõige lähemal 21. märtsil 2014. ...

2004 FH

Asteroid 2004 FH on maalähedane asteroid. 2004. aasta 18. märtsi õhtul möödus Maast väga lähedalt 2004 FH nime kandev asteroid, mis eeldatavasti oli ainult 25 m läbimõõduga. Objekt avastati vaid mõni päev varem, 15. märtsil. Maast möödus see 43 0 ...

3200 Phaeton

3200 Phaeton on u 5 km läbimõõduga taevakeha, mis liigitatakse Apollo asteroidide hulka. Spektri ja saba puudumise järgi loetakse see taevakeha kuuluvaks asteroidide hulka, ehkki tema piklik orbiit meenutab komeetide omi. Nime sai taevakeha vahas ...

4179 Toutatis

4179 Toutatis ehk Toutatis on Apollo-tüüpi ja Alinda-tüüpi Marsi orbiidiga lõikuv asteroid. Tema orbiit on kaootiline, sest tal on Jupiteriga orbitaalresonants 3:1. Ka Maa gravitatsiooniväli mõjutab Toutatist tugevalt, tekitades orbitaalresonants ...

10199 Chariklo

Esimest korda märkasid astronoomid asteroidi 1997. aastal. 10 uurimisaasta jooksul panid astronoomid tähele, et Chariklo spektrist kaovad jäätunud veele iseloomulikud tunnused. 2008. aastal märgati taas neid iseloomulikke tunnuseid. See tõestab a ...

101955 Bennu

101955 Bennu on 492 meetise diameetriga Apollo-tüüpi asteroid, mille avastas LINEAR 11. septembril 1999. See on Maale potentsiaalselt ohtlik objekt ja see on Palermo skaala kolmandal kohal. Teadlaste hinnangul on tõenäosus, et Bennu kukub Maale a ...

162173 Ryugu

162173 Ryugu, ajutise nimega 1999 JU3, on Maa-lähedane Apollo-tüüpi asteroid. Asteroidi läbimõõt on umbes 1 kilomeeter. Ryugu avastati 10. mail 1999 ning sai ajutiseks nimeks 1999 JU3. 2015. aastal nimetati see Jaapani folkoorist pärit Ryūgū-jō p ...

274301 Wikipedia

274301 Wikipedia on asteroidide vöösse kuuluv asteroid, mis avastati 25. augustil 2008 Ukrainas Andrušivka astronoomiaobservatooriumis. Asteroid sai nime võrguentsüklopeedia Wikipedia järgi. Asteroidi number 274301 kinnitati 18. aprillil 2011. 27 ...

Alinda-tüüpi asteroidid

Alinda-tüüpi asteroidid on asteroidide rühm, millel orbiidi pikem pooltelg on umbes 2.5 astronoomilist ühikut ning orbiidi ekstsentrilisus on umbes 0.4.0.65. Nad on saanud nime asteroidi 887 Alinda järgi, mille avastas Max Wolf 1918. aastal. Alin ...

Ceres (kääbusplaneet)

Ceres on kääbusplaneet ning suurim Marsi ja Jupiteri vahel olevas asteroidide vöös paiknev taevakeha. Umbkaudu 945 km läbimõõt teeb Ceresest suurima Neptuuni orbiidist seespool asuva kääbusplaneedi. Tegemist on suuruselt 33. teadaoleva objektiga ...

Päike

Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maalt nähtav täht. Kui jutt on mõnest teisest planeedisüsteemist, siis võib üldnimetusena päikesteks nimetada ka selle teise konkreetse planeedisüsteemi tähte või tähti. Eesti keeles tehakse vahet suur ...

Päikeseelement

Päikeseelement ehk fotogalvaaniline element on fotoelektriline seadis, mis muundab fotogalvaanilise efekti abil valgusenergia vahetult elektrienergiaks. Fotoelektriline element, millele langeb lühikese lainepikkusega elektromagnetkiirgus, näiteks ...

Päikesekiirgus

Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog. Päikesekiirguse voog mõjutab tugevasti elu Maal, sellest sõltub atmosfääri soojenemine ja jahtumine, atmosfääri püsivus, vee aurumine ja kondensatsioon, soojusenergia o ...

Päikesepiste

Päikesepiste saadakse pikaajalise ja otsese päikesekiirguse tõttu katmata peale, mille tagajärjel tekib aju- ja ajukestade veresoonte laienemine ehk ajuturse. Ülekuumenemise tekitajaks on pikaajaline valgus- ja soojuskiirgus, mitte UV-kiirgus. Pä ...

Päikeseplekk

Päikeseplekk ehk Päikese laik on tumedam, ümbrusest umbes 1000 kelvini võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal. Päikeseplekid on põhjustatud magnetilistest protsessidest Päikese fotosfääri ehk nähtava "pinna" all. Päikeseplekkide arv ja su ...

Päikesepurse

Päikesepurse on Päikese pinnal toimuv tohutu plahvatus, mis tekib siis, kui päikesepleki kohal olevad magnetvälja jõujooned lähevad segamini ja purunevad. Päikesepurset on defineeritud kui äkilist, kiiret ja intensiivset heleduse variatsiooni. Pä ...

Päikesetuul

Päikesetuuleks nimetatakse laetud osakeste voogu, mis on vabanenud Päikese pealmisest atmosfäärikihist. See plasma koosneb peamiselt elektronidest, prootonitest ja alfaosakestest soojusenergiaga 1.5 kuni 10 keV. Päikesetuule tihedus, temperatuur ...

Kuu

Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha. Teadlased arvavad, et Kuu on tekkinud umbes 4.5 miljardit aastat tagasi ja see tekkis varsti pärast Maad. Selle päritolu kohta on mitmeid hüpoteese ja kõige tõenäolisemaks peetakse teoor ...

Planeedi kaaslane

Planeedi kaaslane on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil ja puuduvad kahel – Merkuuril ja Veenusel. Kuu Maa – 1 kuu Phobos Deimos Marss – 2 kuud Europa Io Callisto Jupiter – 63 kuud Ganymedes Enceladus Janus Rhea ...

Üheksas planeet

Planeet üheksa on oletuslik suur planeet päikesesüsteemi äärealadel. Planeedi olemasolu selgitaks mitmete Kuiperi vöö taevakehade üllatuslikke joondumisi ja orbiite. Esimest korda oletati planeedi olemasolu 2014. aastal, kui Chad Trujillo ja Scot ...

Kvarktäht

Kvarktäht on kompaktne eksootilise tähe hüpoteetiline tüüp, mis koosneb kvarkainest. Kvarktähes nukleonid muunduvad äärmiselt kõrge temperatuuri ja rõhu toimel agregaatolekusse, mis koosneb peamiselt vabadest kvarkidest. Ei ole veel selge, kas ai ...

Komeet

Komeet ehk sabatäht on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.

67P/Tšurjumov-Gerassimenko

Tšurjumovi-Gerassimenko komeet, ametlikult 67P/Tšurjumov-Gerassimenko ja vahel lühendina 67P/C-G või lihtsalt 67P, on komeet. Selle praegune tiirlemisperiood on 6.45 aastat ja pöörlemisperiood umbes 12.4 tundi. See oli viimati periheelis 13. augu ...

Halei-Boppi komeet

Halei-Boppi komeet ehk Hale-Bopp on pika tiirlemisperioodiga komeet, mis läbis periheeli 1. aprillil 1997. Hale-Bopp oli üks 20. sajandi heledamaid ja vaadeldumaid komeete. Komeet püsis palja silmaga nähtavana 18 kuud, mis ületas eelmise rekordi ...

Halley komeet

Halley komeet on tuntuim lühikese perioodiga komeet. Ta on Maalt nähtav 75–76 aasta tagant. Halley komeet on ainuke lühikese perioodiga komeetidest, mis on Maalt väga selgesti nähtav üks kord inimese eluea jooksul. Viimati oli Halley komeet Päike ...

Shoemaker–Levy 9

Shoemaker–Levy 9 oli komeet, mis purunes 1992. aasta juulis ja põrkas 1994. aasta juulis kokku Jupiteriga. Shoemaker–Levy 9 kokkupõrge Jupiteriga oli esimene kord kui astronoomid said vaadelda Päikesesüsteemi objektide kokkupõrget. Kokkupõrget ka ...

Swifti-Tuttlei komeet

Swifti-Tuttlei komeet on perioodiline komeet, mis tekitab perseiidide meteoorivoolu. Komeedi avastasid üksteisest sõltumatult Lewis Swift ja Horace Parnell Tuttle. Swift vaatles komeeti 16. juulil ja Tuttle 19. juulil 1862. Avastamisel oli komeet ...

136199 Eris

136199 Eris on Päikesesüsteemi kääbusplaneet, Pluutost pisut väiksem Neptuuni-tagune objekt. Ta on saanud nime vanakreeka jumalanna Erise järgi. Selle avastasid Michael E. Brown, Chad Trujillo ja David L. Rabinowitz 5. jaanuaril 2005, 21. oktoobr ...

Haumea (kääbusplaneet)

Haumea on Päikesesüsteemi viies kääbusplaneet, mis avastati 2005. aastal 2003. aastal tehtud fotode analüüsi käigus ning oli seni tuntud vaid koodi 2003 EL61 järgi. Kääbusplaneet sai nime havai maa- ja viljakusjumalanna Haumea auks. Haumea on mun ...

Makemake (kääbusplaneet)

Makemake Makemake) on kääbusplaneet. See avastati 31. märtsil 2005. Päikesesüsteemi kääbusplaneetide seas on Makemake suuruselt kolmas ning Kuiperi vöö objektide seas suuruselt teine. Selle läbimõõt on umbes 3/4 Pluto omast. Makemakel on teadaole ...

Meteoor

Meteoor on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maapinnale, nimetatakse seda meteoriidiks. Vananenud kirjanduses on terminit "meteoor" kasutatud mis tahes at ...

Tšeljabinski meteooriplahvatus

Tšeljabinski meteooriplahvatus on 2013. aasta 15. veebruari hommikul kiirusel vähemalt 15 km/s Uurali lõunaosa tabanud Maa atmosfääriväline mõjutus, boliid, mille tagajärjel on seni teadaolevalt saanud vigastusi 1491 inimest. Linnas kehtestati er ...

Alvareze hüpotees

Alvareze hüpotees väidab, et dinosauruste ja paljude teiste liikide massilise väljasuremise Kriidi ajastu lõpul põhjustas kokkupõrge suure meteoroidiga. Hüpotees on oma nime saanud Luis ja Walter Alvareze järgi, kes esitasid esimestena selle väit ...