ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 65

Bartholini näärmed

Bartholini näärmed ehk suured esikunäärmed on suurte häbememokkade tagumises osas tupeavast veidi tagapool paremal ja vasakul paiknevad näärmed. Esimesena kirjeldas neid taani anatoom Caspar Bartholin. Näärmed eritavad küllaldase seksuaalse erutu ...

Emakalimaskest

Emakalimaskestaks ehk emakasisekestaks ehk endomeetriumiks nimetatakse osade selgroogsete emasloomade emakakõõne sisepinda katvat limaskesta. Emakalimaskesta areng, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti, indiv ...

Emakas

Emakas ehk uterus on enamiku emaste imetajate ja mõningate teiste selgroogsete paaritu suguelund, milles loode tiinuse korral areneb. Emakas allub organismi hormonaalsele talitlusele, teda mõjutavad munasarja, neerumanuse inimestel neerupealis, r ...

Emassuguelundid

Emassuguelundid on nii sisemised seesmised) kui välimised emastele omased anatoomilis-füsioloogilised ja paljunemisorganid, mis moodustavad koos kuseelunditega tervikliku kuse-suguelundkonna ehk urogenitaalsüsteemi.

Esmasneerutoruke

Esmasneerutoruke ehk eelneerujuha ehk Wolffi juha on selgroogse isaslooma sisesuguelund. Wolffi juha on looteeas esinev, eelneeru ja jämesoole lõpposa vaheline paariline juha. Isasel kasvavad Wolffi juhad piki Mülleri juha allapoole ja lõpevad ku ...

Häbe

Häbe on naise või tüdruku välissuguelundid. Häbe koosneb häbemekingust, suurtest häbememokkadest, väikestest häbememokkadest ja kõdistist. Häbemekingul ja suurtel häbememokkadel kasvavad alates puberteedist häbemekarvad.

Häbemekink

Häbemekink on paljudel imetajatel väline emassuguelund. Häbemekink on nahast, sidekoest ning rasvkoest koosnev väike kõrgend naise häbemeliiduse eesosa peal, mis moodustub häbememokkade liitumiskohas. Mõnikord räägitakse ka mehe, samuti loomade h ...

Kõdisti

Kõdisti ehk kliitor on paljude emasloomade kuse-suguelundkonna välissuguelund. Kliitor asub eeldatavasti väikeste häbememokkade liitumiskohal. Kliitori morfoloogia, tundlikkus ja funktsioonid on eri imetajatel erinevad, näiteks kasutavad närilise ...

Mehe suguelundid

Mehe suguelundid on nii sisemised seesmised) kui ka välimised paljunemisorganid, mis moodustavad koos kuseelunditega tervikliku kuse-suguelundkonna ehk urogenitaalsüsteemi.

Munajuha

Munajuha on selgroogse emasloomade torukujuline sisesuguelund, mille kaudu kandub munarakk emakasse. Munajuha areng, asend, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi. Munajuha puudub ...

Munajuhalehter

Munajuhalehter on paljudel emastel selgroogsetel loomadel kuse-suguelundkonda kuuluva sisesuguelundi munajuha osa. Munajuhalehter asetseb munasarja läheduses. Munajuhalehtri areng, anatoomia, asend, arv, kuju, morfoloogia, histoloogia ja patoloog ...

Munandid

Munandid ehk testised on paljude selgroogsete isasloomade endokriinsüsteemi sugunäärmed ja kuse-suguelundkonna paarilised suguelundid. Munandite areng, anatoomia, asend, närvid, sooned, morfoloogia, funktsioonid, hormoonid ja histoloogia ning pat ...

Munandimanus

Munandimanus on isaslooma paariline sisesuguelund. Munandimanused, mis paiknevad munandi juures, on enamikul amniootidel. Munandimanused arenevad Wolffi juhadest. Munandimanused on sõltuvad androgeenidest ja östrogeenist.

Munasari

Munasari ehk ovaarium on mitmete suguliselt paljunevate selgrootute ning paljude selgroogsete emasloomade suguelund. Munasarjas arenevad naissugurakud ka primaarfolliikulid ja sünteesitakse peamiselt naissuguhormoone. Munasarjade areng, anatoomia ...

Mülleri juha

Mülleri juha ehk paramesonefroni juha on selgroogse emaslooma sisesuguelund.Mülleri juha on lootel esinev paariline juha, mis kasvab piki Wolffi juha allapoole ja lõpeb kuse-suguurkega. isasloomal sh mehel rudimentaarne.

Seemnejuha

Seemnejuha on paljude selgroogsete isasloomade paariline sisesuguelund. Seemnejuha vas deferens on ka paljudel putukatel. Seemnejuha puudub lõuatutel kaladel. Isasel kasvavad seemnejuhad Wolffi juhadest.

Sugunääre

Sugunääre ehk gonaad on paljudel loomadel elund, mis toodab sugurakke ehk gameete ja suguhormoone. Sugunääre kuulub suguelundite hulka. Seemnerakke tootvat sugunääret nimetatakse munandiks ehk testiseks või seemnesarjaks ehk raiaks isassugunääre, ...

Suguti

Suguti on isaslooma sugutamiselund ehk kopulatsioonielund ehk paaritumiselund ehk välimine isassuguelund. Selgroogsete kopulatsioonis etendab suguti tähtsat osa. Suguti ehitus, morfoloogia ja asend on loomaliigiti erinevad. Imetajatel on suguti e ...

Sugutilukk

Sugutilukk ehk sugutipea on osade imetajate välimise isassuguelundi osa. Sugutilukk on suguti käsnkeha paksenemus, mis moodustab elundi otsmise jämenenud osa ehk pea, millele järgneb sugutikeha.

Suured häbememokad

Suured häbememokad on naisel ja teistel emastel esikloomalistel välissuguelundite hulka kuuluvad käärulised piklikud nahavoldid – paarilised elundid, mis ulatuvad lahklihani ning katavad paadikujulise moodustisena täielikult või osaliselt kõdisti ...

Tupp (anatoomia)

Tupeks ehk vagiinaks nimetatakse enamiku emasloomade paaritut torujat sisesuguelundit. Tupe areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.

Aastakümned

Aastakümme ehk kümnend on 10 aasta pikkune ajavahemik. Tavaliselt rühmitatakse aastad aastakümneteks nii, et aastakümne esimene aasta number algab 0-ga ja viimane number 9-ga enne Kristust ümberpöördult. Aastakümneid nimetatakse aastakümne esimes ...

Aastatuhat

Aastatuhat ehk millennium on periood, mis võrdub tuhande aastaga. Aastatuhandete arvestamine on tihti seotud konkreetse kalendriga. Tavaliselt arvatakse ja nummerdatakse aastatuhandeid kalendri referentsaasta suhtes tavaliselt aasta 1, seega 1. a ...

Ajaarvestus Eestis

Ajaarvestusel saab eristada kahte ajamastaapi: sekund, minut, tund, ööpäev. päev, nädal, kuu, aasta, sajand, aastatuhat; Neist esimest kirjeldab kalender, teist kell ja kellaaeg.

Ajagrupp

Ajagrupp on standardiseeritud, lühendatud kujul kuupäeva ja kellaaja esitamise viis NATO-s. Standardiseeritud ajagruppi kasutatakse kõigis NATO armeedes peaaegu kõigis ametlikes dokumentides.

Ajavöönd

Ajavöönd on keskmiselt 15 pikkuskraadi laiune mõtteline maa-ala riba, mis ulatub Maa ühelt pooluselt teiseni ja kus kehtib üks ja sama kellaaeg – vööndiaeg. Kogu maakera aeg on arvestatud Greenwichi observatooriumi läbiva mõttelise nullmeridiaani ...

Gregoriuse kalender

Gregoriuse kalender ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582. aastal kehtestatud täpsustatud ajaarvamissüsteem. See on praegugi kasutusel Eestis ja paljudes teistes riikides, olles maailmas kõige enam kasutatavaks kalendriks.

Hetk

Hetk ehk silmapilk ehk moment ehk viiv on tavakeeles täpselt määratlemata lühike ajavahemik, mida neuropsühholoogias mõistetakse kui subjektiivset oleviku tunnetamiseks vajalikku ajavahemikku, mida inimene väljendab sõnaga nüüd. Erinevate uurimis ...

Islami kalender

Islami kalender on muslimite ajaarvamist kajastav kalender. Selle alguseks loetakse meie ehk kristliku ajaarvamise 16. juulit 622, see tähendab Muḩammadi väljarände aega Mekast Mediinasse. Arvatavasti kehtestas islami kalendri kaliif Omar II. Isl ...

Juliuse kalender

Juliuse kalender on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita. See kalender valiti pärast konsulteerimist Sosigenesega ning selle ilmne eesmärk oli saada lähendus troopilisele aastale sellisena ...

Kristlik ajaarvamine

Kristlik ajaarvamine ehk meie ajaarvamine on ajaarvamine, mille esimene aasta on aasta 1 ehk 1 pKr. Aastale 1 järgnevad aastad 2 ehk 2 pKr, 3 ehk 3 pKr jne. Aastale 1 eelnevad aastad 1 eKr "enne Kristust", 2 eKr, 3 eKr ja nii tagasi. Ei ole 0. aa ...

Kuupäevaraja

Kuupäevaraja on kokkuleppelise asukohaga kujuteldav joon, mille ületamisel muutub kuupäev. Kuupäevaraja paikneb keset Vaikset ookeani enam-vähem piki 180° meridiaani. Väikesed muudatused kuupäevaraja asukohas on tehtud selleks, et kuupäevaraja ei ...

Liigsekund

Liigsekund on ühesekundiline parandus, mis lisatakse koordineeritud maailmaajale astronoomilise aja ja rahvusvahelise aatomiaja aja klapitamiseks. Ilma sellise paranduseta jääks Maa pöörlemise kiirusel rajanev ajaarvestus Maa pöörlemise ebaühtlas ...

Maailmaaeg

Maailmaaeg on rahvusvaheliste lepetega kehtestatud ühtne aeg ehk ühtlusaeg, mis põhineb ööpäeva tegelikul pikkusel. Maailmaaja aluseks oli 1925. aastast alates Greenwichi kohalik keskmine päikeseaeg GMT inglise keeles Greenwich Mean Time, s.o päi ...

Märtsiaasta

Märtsiaasta ehk Maarja-aasta on minevikus kasutusel olnud kalendriaasta, mis algab 25. märtsil, Maarja kuulutamise päeval ehk paastumaarjapäeval. Märts oli Vana-Roomas aastani 154 eKr aasta esimene kuu. 525. aastal lõi Dionysius Exiguus süsteemi ...

Nädal

Nädal on ööpäevast pikem ja kuust lühem ajaühik, mille kestus on enamikus kultuurides 7 ööpäeva. Nädalapäevade nimetused eesti keeles on: esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev, pühapäev. Sõna nädal on slaavi päritolu, aluseks ...

PKr

pKr ehk m.a.j ehk AD või A. D. ehk anno ehk anno Domini on tähis, mida kasutatakse kristliku ajaarvamise aastaarvude juures selleks, et märkida nende kuulumist selle ajaarvamise alla ning aastaga 1 alanud ajastusse ehk aega pärast selle ajaarvami ...

Rahvusvaheline aatomiaeg

Rahvusvaheline aatomiaeg, lühend TAI, on aatomiaja skaala, mille puhul aja mõõtmine põhineb elektromagnetvõnkumistel, mida kiirgavad aatomid siirdumisel ühest energiaseisundist teise. Aatomiaja ühikuna defineeris Rahvusvaheline Vihtide ja Mõõtude ...

Troopiline aasta

Troopiline aasta ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. Troopilist aastat arvestatakse Maa kahe järjestikuse kevadpunktist läbimineku järgi. Maa aastaajad korduvad ühe troopilise aasta tagant. Päikeseaasta jooksu ...

UTC

UTC on alates 1972. aastast kehtiv maailmaaeg. See koordineeritud maailmaaeg asendab varem kasutusel olnud Greenwichi kohalikku keskmist päikeseaega GMT. UTC-aeg on ühtlasi nullmeridiaanile vastav vööndiaeg ehk nn Lääne-Euroopa aeg. UTC-aja signa ...

Ajafilosoofia

Me kogeme aega psühholoogilise ajana: aeg näib voolavat, kusjuures kord kiiremini, kord aeglasemalt. Me eeldame tavaliselt, et psühholoogiline aeg on subjektiivne peegeldus füüsikalisest ajast, mida mõõdetakse kellaga, ning vastab sellele ligikau ...

Sündmus

Sündmus on piiritletud tervikuna võetav protsess või toiming. Üldkeeles nimetatakse sündmusteks lühiajalisi ja olulisi sündmusi, teaduses ja filosoofias niisuguseid piiranguid ei ole. Näiteks relatiivsusteoorias räägitakse ainult praktiliselt kes ...

Sünehhism

Sünehhism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt kõik on pidev. Termini võttis oma seisukoha nimetusena kasutusele Charles Sanders Peirce artiklis "Vaimu seadus" "The Law of Mind", mis ilmus 1892. Selles artiklis räägib ta pikalt oma pidevus ...

Ida-Euroopa aeg

Ida-Euroopa aeg on üks vööndiaja UTC + 2 h nimetustest. Ida-Euroopa aeg on seega maailmaajast kaks tundi ees. Ida-Euroopa suveaeg on maailmaajast ees kolm tundi. Ida-Euroopa aega kasutavad paljud Euroopa riigid ning ka mitmed Põhja-Aafrika ja Läh ...

Iraani standardaeg

Iraani standardaeg või lühidalt Iran Time) on Iraanis kehtiv ajavöönd. Iraan on UTC-st ees 3 ja pool tundi. IRST kehtib 52.5° meridiaanil, see on Iraani ametlik meridiaan mida kasutab ka Iraani kalender. Aastatel 2005-2008 ei läinud Iraan preside ...

Kesk-Euroopa aeg

Kesk-Euroopa aeg on üks vööndiaja UTC + 1 h nimetustest, mida kasutatakse eeskätt Euroopas. Kesk-Euroopa aeg on seega maailmaajast üks tund ees. Kesk-Euroopa suveaeg on maailmaajast ees kaks tundi. Kesk-Euroopa aeg kehtib suuremas osas Euroopa Li ...

Moskva aeg

Moskva aeg on vööndiaja UTC + 3 h nimetus, mida kasutatakse Venemaal. Moskva aeg on seega maailmaajast kolm tundi ees. Üle kogu Venemaa kasutatakse Moskva aega transpordivahendite sõiduplaanide koostamisel ning see märgitakse telegrammidele. 2011 ...

Miljon aastat tagasi

Miljon aastat tagasi lühendiks kasutatakse akronüümi MAT, mis on tulnud sõnadest mega-aasta ja tagasi. "Mega" on SI-süsteemis kümnendeesliide. Inglise keeles kasutatakse "mya".

Sekund

Sekund on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik aja mõõtmiseks. Sõna "sekund" tuleb ladina keele väljendist pars minuta secunda sõna-sõnalt: osa väike teine ehk tunni teine väike osa esimene väike osa – pars minuta prima – on minut. Igapä ...

Kell

Kell on seade aja mõõtmiseks. Kell on üks vanemaid leiutisi, mis on loodud selleks, et mõõta aega ja/või pidada arvet ajavahemike kohta, mis on väiksemad kui looduslikud ühikud – ööpäev, sünoodiline kuu või aasta. Kella töö põhineb mingil püsival ...