ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 58

Püsikud

Püsikud ehk mitmeaastased rohttaimed on rohttaimed, kes tavatingimustes elavad üle kahe aasta. See on rohttaimede eluvorm. Tavaliselt moodustavad püsikud igal aastal uued maapealsed osad. Ebasoodsal ajal näiteks parasvöötmes talvel nende võsud ül ...

Sukulendid

Sukulendid ehk lihaktaimed ehk turdtaimed on taimed, mille paksudes lehtedes, vartes või juurtes säilitatakse vett. Sukulendid on üldjuhul kõrbetaimed. Tüüpilised sukulendid on kaktused ja aaloed, kes vett säilitavad vastavalt varres ja lehtedes. ...

Suvelilled

Suvelill on üheaastane taim, kes külvijärgselt samal aastal õitseb, viljub ja annab seemneid ning sügiseks sureb. Suvelillede hulka arvatakse ka kaheaastased lilled, kes esimesel aastal moodustavad lehekodariku, talvituvad ja järgmisel aastal õit ...

Taimede haigusresistentsus

Taimede haigusresistentsus kaitseb taimi patogeenide eest kahel viisil: mehhanismide abil ja nakkuste poolt indutseeritud immuunvastustena. Haigusele vastuvõtliku taime haigusresistentsus on patogeeni kasvu vähendamine taimes; see erineb haigusto ...

Taimepatogeenid

Taimepatogeenideks nimetatakse kõiki organisme, mis tekitavad taimehaigusi. Haigus on taime elutegevuse häire, mida tekitavad seened, bakterid, viirused ja teised mikroskoopilised organismid, mida tavaliselt nimetatakse mikroobideks.

Taimestik

Taimestik ehk floora on mingile territooriumil elav taimeliikide kogum. Taimestikku uuriv teadus on floristika. Viktor Masing eristab taimestikku kitsamas ja laiemas mõttes ; kitsamas mõttes hõlmab see taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogumit ...

Tallus

Tallus ehk rakis on mõnede liikumatute organismide diferentseerumata vegetatiivne kude. Varem koondati tallusega organismid omaette süstemaatilisse rühma – rakistaimed ehk tallofüüdid, hiljem on tõestatud, et see oli selgelt polüfüleetiline takso ...

Tolmukapea

Tolmukapea on tolmuka osa, milles paiknevad mikrosporangiumid tolmuteradega. Tolmukapäid peetakse õietolmu tekkeks vajalikeks elunditeks. Tolmukate arenguks luuakse adaksiialne ventraalne-abaksiaalne dorsaalne polaarsus adaxial-abaxial polarity, ...

Tolmutera

Tolmuterad on õistaimede tolmukates valmivad isasgametofüüdid. Tolmuteradest koosneb õietolm. Tolmuterade uurimisega tegeleb palünoloogia. Tolmuteradel on kaks kesta: sisemine intiin ja välimine eksiin koosneb omakorda mitmest kihist, millest kõi ...

Tulnuktaim

Tulnuktaim on inimese poolt tahtmatult sisse toodud taimeliik. Tulnuktaimi leidub kasvamas enamasti inimtekkelistes kasvukohtades. Tulnuktaimed erinevad kultuurtaimedest kui neist, mis on tahtlikult sisse toodud. Samuti erinevad nad pärismaistest ...

Veerpall

Veerpall ehk kõrbekera ehk kõrbepall ehk veere-üle-välja on kõrbes või stepis tuulest kantud veerevad kahara kui ja oksise varrega taimed või taimejäänused. Veerpalliks võivad olla eri liiki taimed: Selaginella lepidophylla – jeeriku selaginell S ...

Vivipaaria

Osadel loomadel areneb loode organismis teatud staadiumini, saades toitaineid kas muna varuainetest või emakoogi kaudu, ja päädib tihtilugu sünnituse ehk elussünnitamise ehk poegimisega. Vivipaaria korral areneb loode kas: munajuhas; tupes – tset ...

Õietolm

Õietolm on harilikult kollakas pulbritaoline tolmjas mass, mis koosneb seemnetaimede tolmukais valminud tolmuteradest. Õietolm kandub laiali tuule, putukate või veega. Osade uurijate arvates võis õietolmu terminit pollen esimesena kasutada Saksa ...

Õievalem

Õievalem on liigi, perekonna või sugukonna õie ehituse kompaktne esitus sümbolite, tähtede ja numbrite abil. Nagu õiediagrammi puhulgi, on õievalemiga võimalik lisaks faktidele väljendada ka tõlgendusi, näiteks elundite väljalangemist ja sekundaa ...

Ühekojaline taim

Ühekojaline ehk monoöötsiline ehk liitsuguline taim on taim, millel nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal isendil. Nende hulka kuuluvad nii ühesuguliste kui ka mõlemasuguliste õitega taimed. Ühekojalise taime vastand ehk taim, millel isas- j ...

Füsioloogia

Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest. Termini "füsioloogia" võttis kasutusele Jean François Fernel umbes 1525. Füsioloogia uurijaid nimetatakse füsioloogideks. Füsioloogide hul ...

AB0-süsteem

AB0-süsteem on veregruppide jaotamise süsteem, milles võetakse aluseks erütrotsüütide pinnal leiduvad aglutinogeenid A, B ja nende puudumine. A-veregrupi esindajatel on aglutinogeen A, B-grupi korral aglutinogeen B, AB- grupiga inimestel aglutino ...

Adhesioonivöö

Adhesioonivöö ehk kinnitusvöötmeke on aktiinifilamentide osalusega ankurliidus. Adhesioonivööd tagavad koe terviklikkuse ja mehaanilise tugevuse, osaledes vastupanus tõmbele. Need liidused võimaldavad rakkudel koordineeritult kasutada aktiinset t ...

Afektiseisund

Afektiseisund on afekti kui psühholoogilise ja füsioloogilise vastureaktsiooni tormiline vallandumine ning kaasneva pinge ja emotsioonide vahetu väljaelamine mingis kindlas ajavahemikus ja kindlas situatsioonis. Inimestele on see äkiline personaa ...

Ajusisese enesestimulatsiooni katse

Ajusisese enesestimulatsiooni katse on katse, mis näitab hüpotalamuse seotust tundmustega. Ajusisese enesestimulatsiooni avastasid üsna juhuslikult 1953. aastal Montréali McGilli ülikoolis James Olds ja Peter Milner. Uurijate eesmärk oli hinnata ...

Akommodatsioon

Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. See toimub silmaläätse kumeruse muutmise teel. Lähemal asuvate esemete vaatlemisel on lääts suurema kumerusega kui kaugemal asuvate esemete vaatlemisel. Lääts ...

Amenorröa

Amenorröa on reproduktiivses eas naistel esineda võiv menstruatsiooni puudumine pikema aja vältel. Füsioloogiliselt normaalse seisundina esineb amenorröa raseduse, imetamise või loomuliku menopausi ajal.

Autoimmuunsus

Autoimmuunsus ehk automaatne immuunsus on immuunsus, mille korral organismi immuunreaktsioonid toimuvad oma organismi antigeenide vastu – rünnates võõrühendite asemel iseenda rakke ja kudesid, tootes enda vastu antikehi. Immuunreaktsioonina produ ...

Elektrofüsioloogia

Elektrofüsioloogia on teadus, mis uurib rakkude ja kudede elektrilisi omadusi, mõõtes ja mõjutades pinget ja elektrivoolu nii üksiku raku skaalal kui ka tervetes elundites. Neuroloogia osas tegeleb elektrofüsioloogia neuronite elektrilise aktiivs ...

Elektroülitundlikkus

Elektritundlikkuseks ehk elektriallergiaks ehk elektromagnetiliseks ülitundlikkuseks nimetatakse osadel inimestel esinevat kompleksset sündroomi, mida põhjustavad kokkupuuted ja viibimine elektromagnetilist kiirgust kiirgavate seadmete lähedal. T ...

Elulised vajadused

Elulised vajadused on need, mida rahuldamata ei saa inimene elada. Vajadus - normaalseks elutegevuseks ja arenguks vajalike tingimuste mittepiisavuse tajumine, mis ajendab puuduva poole püüdlema. Inimesel on füsioloogilised, materiaalsed, vaimsed ...

Endomeetriumi retseptiivsus

Endomeetriumi retseptiivsuse ehk endomeetriumi vastuvõtlikkuse ehk implantatsiooniakna all peetakse harilikult silmas osadel elussünnitajatel emasloomadel teatud perioodilisusega korduvat unikaalsete, valdavalt molekulaartasandi muutuste jada, pr ...

Eostus

Eostuse põhjustab munaraku viljastumine seemneraku ehk spermatosoidiga, sellest algab naise rasedus. Eostusvilja nimetatakse tema arengu algstaadiumis embrüoks ehk idulaseks, edaspidi looteks ehk feetuseks ehk vililaseks. Ajamoment, mil embrüost ...

Erutus

Erutus on ärrituse tõttu esile kutsutud funktsionaalse aktiivsuse seisund rakus, koes või organismis. Tunnetuspsühholoogias on kasutusel sõna ärgastatus. Ärgastatus on füsioloogiline ja psühholoogiline teadveloleku seisund, mille ajal inimene kog ...

Fotoretseptor

Fotoretseptorid on valgustundlikud valgud, mis paljudes organismides osalevad valguse aistimises ja valgusele reageerimises. Mõned näited on rodopsiin selgroogsete võrkkesta kepikestes, jodopsiinid kolvikestes, fütokroom taimedel ja bakteriorodop ...

Haigutamine

Haigutamine ehk haigutus on tahtmatu sügav lahtise suuga hingamisliigutus unisusest, väsimusest või igavusest. Tavaliselt hingame sisse ja välja täiesti automaatselt ega pööra sellele tähelepanu. Hingamist juhib tahtele allumatu ajuosa. Tugev väs ...

Homöotermia

Homöotermia ehk püsisoojasus on teatud selgroogsete võime hoida oma kehatemperatuuri sõltumatuna ümbritseva keskkonna temperatuurist. Homöotermia vastand on poikilotermia, nende kahe mõiste piirjuhuks on heterotermia. Homoötermia on homöostaasi ü ...

Hüpertermia

Hüpertermia ehk liigsoojus ehk ülekuumenemus on organismi seisund, mil termoregulatsiooni mehhanismid ei tööta kaasa ja kehatemperatuur tõuseb normaalsest kehatemperatuurist kõrgemale harilikult välise soojusallika või ka ravimite toimel. Looduse ...

Hüpotermia

Hüpotermia, alatemperatuur, vaegsoojumus, allajahtumisseisund ehk alajahtumine on seisund, kus organismi kehatemperatuur on langenud normaalsest madalamale. Inimese kehatemperatuur püsib tänu termoregulatsioonile umbes 37 °C juures, alajahtumine ...

Immunosupressioon

Immunosupressiooniks nimetatakse paljude loomade kehas toimuvaid normaalseid ja ka ebanormaalseid protsesse ja mehhanisme, mille tulemusel surutakse alla lümfoidsüsteemi ja selle osade immuunvastus.

Janu

Janu ehk janutunne on paljudel selgroogsetel loomadel hüpotalamuses paikneva janukeskuse reguleeritav füsioloogiline tunne. Jooma ajendav kuivustunne suus ja neelus on valdavalt normaalne tunne, mis tekib organismi veevaeguse ehk vee piisamatu sa ...

Kehatemperatuur

Kehatemperatuur ehk kehasoojus on kontseptsioon mille kohaselt on elusorganismidel võime kontrollida nii keha soojuskadu kui ka soojusteket, ka füsioloogiline näitaja. Arvatakse, et kehatemperatuuri tingivad kehas toimuvad ainevahetusprotsessid. ...

Komplemendisüsteem

Komplemendisüsteem on üks olulisemaid osi kaasasündinud immuunkaitses, olles vereplasma valkude kogum, mille komponendid omavahelises koostoimes ründavad rakuväliseid patogeene. Süsteem võib aktiveeruda spontaanselt või patogeenile seostunud anti ...

Kultuurišokk

Kultuuršokk on kogemus, mida inimene võib tunda, kui reisib või kolib enda omast erinevasse kultuurikeskkonda. Inimene võib kogeda isiklikku meelesegadust, mis tuleneb võõrastavast eluviisist, sotsiaalsetest raskustest või uuele elukorraldusele ü ...

Kusemine

Kusemine ehk urineerimine, põietühjendus, ka miktsioon, on paljudel imetajatel kuseloomeelunditest iseregulatsiooni teel kusejuhade kaudu kusepõide kogunenud uriini väljutamine kusemisrefleksi kaasabil. Uriin väljutatakse kuseteede ja kusiti – ur ...

Kuulmiselundid

Kuulmiselund iks nimetatakse imetajate puhul enamasti kõrvu, mis näiteks inimesel koosnevad väliskõrvast, keskkõrvast ja sisekõrvast. Samas pole kuulmiselundi mõiste siiski üheselt määratletud: inimese kuulmiselundiks võidakse pidada ka Corti elu ...

Kõrgrõhk

Hüpertensioon ehk kõrgrõhk on vereringe haiguslike seisundite ja häirete kompleks inimestel ja paljudel imetajatel, mil arterites on korduvate mõõtmiste tulemusel püsivalt normaalsest vererõhust kõrgem vererõhk ja selle tulemusel tekivad organism ...

Köharefleks

Köharefleks on tahtmatu mitme ümberlülitusega kaitserefleks, mis vabastab hingamisteed võõrkehadest, sekreedikogumitest ja muudest kahjustavatest ärritajatest ning takistab nende jõudmist kopsu. Köhaärritajate retseptorid paiknevad ülemiste hinga ...

Leukotsütoos

Leukotsütoosiks ehk valgeliblerohkuseks ehk rohkevalgeliblesuseks nimetatakse ebanormaalselt kõrget leukotsüütide taset veres. Leukotsütoosi esineb loomadel ja inimestel. Leukostsütoos kui haiguslikku seisundit tuvastatakse vereanalüüsi tulemuste ...

Loode

Loode ehk feetus ehk vililane on embrüost ehk idulasest välja arenenud eostusvili. Sünnieelses ehk prenataalses arengus võib eristada kolme perioodi: embrüonaalperiood, eostumisperiood, looteperiood. Arvestades asjaolu, et loode toitub emaslooma ...

Lämbumine

Lämbumine ehk lämbus ehk asfüksia on organismi kahjustus ebapiisava hingamise või hapnikuvarustuse tõttu. See võib põhjustada surma. Inimorganismi rakud tarvitavad hapnikku ja toodavad süsihappegaasi. Vereringe kannab süsihappegaasi pidevalt kops ...

Maksa regeneratsioon

Maksa regeneratsioon ehk maksa taasteke ka maksakoe regeneratsioon on paljudel selgroogsetel loomadel maksas toimiv füsioloogiline protsess, mis põhineb maksa taastumisvõimel ja mille käigus toimub mitmesuguste tegurite toimel elundi vananenud, k ...

Menstruaaltsükkel

Menstruaaltsükkel on teaduslik termin füsioloogiliste muutuste kohta, mis võivad toimuda viljakas eas naiste organismis seksuaalse paljunemise ja viljastumise eesmärgil. See artikkel räägib inimese menstruaaltsüklist. Endokriinsüsteemi kontrolli ...

Menstruatsioon

Menstruatsioon ehk menses ehk menorröa ehk menorraagia, argikeeles ka päevad, on naisel, vastavalt menstruaaltsüklile, tekkiv emakalimaskesta irdumine, mis avaldub menstruaalverejooksuna. Paar nädalat enne munaraku küpsemist hakkab emakat vooderd ...

Mikrovereringe

Mikrovereringe ehk mikrotsirkulatsioon on koondnimetus arterioolides, verekapillaarides ja veenulites toimiva vereringe kohta. Mikrovereringe hulka loetakse ka lümfikapillaarid. Mikrovereringe areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloo ...