ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 51

Ohhoota

Ohhoota on jõgi Venemaa idaosas Habarovski krais. Jõe pikkus on 393 km, valgla pindala 19 100 km². Ohhoota jõelähe asub Suntar-Hajata ahelikus, edasi voolab jõgi lõuna poole laias orus Judoma ja Kuhtui aheliku vahel ning suubub Ohhoota merre. 32 ...

Omolon

Omolon on jõgi Aasias, Kolõma jõe pikim ja parempoolne lisajõgi. Jõe pikkus on 1150 km, valgla suurus 118 600 km². Vooluhulk suudmes on 700 m³/s. Omolon algab Kolõma mägismaalt vähem kui 100 km kaugusel Ohhoota merest. Ta voolab ülemjooksul kirde ...

Onon

Onon on jõgi Aasias Amuuri jõgikonnas. Onon on 1032 km pikk 298 km Mongoolias, ülejäänu Venemaal. Valgla pindala on 96 200 km². Onon algab Mongooliast Hentij aimakist Hentei mägedest. Mongoli keeles nimetatakse jõge ka Онон гол, kus гол tähendab ...

Penžina jõgi

Penžina on jõgi Venemaa kirdeosas Kamtšatka krais. Jõe pikkus on 713 km, valgala pindala 73 500 km². Keskmine äravool on 680 m³/s. Penžina saab alguse Kolõma mägismaalt, ülemjooksul on tema jõeorg sügav, edasi voolab ta mägedevahelises nõos. Suub ...

Sosva jõgi

Sosva jõgi on jõgi Venemaal Sverdlovski oblastis Toboli valglas. Jõe ülemjooksul paikneb Denežkin Kameni looduskaitseala. Sosva jõe pikkus on 635 km, valgla pindala 24 700 km². Jõgi saab alguse Põhja-Uurali idanõlvadelt ja voolab läbi Lääne-Siber ...

Suur Anjui

Suur Anjui ehk Bolšoi Anjui on jõgi Siberis. Suur Anjui algab Anjui ahelikult. Ta voolab valdavalt läände ja loodesse. Jõest põhja poole jääb Anjui ahelik ja lõunasse Oloi ahelik. Ta voolab peaaegu täies ulatuses Tšuktšimaal, välja arvatud lühike ...

Tagil

Tagil on jõgi Aasias Venemaa Sverdlovski oblastis. Algab Kesk-Uurali idanõlvult Nižni Tagilist ida pool. Voolab ülemjooksul põhja, seejärel pöördub kirdesse ja laskub Lääne-Siberi madalikule. Suubub paremalt Turasse. Ülemjooksul on kärestikud, al ...

Tobol

Tobol on Irtõši vasakpoolne lisajõgi. Toboli pikkuseks on 1591 km ja valgala 426 000 km². Tobol algab Taga-Uurali platoolt Kasahstani ja Venemaa piirilt kahe ajutise jõe Bozbie ja Kairaktõ ühinemiskohalt. Bozbie algab põhja poolt Kasahstanist Kos ...

Tšulõmi jõgi

Tšulõm on Obi lisajõgi Venemaal Lääne-Siberis. Tšulõmi jõgi algab Kuznetski Alataust. Ülemjooksul on ta mägijõgi. Algul voolab ta Hakassia ja Krasnojarski krai piirijõena, seejärel Krasnojarski krais. Esialgu voolab ta kirdesse ja jõuab Jenisseil ...

Uurali jõgi

Uural) on jõgi Venemaal ja Kasahstanis. Algab Uurali idanõlvult. Mägedest laskunud, voolab pikalt mööda Uurali idajalamit lõunasse. Orski lähedal pöördub läände ja voolab selles suunas umbes Oralini. Seejärel pöördub taas lõunasse ja suubub Atõra ...

Darling

Darling on jõgi Austraalia kagus, Murray parempoolne lisajõgi. Darling algab Suure Veelahkmeaheliku läänenõlvult. Ülemjooksul voolab ta läände, kesk- ja alamjooksul rahulikult edelasse ning suubub paremalt Murraysse. Alamjooks kuivab sageli. Ajav ...

Murray

Murray on jõgi Austraalia kaguosas, riigi suurim jõgi. Selle pikkus on 2570 km, koos Darlingiga 3490 km, valgla 1.06 miljonit km², keskmine vooluhulk 330 m³/s. Murray algab Austraalia Alpide läänenõlvult Lumemägedest Snowy Mountains, kesk- ja ala ...

Murrumbidgee

Murrumbidgee on jõgi Austraalias Uus-Lõuna-Walesis ja Austraalia pealinna alal. Ta on Murray jõe parempoolne lisajõgi. Jõe pikkus on 2172 km, valgla pindala umbes 165 000 km² Murrumbidgee valglasse kuulub suurem osa Uus-Lõuna-Walesist, keskmine v ...

Torrensi jõgi

Torrensi jõgi on umbes 85 km pikkune jõgi Lõuna-Austraalia osariigis, mis suubub merre Adelaideis. Torrens on 85 km pikk. Ta algab 480 m kõrguselt, mis teeb tema languks 5.65 m/km. Tema allikas on Mount Lofty ahelikus ja suue Saint Vincenti lahes ...

Aa jõgi

Jõgesid ja ojasid, mille nimi on Aa jõgi, on Euroopas palju, peamiselt saksakeelse elanikkonnaga maades ja nende naabermaades. Nimi "Aa" pärineb vanaülemsaksa keelsest sõnast aha voolav vesi või alemannikeelsest sama tähendusega sõnast aa, mis on ...

Drina

Drina on jõgi Euroopas Balkanil. Jõgi algab Dinaari mäestikust Piva ja Tara jõe ühinemiskohalt. Nii Piva kui Tara algavad Montenegrost ning ühinevad Montenegro ja Bosnia piiril. Tara jõgi on 144 km pikk, millest 110 asub Montenegros ning 34 km on ...

Gudenå

Gudenå ehk Gudenåen on jõgi Euroopas Jüüti poolsaare idaosas, pikkusega 176 km; see on Taani pikim jõgi. Gudenå ei ole Taani veerohkeim jõgi, see on Skjern. Valgla pindala on 2643 km².

Koiva jõgi (Tšussovaja)

Koiva on jõgi Venemaal Permi oblastis, Tšussovaja jõe parempoolne lisajõgi. Jõgi algab Sineje Bolotost ja voolab Uuralites, suubudes Tšussovaja jõkke. Jõe pikkus on 180 km ja valgla on 2250 km². Vooluhulk suudmes on teadmata, keskmine vooluhulk s ...

Mezeni jõgi

Mezeni jõgi on jõgi Põhja-Venemaal Komi Vabariigis ja Arhangelski oblastis. Jõgi suubub Mezeni lahte. Jõe pikkus on 966 km. Valgla suurus on 78 tuhat km². Vooluhulk suudmes on keskmiselt 866 m³/s, maksimaalselt 9530 m³/s. Jõgi on segatoiteline, k ...

Volga

Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi. Volga ülemjooks algab Valdai kõrgustikult. Sealt voolab ta itta läbi Tveri linna. Nižni Novgorodi linnas ühineb ta parempoolse lisajõe Okaga. Kaasani lähedal ühineb ta vasakpoolse lisajõe Kamaga ...

Vuoksi jõgi

Vuoksi on jõgi Soomes Lõuna-Karjalas ja Loode-Venemaal Leningradi oblastis, Karjala maakitsuse suurim jõgi. Jõe Venemaa-osa kuulub tervenisti Soome loovutatud alade hulka.

Tipitapa jõgi

Tipitapa jõgi on jõgi Nicaragua lõunaosas. Voolab välja Managua järvest ja suubub Nicaragua järve. Jõe pikkus on 35 km. 2010. aastal tõusis Tipitapa jõgi üle kallaste ja tekitas üleujutusi. Selle põhjustas viimase viiekümne aasta suurim veetaseme ...

Tšaadi järv

Tšaadi järv on järv Aafrikas Sahelis. Asub Tšaadi, Kameruni, Nigeri ja Nigeeria piiril. Järve keskmine sügavus on 1.5 m. Veetase on viimaste aastakümnete jooksul alanenud ja on oht, et järv kuivab lähitulevikus täielikult. Aastal 1960 oli järve p ...

Elgõgõtgõn

Elgõgõtgõn on järv Venemaal Tšuktšimaal. Asub Anadõri kiltmaa põhjaosas 489 m kõrgusel merepinnast. Järv on 9 kuud aastast kaetud jääga. Vee temperatuur ulatub suvel 3.5°C-ni. Järv on tekkinud umbes 3.6 miljonit aastat tagasi. Enamasti arvatakse, ...

Ritsa järv

Ritsa järv on järv Abhaasias Suur-Kaukasuse lääneharude vahel 120 km kaugusel Suhhumist. Ritsa järve juures on kuurort. Ritsa järv on ebaühtlase väljavenitatud ringi kujuline. Suurim pikkus on 1704 m, suurim laius 447 m. Järve pindala on 1.32 või ...

Toba järv

Toba järv on järv Indoneesias, Sumatra saare põhjaosa keskel. Järve pindala on 1130 km², pikkus 100 km, laius 30 km, suurim sügavus 505 m, kõrgus 900 m ja maht 240 km³. Järv ulatub punktist 2° 53′ N, 98° 31′ E punkti 2° 21′ N, 99° 1′ E. Toba on I ...

Tônlé Sab

Tônlé Sab on järv Kambodžas. Tônlé Sab on Kagu-Aasia suurim looduslik järv ja üks maailma tähtsamaid siseveekogusid kalanduse seisukohalt. Tônlé Sabi järve pindala kuival aastaajal on 2600 km 2, vihmaperioodil aga kuni 13 000 km 2.

Õsõk-Köl

Õsõk-Köl on väljavooluta järv Aasias Kõrgõzstanis Tian Shani mäestikus. Õsõk-Köl on 182 km pikk ja 60 km lai. Järve pindala on 6236 km². See asub 1606 meetri kõrgusel merepinnast. Mahult 1738 km³ on see maailma 10. järv ja sügavuselt 668 m maailm ...

Vostoki järv

Vostoki järv on Antarktisel asuv maa-alune järv, mis on suurim umbes 140 mandrijääalusest järvest. Järv asub Venemaale kuuluva Vostoki polaarjaama all. Vostoki järv on mageveeline ja hüperoligotroofne. Järve vanuseks hinnatakse mitu miljonit aast ...

Laadoga

Laadoga järv ehk Laadoga on järv Euroopas Venemaal. Laadoga on suurim järv, mis täielikult Euroopasse kuulub. Temast suurem Kaspia meri kuulub Euroopasse osaliselt. Laadoga pindala on 18 135 km², suurim sügavus 230 m, keskmine sügavus 51 m ja mah ...

Seliger

Seliger on järv Ida-Euroopas Venemaal. Asub Valdai kõrgustiku loodeosas Tveri ja Novgorodi oblasti piiril. Järv asub 205 m kõrgusel ja on 260 km² suur. Seligeris on umbes 160 saart, neist suurim on Hatšin. Stolobnõi saarel asub Nilovi klooster, k ...

Äänisjärv

Äänisjärv ehk Onega järv on mageveejärv Loode-Venemaal Karjala Vabariigi, Leningradi oblasti ja Vologda oblasti piiril. See on suuruselt Euroopa teine järv Laadoga järel, kui Kaspia merd mitte arvestada. Äänisjärv kuulub Atlandi ookeani Läänemere ...

Dellen

Dellen on kahest suurest järvest koosnev järvistu Rootsis Hälsinglandis. Järvistu moodustavad Norrdellen ja Sördellen, mida ühendab lühike kanal. Suurim Dellenisse voolav jõgi on Norrdellenisse suubuv Svågan, välja voolab Sördellenist algav Delån ...

Suur järvistu

Suur järvistu on viiest suurest järvest koosnev järvistu, Ameerika Ühendriikide ja Kanada piiril. Saint Lawrencei jõgi ühendab seda Atlandi ookeaniga. Suurde järvistusse kuuluvad: Erie järv Ontario järv Michigani järv Ülemjärv Huroni järv Suure J ...

Maracaibo järv

Maracaibo järv on suur riimveeline järv Venezuelas, Lõuna-Ameerika suurim järv. Järv on 55 km pikkuse Maracaibo väina kaudu ühenduses Kariibi mere Venezuela lahega. Järve suubub hulgaliselt jõgesid, neist suurim on Catatumbo jõgi. Järve pindala o ...

Crater Lake

Crater Lake on järv Ameerika Ühendriikide Oregoni osariigis. See on moodustunud Mazama vulkaani kaldeerasse. Crater Lake paikneb Oregoni lõunaosas Kaskaadides, kus on palju teisigi vulkaane. Järve pindala on 52.9 km², ruumala 19 km³. Suurim sügav ...

Araali meri

Araali meri ehk Araal on umbjärv Kesk-Aasias, mis jääb Kasahstani ja Usbekistani territooriumile. Araali meri paikneb Kesk-Aasia suuremate kõrbete Karakum, Kõzõlkum ja Üstirti platoo vahel ning tema valgala pindala on kokku 1.8 miljonit ruutkilom ...

Balkaši järv

Balkaš on soolajärv Kasahstani kaguosas. Balkaš kuulub Aasia suurimate järvede hulka ning selle pindala on 16 996 km². Keskmine sügavus on 5.8 m ja maksimaalne 25.6 m, veepinna absoluutne kõrgus 341.4 m. Järve läänepoolne osa on magedama veega, i ...

Mono järv

Mono järv on soolajärv Ameerika Ühendriikides Californias Sierra Nevada mäestiku idaserva lähedal. Järv tekkis vähemalt 760 000 aastat tagasi Long Valley kaldeera tekitanud vulkaanipurske tagajärjel. Järv võib olla jäänuk varasemast suurest, täna ...

Poopó järv

Poopó on äravooluta soolajärv Boliivias umbes 130 km Oruro linnast lõuna pool. Järve pindala on muutlik, keskmiselt umbes 1340 km². Järve suubub Desaguadero jõgi, mis on ainus Titicaca järvest välja voolav jõgi. Poopó järve lõunaosast voolab välj ...

Surnumeri

Surnumeri on soolajärv Lähis-Idas. Järve soolsus on 340‰. Järve voolab 29 jõge või oja, neist suurim on Jordani jõgi. Väljavoolu järvest loomulikult ei ole, sest tegemist on madalaima kohaga Maa pinnal.

Turkana järv

Turkana järv on järv Keenia ja Etioopia piiril. Valdav osa järvest jääb Keeniasse, kuid piiri täpne asend on vaidlusalune. See on maailma suurim alaline kõrbejärv ning maailma suurim aluseline järv. Mahult on see maailmas suuruselt neljas soolajä ...

Urmia järv

Urmia järv on äravooluta soolajärv Iraani loodeosas Ida- ja Lääne-Aserbaidžaani provintside vahel kõrgusel 1275 m. Järv kannab Lääne-Aserbaidžaani provintsi keskuse Urmia nime. Urmia ei asu järve kaldal, vaid sellest üle 10 km eemal. Järve kaldal ...

Iiri meri

Iiri meri on Atlandi ookeani saartevaheline meri Iirimaa saare ja Suurbritannia saare vahel. Iiri meri on põhjas ühendatud ookeaniga Keldi merega Põhjaväina kaudu Šotimaa juurest, lõunas Saint Georgei väina kaudu Walesi juurest.

Labradori meri

Labradori meri on ääremeri Atlandi ookeani loodeosas Põhja-Ameerika rannikul. Piirneb edelas Labradori poolsaarega, loodes Baffini saarega ja kirdes Gröönimaaga. Põhjas Davise väina kaudu ühenduses Baffini lahega. Mere pindala on 841 tuhat km 2, ...

Läänemeri

Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani v ...

Must meri

Must meri on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike-Aasia, idas Kaukaasia, põhjas Ida-Euroopa lauskmaa ja läänes Balkani poolsaar. Egeuse mere ja Vahemerega ühendavad s ...

Põhjameri

Põhjameri on meri Euroopa rannikul. See kuulub Atlandi ookeani ääremerede hulka. Merd piirab lõunast Euroopa maismaa. Läänes külgneb Põhjameri Suurbritannia saarega, edelas on see seotud La Manchei väinaga. Idas piirneb see Jüütimaa ja Skandinaav ...

Sargasso meri

Sargasso meri on Atlandi ookeani osa. Teda ei piira rannad ega saared, vaid hoovused: läänest ja põhjast Golfi hoovus, lõunast Antilli hoovus ja idast Kanaari hoovus. Meri on valdavalt sügav, ainsad saared on Bermuda saared. Sargasso mere vesi on ...

Vahemeri

Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi. Vahemere kirdeosas asuvas Türgi lõunaosas, kasutatakse Vahemere kohta ka nimetust Valge meri. Keskmine sügavus 1456 m Suurim sügavus 5121 m Maht 3 653 000 km³ Pindala 2 509 000 km ...