ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 62

Tsütosool

Tsütosool ehk põhiaine ehk rakuvedelik ehk tsütoplasmaatiline maatriks ehk maatriks on raku vedelad koostisosad. Nad moodustavad läbipaistva vedeliku. Tsütosool koosneb umbes 70% ulatuses veest. Peale selle on seal vees lahustunud ioonid, väikese ...

Turgor

Turgor ehk turgestsents on organismi kudede pingeseisund, hüdrostaatiline rõhk, taimerakkude siserõhk. See siserõhk võimaldab rakkudel olla pingul. Taimerakkude rakukestadele mõjuv rõhk hoiab taime püsti. Tavaliselt on rakusisese mahla kontsentra ...

Tuumamembraan

Tuumamembraaniks ehk tuumaümbriseks nimetatakse rakutuuma ümbritsevat membraani. See eristab tsütoplasmas asuvaid raku organelle rakutuuma sees karüoplasmas asuvatest raku osadest. Elektronmikroskoobiga saab näha, et rakutuuma ümbris, tuumamembra ...

Tuumori sfäärid

Tuumori sfäärid on ruumilised rakkude kogumikud, mis kuuluvad kolmedimensiooniliste kultuuride hulka. Sfäärid on ilmselt klassikaliseim ruumiline kultuur, mida on ka kõige enam kirjeldatud. Neil esineb olulisi sarnasusi väikeste mittevaskularisee ...

Tüvirakk

Tüvirakk on hulkraksete organismide erinevates kudedes leiduvate diferentseerumata paljunemisvõimeliste algrakkude tüüp. Tüvirakud võivad muunduda ehk diferentseeruda spetsiaalse funktsiooniga rakkudeks või jaguneda mitoosi teel samasugusteks tüv ...

Vesiikul (bioloogia)

Vesiikul on suhteliselt väike tavaliselt veega täidetud põieke raku tsütoplasmas. Vesiikulid on rakusisusest eraldatud rakumembraaniga. Vesiikulite ülesanne on ainete transport või säilitamine raku sees. Vesiikulid osalevad raku elutegevuseks vaj ...

Vähirakk

Vähirakuks nimetatakse osade loomade uudismoodustistes teatud rakusiseste genoomimuutuste tagajärjel kujunenud ja iseseisvalt talitlevat rakutüüpi, mis võib kontrollimatult, invasiivselt ja infiltreerivalt ümbritsevatesse kudedesse vohada, kasvaj ...

Välissegment

Välissegment on silma võrkkesta fotoretseptor-rakkude spetsialiseeritud kompartiment, kus toimub suurem osa fototraduktsioonist retinaaliga seotud heptahelikaalse transmembraanvalgu rodopsiini või jodopsiini abil. Kepikeste ja kolvikeste välisseg ...

Wnt signaalirada

Wnt signaalirada on valkude võrgustik, mis vahendab signaale raku pinnaretseptorite ja tuumas aset leidva geeniekspressiooni vahel. Wnt rada on äärmiselt konserveerunud evolutsioonis muutumatuna püsinud järkjärguline signaali ülekanne ühelt valgu ...

Atlanterhavsparken

Atlanterhavsparken ehk Ålesund Akvarium on akvaariumikeskus Norras Tuenesetis, umbes 3.5 km Ålesundist lääne pool. See asetseb Atlandi ookeani rannikul. Tegemist on ühe suurema keskusega omataoliste seas Euroopas. Seal on ligi 4000 m² ekspositsio ...

Hammustamine

Hammustamine on suu avamine ning lõualuude kokkusurumine hammustatava eseme või materjali ümber. Hammustamine on tavapärane praktika paljudel roomajatel, imetajatel, kaladel ning kahepaiksetel, hammustavad ka lülijalgsed. Hammustamine võib olla r ...

Kloaak

Kloaak on paljudel selgroogsetel soole tagaosa lõpus paiknev elund, kuhu avanevad mitme elundi juhad, moodustades ühe multifunktsionaalse avause kehas. Kloaagi areng, anatoomia, asend, morfoloogia ja funktsioonid võivad suuresti erineda nii liigi ...

Koelmu

Koelmu on mingi veekogu osa, mis on sobilik kalade kudemiseks. Eesti keeles on sellele terminile palju sünonüüme: kudekoht, kudeala, kudepaik, kudemispaik. Kuna kaladel on enamasti väline viljastumine ja vastsete areng toimub kudemispaiga lähedal ...

Kombitsakaare

Kombitsakaare ehk lofofoor ehk käsihaarmed ehk kombitspärjakandja on omapärane toitumisorgan, mis esineb kolmel selgrootute loomade rühmal: käsijalgsed, sammalloomad ja pärgussid. Kõik lofofooriga organismid elavad vees. Lofofoor kujutab endast r ...

Laiussilised

Laiussiliste alamklassi liigitatakse järgmised sugukonnad: Cephalochlamydidae Bothriocephalidae Echinophallidae Triaenophoridae. Amphicotylidae Haplobothriidae Laiuslased Diphyllobothriidae Parabothriocephalidae Ptychobothriidae

Lont

Lont on looma kehaosa, mis on evolutsiooni käigus kujunenud ülamoka või ülahuule ja nina liitumisel. Suurimetajad kasutavad lonti lisaks hingamisele ja haistmisele ka kompimis- ja haaramiselundina, veeammutaja ja puhastamiselundina. Lont on looma ...

Loomade elu

"Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos. See ilmus Tallinnas kirjastuses Valgus 1979–1987. "Loomade elu" on tõlgitud vene keelest: "Жизнь животных", mis on ilmunud Moskva kirjastuses Prosveštšenije kuu ...

Loomade homoseksuaalne käitumine

Loomade homoseksuaalsuseks nimetatakse paljude loomade seksuaalse käitumise vormi, mille hulka loetakse kurameerimist samasooliste liigikaaslastega, kiindumust väljendavat käitumist, paaride moodustamist, kopulatsiooni ja vanemlikku hoolitsemist. ...

Lõpused

Lõpused on paljude vee-eluliste loomade hingamiselundid. Lõpuste peamine ülesanne on organismi varustada vees leiduva lahustunud hapnikuga ning süsihappegaasi ekskretsiooniga. Lõpuste mikrostruktuuride suur eripind tagab laia vee kokkupuute, tehe ...

Lõõtspillitaoline liikumine

Lõõtspillitaoline liikumine on paljude jalutute loomade liikumisviis, mille korral loom roomab justkui ronides, nii et tema liikumine sarnaneb lõõtspilli liikumisega selle mängimisel. Maod kasutavad seda liikumisviisi raskesti ligipääsetavatel ho ...

Meduus

Meduus ehk millimallikas on teatud ainuõõssete suguline arengujärk ehk põlvkond. Vastavat sugutut arengujärku nimetatakse polüübiks. Enamasti on meduus vagiilne ja polüüp sessiilne. Meduusid tekivad harilikult polüüpide pungumise teel. Meduus esi ...

Melanism

Melanism on paljudel organismidel melaniini toime tulemusel tekkiv naha, limaskestade või ka elundite ning isegi karvkatte tumedus. Melanism võib sageli olla patoloogiline või ka pärilik.

Muna

Muna on üldjuhul viljastatud munarakk, mis on kaetud koorega või kestaga lülijalgsetel. Ornitoloogia haru, mis uurib linnumune, nimetatakse ooloogiaks ehk munateaduseks. Roomajate munad, linnumunad ja ühetoonilised munad munetakse veest välja nin ...

Munakoor

Munakoor on kõvakooreliste munade välispinna kattekiht. Linnumunade koor sisaldab kaltsiumkarbonaati ja lahustub mitmetes hapetes, samuti äädikas. Lahustumise ajal eritub süsihappegaas.

Safaripark

Safaripark on äri eesmärgil tegutsev loomaaiasarnane turismiatraktsioon, kus külastajad saavad sõita oma või pargist laenutatavate sõidukitega ja vaadata vabalt ringi liikuvaid loomi. Peamise vaatamisväärsuse moodustavad sageli suured Saharast lõ ...

Siirdekalad

Siirdekalad ehk diadroomsed kalad on kalad, kes kudemiseks lähevad kas mageveekeskkonnast merre või vastupidi. Sageli kasutatakse ka mõistet poolsiirdekalad ", viidates kaladele, kes tulevad kudema riimveest magevette. Siirdekaladele vastandtähen ...

Siuglemine

Siuglemine on paljude jalutute loomade loomulik liikumisviis looduses, mille korral loom liigub edasi keha justkui sujuvate kurvidena liigutades ja neid läbides.

Suised

Suised on lülijalgsete suu ümber paiknevad, loomarühmiti väga erineva kujuga jätked, mille peaülesanne on toidu vastuvõtt ja selle esmane töötlus. Suised on arenenud ürgsete vormide jäsemetest, suuava ülalt kattev ülahuul on aga näokilbi väljakas ...

Trohhofoor

Trohhofoor ehk trohhosfäär ehk pärgvastne on mõnede meres elavate loomarühmade vastne, mis on varustatud paljude ripsmetega. Ripsmete abil on trohhofoor võimeline kiiresti liikuma ja tekitama veekeerise, mis aitab neil kontrollida oma liikumissuu ...

Tualettküünis

Tualettküünis on teatud esikloomaliste jalgadel spetsialiseerunud küüs või küünis karvastiku hooldamiseks. Sellega tõmmatakse läbi karvade kohtadest, kuhu suu ja hammaskamm ei ulatu. Tualettküünis on kõigil strepsiriinsetel primaatidel ja kandlas ...

Tundlad

Tundlad on lülijalgsete keha esimesele segmendile kinnituvad paarilised jätked. Need talitlevad peamiselt kompimis- ja haistmiselunditena. Enamiku lülijalgsete tundlad on üheharulised sealhulgas kõikidel putukatel, vähilaadsete tundlad on kahehar ...

Vastne

Vastne ehk larv on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust. Vastseid esineb näiteks putukatel, kahepaiksetel, ainuõõssetel jt. Vastne võib elada täiesti teistsuguses ...

Vastsejärgud

Vastsejärgud ehk larvaalsed staadiumid on kaudse arenguga loomade elutsükli üksteisele järgnevad vastsevormid. Vastsejärgud võivad esineda nii isendi ontogeneesis kui ka põlvkonnavahelduses. Erinevate organismirühmade vastsejärkude morfoloogia on ...

Zoosemiootika

Zoosemiootika on biosemiootika haru, mis uurib loomade omailma ja kommunikatsiooni, rakendades semiootilist lähenemist. See teadusharu tegeleb loomade keskkonnasuhte ja kommunikatsiooni märgiliste aspektidega, inimkeele ja inimkultuuri bioloogili ...

Bioinformaatika

Bioinformaatika on rakendusmatemaatika haru, mis tegeleb molekulaarbioloogia arvutuslike probleemidega. See on interdistsiplinaarne teadusharu, mis tegeleb bioloogilisete andmete analüüsi ja haldamisega ning hõlmab geneetikat, genoomikat, informa ...

Bioloogiliste andmete visualiseerimine

Bioloogiliste andmete visualiseerimine on bioinformaatika haru, mis on seotud arvutigraafika, teadusliku visualiseerimise ja informatsiooni visualiseerimise kasutamisega erinevates bioloogia harudes. See hõlmab genoomide, järjestuste joonduste, f ...

BLAST

BLAST -algoritm on töövahend bioinformaatikas, mida kasutatakse sekveneerimisandmete analüüsiks. Algoritmi kasutatakse, et leida andmebaasidest nukleiinhapete nukleotiidsele ja polüpeptiidide aminohappelisele järjestusele homoloogiline vaste. Pro ...

Cytoscape

Cytoscape on avatud lähtekoodiga bioinformaatika tarkvara platvorm, mis on mõeldud molekulaarsete interaktsioonide visualiseerimiseks ja geeniekspressioonide ühendamiseks muude andmetega. Cytoscapei lisafunktsioonid on saadaval pluginatena. Plugi ...

Imputeerimine (geneetika)

Imputeerimine on statistikas kasutamist leidev protsess, mille käigus püütakse leida vaatluste käigus fikseerimata jäänud, kuid tegelikult esinevaid väärtusi. Geneetikas väljendub see mitteidentifitseeritud genotüüpide olemasolu ennustamises. Gen ...

K-meer

K-meer on k nukelotiidi pikkune oligomeer, mida kasutatakse enamasti bioinformaatika probleemide lahendamiseks. Näiteks 20-meer tähistab 20 nukleotiidi pikkust oligomeeri. Paljudel bioinformaatilistel analüüsidel, kus eelkõige on vaja võrrelda te ...

Sigmoidfunktsioonid

Sigmoidfunktsioonid on matemaatikas funktsioonid, mille sümbolil on iseloomulik S-tähte meenutav kuju. Sageli nimetatakse lihtsalt sigmoidfunktsiooniks logistilist funktsiooni, mis on üks sigmoidfunktsioonidest: S t = 1 + e − t {\displaystyle St= ...

Täpsus ja saagis

Mustrituvastuses, otsingus ja klassifitseerimises nimetatakse täpsuseks asjakohaste esemete osakaalu leitud esemetest ning saagiseks ülesleitud asjakohaste esemete osakaalu kõigist asjakohastest esemetest. Nii täpsus kui saagis mõõdavad seega tul ...

Sekveneerimine

Sekveneerimine ehk järjestusanalüüs ehk järjendamine on monomeeride järjestuse kindlaksmääramine informatsiooniliste biopolümeeride molekulides. Sekveneerimine annab tulemuseks märkidest koosneva tõlgenduse, mida nimetatakse sekventsiks, ja kirje ...

DNA sekveneerimine

DNA sekveneerimine ehk järjendamine on DNA molekuli primaarstruktuuri nukleotiidse järjestuse määramine. Et DNA järjestus sisaldab informatsiooni organismide ehituse kohta, on DNA järjestuse teadmine oluline nii alusteadustes kui ka rakendusteadu ...

Eukarüoodid

Eukarüoodid ehk päristuumsed on organismid, kelle rakud on päristuumset tüüpi. Eukarüoodid on oma nime saanud selle järgi, et neil asub geneetiline informatsioon rakutuumas, mis on membraaniga ümbritsetud organell. Eukarüootide kõige olulisemaks ...

Hemimastigoodid

Hemimastigoodid on rühm täpselt määratlemata taksonoomilise kuuluvusega eukarüoote. Tegemist on üherakuliste organismidega, mille läbimõõt jääb alla 20 mikromeetri ja mis kasutavad liikumiseks keha mõlemal küljel paiknevat enam kui 12 viburit. He ...

Opisthokonta

Opisthokonta = "taga-" + κοντός = "vibur") on suur eukarüootide rühm, kuhu kuuluvad loomariik, seeneriik ja mõningad protistid. Eesti keeles on kasutatud terminit tagaviburilised. Molekulaargeneetiliste uuringute põhjal moodustavad nad ühe monofü ...

Armeenia loomastik

Armeenias on tsonaalse mitmekesisuse tõttu liigirikas loomastik. On teada ligi 17 000 liiki selgrootuid ning umbes 500 liiki selgroogseid, sealhulgas üle 300 linnuliiki, 50 roomajaliiki, 8 liiki kahepaikseid, üle 20 kalaliigi ning 83 imetajaliiki.

Prokarüoot

Prokarüoot ehk prokarüont on eeltuumne rakk. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure kui eukarüootidel. Prokarüoodid on jagatud kahte domeeni: bakterid ja arhe ...

Aasia puidusikk

Aasia puidusikk on siklaste sugukonda kuuluv putukas. Algupäraselt asustab ta Ida-Aasia piirkonda, kuid mujale levinuna on ta muutunud ohtlikuks võõrliigiks, eriti Põhja-Ameerikas. Kaubavahetuse teel on levinud ka Euroopasse, valmikuid ja vastsei ...