ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 56

Rasvkehad

Rasvkehadeks ehk lipiidkehadeks ehk rasvapadjakesteks ehk rasvadepoodeks nimetatakse teatud loomade kehas erinevates piirkondades elundite vahel paiknevaid rasvkoekogumeid. Rasvkehaks nimetatakse ka loomadel silmakoopas paiknevat rasvkude. Rasvke ...

Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteem

Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemiks ehk RAA-süsteemiks nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel teatud hormoonide ja ensüümide ringlust reguleerivat regulatsioonimehhanismi. RAA-süsteemi, mis on humoraalne regulatsioon, loetakse käesoleval ...

Rindmik

Rindmik on kehaosa lülijalgsetel, sealhulgas putukatel. Rindmiku ees asub pea cephalon, rindmiku taga tagakeha abdomen. Putukate rindmik koosneb kolmest lülist, mis tavaliselt on üksteisega liikumatult ühendatud. Keskrindmik mesothorax on rindmik ...

Rinnad

Rinnad on paarilised elundid primaatide keha ülaosa esipoole piirkonnas, kus asuvad piimanäärmed, mille kaudu emased eritavad imikute toitmiseks rinnapiima. Meeste ja naiste rind areneb looteeas samadest kudedest. Puberteedieas muudavad naiste su ...

Rinnak

Rinnak ehk rinnaluu on rinnakorvis paiknev paaritu luu. Rinnak koos sellele kinnituvate roietega on rinna luuliseks aluseks. Rinnaku areng, anatoomia, asend, luud, sellele kinnituvad lihased ja morfoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ...

Ripskeha

Ripskehaks ehk tsiliaarkehaks ehk tsiliaarkehakeseks nimetatakse inimeste ja paljude loomade silmamuna soonmiku jätkuks olevat soonkesta eesmist osa. Ripskeha eritab vesivedelikku.

Saba

Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes. Laias laastus vastab see imetajate, roomajate ja lindude ristluu ning sabaluu piirkonnale. Ehkki sabad esinevad peamiselt ...

Sapipõiejuha

Sapipõiejuha on paljudel selgroogsetel sapipõiekaela kitsenemusest moodustuv juha, mis ühendab sapipõit ühissapijuhaga. Sapipõiejuha areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Sarkomeer

Igas grammis skeletilihases on umbes 100 mg nn. kokkutõmbevalke. Nende valkude, nimelt aktiini ja müosiini koostööd lihase kokkutõmbe elementaarprotsessis kirjeldab H.E.Huxley ja J.Hansoni libisevate filamentide teooria. Kokkutõmbevalgud aktiin j ...

Sidekest

Sidekestaks ehk konjunktiiviks ehk silmasidekestaks nimetatakse inimeste ja paljude loomade silmamuna kõvakesta ja silmalaugude sisepinda katvat kesta. Sidekesta areng, anatoomia, füsioloogia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda ...

Silmakoobas

Silmakoobas on inimestel ja paljudel loomadel peas, näokolju eesmises osas, paiknev paariline luudest ümbritsetud süvend. Silmakoobas on püramiidja kujuga. Silmakoopa ülemises osas paikneb pisaranääre, eesmises osas silmamuna, külgedel ja taga si ...

Silmaliigutajanärv

Silmaliigutajanärv ehk III peaajunärv ehk kolmas kraniaalnärv ehk okulomotoornärv on paljudel kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud motoorne närvide paar.Kolmas kraniaalnärv sisaldab ka parasümpaatilisi närvikiude, mis kut ...

Skene näärmed

Skene näärmed ehk parauretraalnäärmed ehk kusitikõrvalnäärmed on osade imetajate emaste kusitinäärmed.

Sooltega seotud lümfikude

Sooltega seotud lümfikude ehk sooltega seotud MALT on paljude selgroogsete loomade lümfoidsüsteemi lümfoidkoe liik, mis paikneb soole limaskestas. Enamik organismis leiduvatest antikehi komplekteerivatest rakkudest paiknevad soole limaskestas. Pr ...

Soonkest

Soonkest ehk silmamuna soonkest ehk silmamunasoonkest ehk vaskulooskest ehk uvea on inimesel ja paljudel teistel loomadel silma pigmendiga kiht läbipaistmatu kõvakesta all. Varasem ladinakeelne nimetus chorioidea. Soonkesta peamised funktsioonid ...

Stenoos

Stenoos ehk kitsenemus on veresoone või muu õõneselundi patoloogiline ahend. Selle põhjus on silelihaste kramp või mingi haigus, näiteks kasvaja või krooniline põletik.

Suu

Suu on paljudel loomadel peas asuv ava, suuõõne osa, millega algab seedekulgla. Suu kaudu võetakse organismi toit. Suus võivad asuda hambad ja keel. Suu eesservadel võivad olla huuled.

Suurosa

Suurosa ehk magnum on mõnede selgroogse emasloomade sisesuguelund, munajuha osa. Suurosa areng, asend, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Suuõõs

Suuõõs on paljudel selgroogsetel peas üla- ja alalõua vahel paiknev seedekanali alguosa. Suuõõs on paljudel selgrootutel. Suuõõne areng, anatoomia, asend, lihased, sooned, morfoloogia, ensüümid, bakterid ja histoloogia ning patoloogia võivad erin ...

Süstemaatiline anatoomia

Süstemaatiline anatoomia on anatoomiateaduse allharu, mis uurib ja klassifitseerib inimese, aga ka loomade organite ehk elundite struktuuri, kuju, paiknemist ja ehitust elundkondade ja -süsteemide kaupa. Eristatakse osteoloogiat, artroloogiat, mü ...

Terminologia Anatomica

Terminologia Anatomica ehk Anatoomia terminoloogia on rahvusvaheline inimese anatoomia standard. See sisaldab ladinakeelsed terminid koos inglise vastetega. Selle töötas välja Föderatiivne Rahvusvaheline Anatoomiaterminoloogia Komitee FICAT Anato ...

TIL-rakk

TIL-rakud ehk tuumorikoe lümfotsüüdid ehk kasvajasse infiltreeruvad lümfotsüüdid on osade selgroogsete uudismoodustistes funktsioneeriv rakutüüp. Osadesse kasvajatesse infiltreeruvad TIL-rakud loetakse lümfisüsteemi lümfoid-immuunsüsteemi) rakupo ...

Tümoidid

Tümoidid on teatud veelise eluviisiga keelikloomadel, näiteks sõõrsuudel, lõpuste filamentide otstes talitlevad tüümuse-eelsed lümfoidkoe struktuurid ehk elundid. Tümoidid koosnevad epiteelirakkudest ja elundis paiknevatest T-rakkudest ning ekspr ...

Tüümuse epiteeli retikulaarrakud

Tüümuse epiteeli retikulaarrakud on tüümuse struktuurides, nii tüümuse koores kui ka tüümuse säsis tuvastatavate tuumaga rakkude koondnimetus. Tüümuse epiteeli retikulaarrakud on ühendatud desmosoomide abil ja moodustavad võrgustiku, koos tümotsü ...

Tüümuse epiteelirakud

Tüümuse epiteelirakud on paljude selgroogsete valdavalt tüümuse mikrokeskonna toeskoes leiduv ja toimiv rakutüüp. Tüümuse epiteelirakkude areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia, patoloogia ja apoptoos võivad erineda nii liigiti, indiviiditi k ...

Tüümuse kihn

Tüümuse kihnuks nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel tüümust ümbritsevat sidekoelist kihnu, millest lähtuvad vaheseinad jaotavad elundi tüümuse sagarikeks. Rottidel koosneb tüümuse kihn kahest kihist: välimisest, mis katab tüümuse sagarat, ...

Tüümuse kitsus

Tüümuse kitsuse ehk tüümuse isthmus e all peetakse harilikult silmas kahesagaralise tüümusega sündinud selgroogsetel loomadel tüümuse kihnuga kaetud tüümuse sagaraid ühendavat struktuuri, mida saab pidada ajutiseks struktuuriks kuna tüümuselundi ...

Tüümuse koe saarekesed

Tüümuse koe saarekesteks nimetatakse osadel loomadel esinevaid tüümuse koe jäänukeid või kogumeid, näiteks kaelas, aga ka mujal kehas, kus toimub tüümuse formeerumine ja arenemine. Tüümuse koe saarekeste areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ...

Tüümuse koor

Tüümuse kooreks nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel tüümuse sagarates eristatavat osa, mille tüümuse epiteeli retikulaarrakkude võrgustikus on võimalik hulgaliselt arenevaid tümotsüüte tuvastada ja mida eraldab tüümuse säsist veresoonte r ...

Tüümuse kortikomedullaarne tsoon

Tüümuse kortikomedullaarne tsoon on paljudel selgroogsetel loomadel, sealhulgas inimesel, tüümuses asuv ja talitlev veresoonterohke piirkond, mis eraldab tüümuse koort ja säsi. Tüümuse kortikomedullaarse tsooni täpsed funktsioonid pole seni teada ...

Tüümuse parenhüüm

Tüümuse parenhüüm on tüümuselundi parenhüüm, mille all peetakse silmas selgroogsete loomade tüümuselundi talitlevat osa. Tüümuse parenhüümi ümbritseb tüümuse kihn, põrkad ja tüümuse perivaskulaarsed ruumid. Tüümuse parenhüümi välimise osa moodust ...

Tüümuse perivaskulaarsed ruumid

Tüümuse perivaskulaarsed ruumid on paljudel selgroogsetel loomadel, sealhulgas inimesel, tüümuse talitlevad sidekoeosad, mis paiknevad tüümuse kihnus. Perivaskulaarsed ruumid on ühenduses elundit ümbritseva kihnuga, ulatuvad kuni kortikomedullaar ...

Tüümuse primordium

Tüümuse primordium on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel pärast viljastumist keskseinandis epiteelist formeeruv lõpustaskutekkeline paariline rakukogum, kus toimub teatud lümfotsüütide populatsioonide areng. Tüümuse primordiumi areng, ana ...

Tüümuse sagar

Tüümusesagarad on tüümusega sündinud selgroogsetel loomadel sidekoelise tüümuse kihnuga kaetud ja sellest lähtuvate vaheseintega jaotatud tüümuselundi osad. Tüümuse sagarate areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda ...

Tüümuse säsi

Tüümuse säsiks nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel tüümuse sagarates eristatavat ala, milles on tuvastatavad Hassalli kehad ja väheses koguses ka tümotsüüdid. Tüümuse säsi on normaalse füsioloogia ja anatoomiaga loomadel nii embrüonaalse, ...

Tüümuse taandareng

Tüümuse taandarengu ehk tüümuse involutsiooni all peetakse immunoloogias silmas tüümusega sündinud loomadel valdavalt normaalset füsioloogilist protsessi, mille täpseid põhjuseid ja molekulaarseid mehhanisme ei tunta. Tüümuse involutsiooni võib o ...

Ussripik

Ussripik ehk ussjätke ehk apendiks on inimeste kõhuõõnes umbsoole alumises osas paiknev ussripikusuudmest algav rudimentaarne jätke. Ussripikut tuntakse ka pimesoolena. Ussripiku areng, anatoomia, asend, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia või ...

Valgeaine

Valgeaineks ehk valgeolluseks nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude. Valgeaines on hulgaliselt aferentseid ja eferentseid juhteteid. Valgeaine areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda ...

Venoosurge

Venoosurkeks nimetatakse paljudel keelikloomadel südame parema kojaga seotud õõnsat anatoomilist struktuuri. Osad autorid loevad venoosurget südame lisakambriks kuna ta sisaldab müokardi.

Ventraalsus

Ventraalsus ehk kõhtmisus on asend looma organismis "kõhu pool", selja-kõhutelje kõhupoolsemas osas. Ventraalsuse vastand on dorsaalsus. Ventraalne ehk kõhtmine ladina ventralis on anatoomiline asenditähis, millega tähistatakse looma sealhulgas i ...

Vere-tüümuse barjäär

Vere-tüümuse barjäär on paljudel selgroogsetel loomadel tüümuse kapillaaridest, endoteeli- ja tüümuse epiteelirakkudest ning mitmetest teistest rakkudest moodustunud barjäär tüümuse koores, mis reguleerib osade ainete ja rakkude ringlust vere ja ...

Võrkkesta pigmentepiteel

Võrkkesta pigmentepiteel ehk võrkkesta pigmentrakukiht on osade loomade silmamuna võrkkesta kõige välimine, pigmenti sisaldav epiteelikiht, mis paikneb pärissoonkesta all. Mõnikord arvatakse võrkkesta pigmentepiteel soonkesta koosseisu. Võrkkesta ...

Ämblikuvõrkkest

Ämblikuvõrkkestaks ehk arahnoideaks nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel peaaju ja seljaaju ühte kesta. Ämblikuvõrkkesta areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Arengubioloogia

Arengubioloogia on bioloogia haru, mis uurib kõiki muutusi organismis kogu elutsükli vältel ehk viljastumisest surmani. Organismi arengut nimetatakse ka ontogeneesiks, mis hõlmab enda all gametogeneesi, viljastumist, lõigustumist, gastrulatsiooni ...

Embrüonaalsed tüvirakud

Embrüonaalsed tüvirakud on pluripotentsed tüvirakud, mis on saadud embrüo varajase staadiumi blastotsüsti sisemisest rakumassist. Inimese embrüo jõuab blastotsüsti staadiumisse 4–5 päeva pärast viljastumist, koosnedes ligikaudu 50–100 rakust. Ini ...

Jäseme areng tetrapoodidel

Jäseme areng tetrapoodidel on jäseme kujunemine alates jäsemevälja moodustumist põhjustavatest teguritest kuni jäseme täieliku väljaarenemiseni. Jäseme moodustumist uurib arengubioloogia. Jäseme areng algab jäsemeväljas, kus mitmete tegurite vast ...

Kestumine

Kestumine ehk kestamine on paljude lülijalgsete, kahepaiksete ja roomajate regulaarne jäiga kutiikula või epidermise marraskihi vahetamine selleks, et loom saaks kasvada. Kestamine on seotud hormoonidega.

Lõigustumine

Lõigustumine on sügoodi jagunemine mitoosi teel ilma rakkude kasvamiseta. Lõigustumise käigus taastatakse organismi hulkraksus ning tuuma-tsütoplasma suhe. Lõigustumise tulemusena moodustub kõigepealt kobarloode ehk moorula, millest hiljem areneb ...

Ontogenees

Ontogenees ehk isendiareng ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest kuni küpsuseni või teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani. Ontogeneesi alusprotsessid on diferentseeru ...

Platsenta

Platsenta on enamasti emaste selgroogsete imetajate aga ka osade roomajate sigimiselundkonna elundis, teatud seisundite puhul, arenev sagaraline elund, mis on ühine neile kahele organismile. Platsenta areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja ...