ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 67

Nefron

Nefron on paljude selgroogsete loomade neerudes asuv neerukehakestest ja neerutorukestest koosnev anatoomilis-funktsionaalne üksus. Nefronid toimivad uriini produtseeriva aparaadina ja moodustavad neeru põhimassi. Nefronite areng, anatoomia, morf ...

Nutt

Nutt on emotsiooni poolt tingitud tegevus, mis põhjuseks võib olla viha, kurbus, hirm, rõõm. Nutu kehalised ilmingud on seotud peamiselt: pisaravoolusega näolihaste tegevusega rindkere lihaste tegevusega, mille tulemusena surutakse õhku kopsudest ...

Patoloogiline füsioloogia

Patoloogiline füsioloogia ehk patofüsioloogia on teadus patoloogiliste protsesside arengust ja nende kõrvaldamisest. Patofüsioloogia käsitleb järgmisi probleeme: protsessid ja reaktsioonid raku, koe, elundi ja organismi tasemel, mis on suunatud p ...

Platsentaarbarjäär

Platsentaarbarjäär eraldab loote vereringet ema vereringest. Platsentaarbarjäär puudub raseduse esimestel nädalatel ja kujuneb lõplikult välja alles esimese trimestri lõpuks. Platsentaarbarjääri ülesandeks on kindlustada, et loote veri ei puutuks ...

Poikilotermia

Poikilotermia ehk allotermia ehk kõigusoojasus on organismide kehatemperatuuri sõltuvus ümbritsevast keskkonna temperatuurist, ehk organismide termoregulatsiooni puudumine. Poikilotermsed organismid on kõik selgrootud ja selgroogsetest kalad, roo ...

Puhkeseisund

Puhkeseisund ehk dormantsus on elusorganismide füsioloogiline seisund, mis avaldub nende normaalsest madalamas ainevahetustasemes, organismi tunduvalt väiksemas veevajaduses jt eluavaldustes. Puhkeseisundi tekkimist põhjustab ebasoodne oleluskesk ...

Rakuhingamine

Rakuhingamine on kõikide aeroobses keskkonnas elavate organismide rakus toimuvate metaboolsete protsesside ja hingamisprotsesside kompleks. See on astmeline toitainete molekulide lagunemine, mis lõpuks vabastab energiat adenosiintrifosfaadi näol. ...

Refleks

Refleks on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. Reflekse võib vallandada väga erinevalt, näiteks ...

Rinnast võõrutamine

Rinnast võõrutamine ehk ablaktatsioon on imiku võõrutamine rinnaga toitmisest koos võimalikult samaaegse rinnapiima erituse lakkamisega emal. Eristatakse primaarset rinnast võõrutamist, mille puhul lapsele üldse rinda ei anta, ja sekundaarset rin ...

Röhitised

Kõige sagedamini põhjustavad röhitisi mao ja kaksteistsõrmiksoole haigused. Röhitised võivad tuleneda maolävise ebapiisavast sulgumisest kardiapuudulikkuse, diafragma songa, söögitoru liigutushäire, söögitoru sklerodermia või operatsioonijärgse s ...

Sekretsioon

Sekretsioon ehk nõristus on keemiliste ainete või nende substraatide viimistlemine ja vabastamine rakust või näärmetest. Bakterite puhul tähendab sekretsioon efektormolekulide transporti rakkudest väliskeskkonda. Sellisteks molekulideks võivad ol ...

Stiimul

Stiimul on füsioloogilist reaktsiooni või psühholoogilist reaktsiooni esile kutsuv fenomen. Termini "stiimul" võttis kasutusele šoti arst ja neurofüsioloog Robert Whytt. Ta mõtles selle all lühiajalist füüsiline mõjutust, mis kutsub närvisüsteemi ...

Sukeldumisrefleks

Sukeldumisrefleks on refleks, mis muudab tavaliselt õhukeskkonnas viibiva looma elutegevust nii, et tal on võimalik kauem vee all olla. Sukeldumisrefleks on tugevalt väljendunud mereloomadel, kuid mingil määral esineb see enamikul loomadel, sealh ...

Taliuinak

Taliuinak on homöotermsete loomade eriline puhkeseisund ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Tõelise talveune ja taliuinaku vahe on nendega seotud füsioloogiliste protsesside ulatus: nii iseloomustab talveund tunduvalt aeglasem pulss ja ...

Termoregulatsioon

Termoregulatsioon ehk soojusregulatsioon on organismi, organismide koosluse või isereguleeruva tehnilise süsteemi omadus toimida viisil, mis hoiab tema temperatuuri kindlais piirides ja sõltumatuna või vähesõltuvana ümbruse temperatuurist. Temper ...

Tsirkadiaanrütm

Tsirkadiaanrütm on loomulik, sisemine protsess, mis reguleerib une-ärkvelolekutsüklit ja kordub umbes iga 24 tunni järel. See võib viidata mis tahes bioloogilisele protsessile, millel on endogeenne, kaasnev võnkumine umbes 24 tundi. Need 24-tunni ...

Uussoonestumine

Uussoonestumiseks ehk neovaskularisatsiooniks nimetatakse valdavalt uute veresoonte kasvuga seotud protsesse kas soonteta või väheste soontega koealasse kardiovaskulaarsüsteemiga täiskasvanud organismides. Ka selgrootutel toimub soonte areng, kui ...

Vererõhk

Vererõhk on suletud vereringeelundkonnaga organismidel vereringesüsteemi erinevates osades toimiv sisemine hüdrostaatiline rõhk, mis põhineb vere liikumisel veresoontes. Vererõhk võib varieeruda nii liigiti kui ka indiviiditi ja on sõltuvuses nii ...

Geneetika

Geneetika ehk pärilikkusteadus on bioloogia haru, mis uurib pärilikkust, geenide ülesehitust ja funktsioone ning nende materiaalseid aluseid, päriliku varieerumise mehhanisme, seaduspärasusi, põhjusi ja ulatust ning nende mõju rakkudele, elusolen ...

Alleel

Alleel on geeniteisend, geeni esinemisvorm ehk üks kahest või mitmest alternatiivsest geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele, tekitades selle eri vorme v ...

Aneuploidsus

Aneuploidsus on patoloogiline seisund, mille puhul rakus on ebanormaalne arv kromosoome. Üleliigne või puuduv kromosoom on geneetiliste anomaaliate sagedaseks põhjuseks. Lisaks on ka mõnedel vähirakkudel ebanormaalne arv kromosoome. Aneuploidsus ...

Atenuaator (geneetika)

Atenuaator on spetsiifiline regulatoorne DNA järjestus, millelt transkribeeritud RNA moodustab sekundaarstruktuuri. Atenuaator mängib olulist regulatoorset rolli prokarüootides, kuna neis puudub tuum. See struktuur saab reguleerida translatsiooni ...

Barri kehake

Barri kehake ehk Barry kehake ehk sugukromatiin on emasimetajate keharakkude tuumas paiknev kromatiinivärvidega tugevalt värvuv kehake, mis tavaliselt asub tuuma perifeerias tihedalt vastu tuumamembraani. Sugukromatiini olemasolu või puudumise jä ...

CRISPR-Cas9 süsteem

CRISPR-Cas9 süsteem on prokarüootide immuunsüsteemi osa, mis annab resistentsuse mitteomaste geneetiliste elementide, näiteks plasmiidide või faagide suhtes. Selle süsteemi kasutamine biotehnoloogias võimaldab väga kiirelt, täpselt ja odavalt DNA ...

DNA replikatsioon

DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See protsess leiab aset kõikides elusorganismides ning on aluseks bioloogilisele põlvnemisele. Mõlemad ahe ...

Dolly (lammas)

Dolly oli emane lammas, esimene imetaja, keda klooniti täiskasvanud isendi keharaku tuuma baasil. Dolly kloonisid Roslini biotehnoloogiainstituudi teadlased eesotsas Ian Wilmuti ja Keith Campbelliga. Dolly tuumasiirdamiseks kasutati 277 munarakku ...

Dominantsus

Dominantsus ehk domineerimine on geneetikas ühe tunnuse alleeli valitsemine tunnusepaaris teise üle. Tunnuse dominantsuse korral avaldub heterosügootne genotüüp alleelidega samamoodi dominantse homosügootse genotüübiga. Sellist domineerivat tunnu ...

Emamõju

Emamõjuks ehk maternaalseks mõjuks nimetatakse nähtust, kus lisaks organismi enda genotüübile ja tema kasvukeskkonnale mõjutavad tema väljakujunevat fenotüüpi ka organismi ema genotüüp ja kasvukeskkond. See on efekt, mille põhjustavad ja mida vah ...

Eugeenika

Eugeenika ehk tõutervishoid on liikumine, mis propageerib inimkonna genofondi parandamist. Eugeenika üheks rajajaks oli Francis Galton. Liikumine pidas vajalikuks ühiskonnale kasulikeks peetavate pärilike omaduste edasikandumise soodustamist "pos ...

Fenotüübiline plastilisus

Fenotüübiline plastilisus on organismi võime muuta oma fenotüüpi vastavalt keskkonnale. Täpsemini öeldes on see genotüübi võime avalduda eri fenotüüpilistes vormides. Geene mõjutab omakorda keskkond. Fenotüübiline plastilisus hõlmab kõiki keskkon ...

Fenotüüp

Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, morfoloogiliste keemiliste, käitumislike, arenguliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum. Fenotüüp kujuneb organismi arengus genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena, milles omab olulist rolli ...

GASP fenotüüp

GASP fenotüüp on bakterite omadus, mis lubab neil võrreldes ülejäänud populatsiooniga pärast surmafaasi kasvu jätkata. Otsetõlkes tähendab see kasvueelist statsionaarses faasis. Bakterid on kohanenud elama keerulistes tingimustes või keskkondades ...

Geen

Biokeemilise definitsiooni kohaselt geen on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille alusel sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni põhjal sünteesitud RNA töödeldakse mRNA-ks, mis seejärel toimib juhendina polüpeptiidi sünteesil. Geneetilise info avaldu ...

Geeniekspressioon

Geeniekspressioon ehk geeni avaldumine ehk geeni ekspressioon on organismi geneetilise info avaldumine – protsess, mille käigus geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna. Kitsamalt on see mingi konkreetse geeni põhjal läbi erinev ...

Geeniregulatsioon

Geeniregulatsioon on geenide ekspresseerumise ehk geeniekspressiooni mõjustamine läbi seda reguleerivate mehhanismide kompleksi. Geeniregulatsioon on organismide ellujäämiseks hädavajalik, lubades rakul või rakkudel ekspresseerida kindlat valku k ...

Tehnogeneetika

Geenitehnoloogia ehk tehnogeneetika ehk insenergeneetika ehk geenimanipulatsioon on geneetika haru, kus kasutatakse organismide genoomi muutmiseks biotehnoloogia vahendeid. Geenitehnoloogia seisneb konkreetsete DNA-lõikude eraldamises ning in vit ...

Geenitehnoloogia ajalugu

Kuigi inimesed on läbi aretustegevuse mõjutanud loomade ja taimede genoome juba tuhandeid aastaid, siis geenitehnoloogia valdkond tekkis alles 20. sajandi teises pooles. See artikkel võtab kokku selle valdkonna ajaloo.

Geeniteraapia

Geeniteraapia seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske kahjustusega koe rakkudesse. Vahel kasutatakse ravi ka mutantse geeni avaldumise vaigistamises, kuid üldiselt tegeldakse geeniteraapiaga vaid väga raskete haiguste leeve ...

Geenitriiv

Mitte segi ajada mõistega Geenivool Geenitriiv ehk geneetiline triiv on geeni alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades juhuvaliku tõttu. Järglase alleelide kombinatsioon on vanematelt juhuslikul moel pärand ...

Geenivektor

Geenivektor ehk geenisiirdaja on geeniteraapias kasutatav rekombinantse DNA või RNA konstrukt, milles siiratav pärilikkusaine on ühendatud elementidega, mis võimaldab sellel rakku siseneda, seal integreeruda ja avalduda. Geeniteraapias kasutataks ...

Geneetiline häire

Geneetiline häire on haigus, mida põhjustavad muutused indiviidi DNA-s. Mutatsiooni tulemusena toimuvad muutused geeni moodustavas DNA järjestuses ning vastav geen ei suuda enam kodeerida normaalselt töötavat valku. Valgu funktsioonid organismi n ...

Geneetiline info

Geneetiline info ehk geneetiline informatsioon on elusorganismi geenidesse talletatud informatsioon organismi ülesehituse kohta. Geneetilise infona võib käsitleda organismi kogu genoomi või ainult organismi funktsionaalseid geene. Geneetiline inf ...

Geneetiline kood

Geneetiline kood on kindel vastavus nukleiinhapete koodonite ja valke moodustavate aminohapete vahel. Selle koodi kindlustab elus rakkude keemiliste juhiste süsteem, mis loob geneetilist infot kandva mRNA vahendusel proteiine. Valgusüntees geneet ...

Geneetiline korrelatsioon

Geneetiline korrelatsioon näitab, kui tugevalt on kahe tunnuse geenidest mõjutatud osad omavahel korreleeritud. Kui organismil on avaldunud kaks erinevat tunnust y 1 {\displaystyle y_{1}} ja y 2 {\displaystyle y_{2}}, siis lihtsustatult saab mõle ...

Geneetiline ressurss

Geneetiline ressurss on tegeliku või potentsiaalse väärtusega geneetiline materjal ehk taimse, loomse, mikroobse või muu päritoluga materjal, mis sisaldab funktsionaalseid pärilikkusüksusi ehk geene. Geneetiliste ressursside kasutamine on geneeti ...

Genotüüp

Genotüüp on indiviidi kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Teise lähenemise seisukohalt on genotüüp indiviidi raku geneetiliste lookuste alleelne koosseis. Diploidsetel organismide puhul saab ...

Haplogrupp

Haplogrupp on molekulaarses evolutsioonis sarnaste DNA variantide kogum, mis omab ühist üksiku nukleotiidi polümorfismiga esivanemat. Polümorfism tähendab seda, et ühel inimesel on antud DNA regioonis üks nukleotiid, teisel inimesel aga teine nuk ...

Haplogrupp R1a

Haplogrupp R1a on inimese Y-kromosomaalne haplogrupp, mis on laialt levinud Euraasias. R1a alamklaad R1a1a on teistest alamklaadidest levinum. R1a1a on määratletud üksiku nukleotiidi polümorfismi mutatsiooniga M17, mis on eriti levinud Lõuna-Aasi ...

Haplotüüp

Haplotüüp on desoksüribonukleiinhappe mutatsioonide kogum, mis pärandub üheskoos järglastele. Haplotüüpi saab käsitleda kui alleelide kombinatsiooni või polümorfismide kogumit samas kromosoomis. Informatsiooni haplotüüpide kohta kogutakse rahvusv ...

Heteroplasmia

Heteroplasmia on olukord, kus ühes rakus või indiviidis esineb korraga kaks või rohkem tüüpi kloroplasti genoomi või mitokondriaalset DNAd – korraga eksisteerib normaalne wild-type ehk metsiktüüpi ja mutanteerunud genoom. Heteroplasmia üheks alal ...