ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 68

Tertsriba

Tertsriba ehk kolmandik oktavriba on sagedusriba, mille väikseima ja suurima sageduse omavaheline suhe on võrdne kolmandikuga oktavist või kümnendikuga dekaadist. Tertsribasid kasutatakse näiteks selleks, et jaotada inimkuulmise kõige tundlikum s ...

Tuiklemine

Tuiklemine on kahe lähedase sagedusega osaheli interferentsil esinev nähtus, mida inimene talle kuuldavate helide korral tajub perioodilise helivaljuse muutusena. Antud helivaljuse perioodilise muutuse sagedus on võrdne kahe interfereeruva heli s ...

Tämber

Tämber ehk kõlavärv vastet kõlavärv ehk kõlavärving) on muusikas üldmõiste muusikaliste parameetrite kogumile, mille eri väärtuste korral kuulaja tajub sama helikõrguse, helitugevuse ja helivältusega helisid erinevalt. Igal muusikainstrumendil võ ...

Veetav ridasonar

Veetav ridasonar on hüdrofonide jada, mida veetakse kaablil allveelaeva või pinnalaeva järel. Hüdrofonid, mis asetsevad jadas laeva taga kaablil, mille pikkus võib olla mitu kilomeetrit, hoiab seda hüdrofonide jada laeva enda müraallikatest eemal ...

James Edward Gordon

James Edward Gordon oli Briti materjaliteadlane. Ta lõpetas Glasgow Ülikooli laevaehitusinsenerina. Hiljem töötas Readingi Ülikoolis materjalitehnoloogia professorina.

Mark Miodownik

Mark Andrew Miodownik on Briti materjaliteadlane ja insener. Ta lõpetas Oxfordi Ülikooli bakalaureusekraadiga metallurgias. Doktorikraadi PhD sai ta 1996. aastal Oxfordi ülikooli Linacrei Kolledžist turboreaktiivmootorite alal. Miodowniki uurimis ...

Daniel Shechtman

Daniel Shechtman on Iisraeli materjaliteadlane. Daniel Shechtman lõpetas aastal 1968 Iisraeli tehnikainstituudi ja kaitses 1972 samas doktorikraadi. Ta on tehnikainstituudi materjaliteaduse professor. Aastal 2011 sai ta kvaasikristallide avastami ...

Nanotehnoloogia

Nanotehnoloogia on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb väga väikeste materjalide ja masinate, sealhulgas nanorobotite uurimise ja loomisega. Algselt kirjeldati nanotehnoloogiat kui teadust, mille eesmärk oli läbi aatomite ja molekulidega manipul ...

Magnetiline hüpertermia

Magnetiline hüpertermia on hüpertermia vorm, mille puhul kasutatakse magnetilisi nanoosakesi, et saavutada hüpertermia efekt. Hüpertermia on ravimeetod, mille käigus inimkehas moodustunud kahjulikke rakustruktuure ja nende metastaase kuumutatakse ...

Metalloksiidsed nanokristallid

Metalloksiidsed nanokristallid on kindla keemilise koostise ja tavapärasest erinevate omadustega kristallilised struktuurid. Nende nanomõõtmelisusest tingitud omadused eristavad neid sama keemilise koostisega polükristallilistest ainehulkadest. N ...

Mikrovedelikundus

Mikrovedelikundus on teadusharu, mis tegeleb seadmetega, milles on voolis mikroskoopilises koguses. Sõna "mikro" viitab ülekandeks kasutatavate kanalikeste mikroskaalas olevaile mõõtmeile. Terve seadme väiksemõõtmelisus ei olegi nii oluline kui s ...

Nanoaku

Nanoakud on sellised akud, mida toodetakse nanotehnoloogia meetodite abil ning mis on nanoskaalas. See tähendab objekte, mille üks mõõde on alla 100 nanomeetri ehk 10 −7 meetri. Sellised akud võivad olla ise nanoskaalas või kasutatakse makroskaal ...

Nanoelektroonika

Nanoelektroonika on nanotehnoloogia alaliik, mis hõlmab nanotehnoloogia kasutamist elektroonikakomponentides, eelkõige transistorides. Kuigi nanotehnoloogiaks peetakse tehnoloogiaid, kus käsitletakse väiksemaid osakesi kui 100 nm, ei kuulu tänapä ...

Nanojäljendlitograafia

Nanojäljendlitograafia on nanolitograafia meetod, millega on võimalik jäljendi abil valmistada nanoskaalas mustreid. Nanojäljendlitograafias valmistatakse mustreid aluspinnale kaetud resisti mehaanilise deformeerimisega. Meetodi eelisteks teiste ...

Nanolitograafia

Nanolitograafia on nanotehnoloogia haru, mis tegeleb nanoelektroonika komponentide valmistamisega, mida kasutatakse mikroprotsessorites, mäludes, rakendusotstarbelistes mikroskeemides. Tänu litograafia tehnoloogiate arengule on pooljuhtide tööstu ...

Nanomeditsiin

Nanomeditsiin tähendab nanotehnoloogia kasutamist meditsiinis ning on kiiresti arenev valdkond, millel on ulatuslikud potentsiaalsed rakendusvõimalused vähi diagnoosimises ja ravis. Nanoosakesed on osakesed diameetriga 1 kuni mitusada nanomeetrit ...

Nanoosake

Nanoosake ehk ultrapeen osake on füüsikaline osake mõõtmetega suurusjärgus 1–100 nanomeetrit. Nanotehnoloogias on osakesed defineeritud kui nano- või mikromõõtmetes väiksed objektid, mis käituvad nii füüsikalis-keemilistelt omadustelt kui ka kesk ...

Nanoosakeste süntees

Nanoosakeste süntees on 1–100 nanomeetri suuruste osakeste kontrollitud loomine. Põhilised nanoosakeste sünteesi meetodid jagatakse keemilisteks, füüsikalisteks ja bioloogilisteks. Lisaks kombineeritakse nende alamliike ka ühe sünteesi eri etappi ...

Nanosensor

Nanosensorid on bioloogilised, keemilised või kirurgilised sensoorsed punktid, mida kasutatakse nanoosakeste kohta informatsiooni edasi kandmiseks makroskoopilises maailmas. Tavaliselt kasutatakse neid mitmel meditsiinilisel otstarbel ja teiste n ...

Nanotraat

Nanotraat on metalliline või pooljuhtnanostruktuur, mille diameeter on kümneid nanomeetreid ja pikkus tüüpiliselt mitusada mikromeetrit. Sellise morfoloogia tõttu kutsutakse neid tihti ka ühedimensioonilisteks nanostruktuurideks. Ühedimensioonili ...

Orgaanilised pooljuhid

Orgaanilised pooljuhid on pooljuhi omadustega orgaanilised materjalid. Juhtivad võivad olla nii üksikud molekulid, oligomeerid kui polümeerid. Et polümeerid elektrit juhiksid, peavad elektronid saama vabalt liikuda, s.t olema nõrgalt seotud konkr ...

Üheelektroni-transistor

Üheelektroni-transistor on elektrooniline seade, mis põhineb kulonilise barjääri efektil. Selles seades liiguvad elektronid läbi tunnelbarjääri nanopunktkanalisse, mis on kvanttäpp. Kvanttäpi potentsiaali on võimalik muuta kolmanda elektroodi ehk ...

Elav polümerisatsioon

Elav polümerisatsioon on üks liitumispolümerisatsiooni alaliik, milles polümeeri kasvava ahela lõpetamise reaktsioone ei esine. See saab olla põhjustatud mitmest asjaolust: ahela lõpetamise ja ülekande reaktsioonid puuduvad ja ahela initsieerimis ...

Ioonpolümerisatsioon

Ioonpolümerisatsiooni tunnuseks on, et reaktsiooni keskkonnas moodustuvad katalüsaatori osalusel ioonipaarid või oluliselt polariseeritud kompleksid, mis alustavad polümerisatsiooniahelat. Need ioonipaarid või polaarsed molekulid osalevad igas jä ...

Oligomerisatsioon

Oligomerisatsiooniks nimetatakse keemilist reaktsiooni, milles monomeer konverteeritakse madala polümerisatsiooniastmega produktiks. Oligomerisatsiooniprotsessides, kui see realiseerub liitumismehhanismi ehk ahela kasvu järgi, esineb vähemalt kol ...

Tsükliavamispolümerisatsioon

Tsükliavamispolümerisatsioon on üks ahelpolümerisatsiooni alaliik, milles alitsükliline monomeer annab tsükli avanemisega lineaarse polümeerse produkti. Protsess initsieeritakse katioonse või anioonse katalüsaatori osalusel, toimub heterotsükli l ...

Triboloogia

Triboloogia on teadusharu, mis käsitleb detailide hõõret, määrimist ja kulumist. Iga triboloogilist probleemi saab käsitleda tribosüsteemi mõiste abil. Kuigi ajalooliselt on see olnud osa inseneriteadustest, on viimase kümnendi jooksul tähtsust k ...

Abrasiivkulumine

Abrasiivkulumine on kulumine, mille puhul abrasiivosakesed kraabivad ja lõikavad materjali pinda. Abrasiivi poolt lahti lõigatud laast toimib omakorda abrasiivosakesena, muljub hõõrdepinda ja mustab määrdeõli.

Joaskulumine

Joaskulumine on mehaaniline kulumine, mille puhul pinda murendab selle vastu lendav abrasiiv. Sellist kulumist esineb jahvatusseadmetes, torutranspordiseadmetes, kateldes jpm. Pinnakõvaduse suurendamine aitab siis, kui see saab suuremaks lenduvat ...

Kulumiskindlus

Kulumiskindlus on masinaelemendi omadus säilitada etteantud tööea jooksul hõõrduvate pindade vajalikud mõõtmed. Detailide kulumisel võib nende tugevus ristlõike vähenemise või dünaamilise koormuse kasvamise tõttu langeda, samuti võivad detailid t ...

Sisehõõrdumine

Sisehõõrdumine ehk sisehõõre on keha osade vahelisel liikumisel toimiv hõõre, näiteks vedelike puhul vedelikukihtide omavahelist liikumist takistav hõõre ehk viskoossus. Vedelike sisehõõrdumist põhjustavad molekulidevahelised jõud, mille toimel t ...

Sööbekulumine

Sööbekulumine ehk molekulaarmehaaniline kulumine ehk adhesioonkulumine on kulumine, mis tekib kehadevaheliste molekulaarjõudude tulemusena. Kokkusurutud pindade pinnakonarused keevituvad ühte, järgneb materjali pinnast väljarebimine ja vastaspinn ...

Dünaamiline süsteem

Dünaamiline süsteem on matemaatiline süsteem, mis areneb ajas süsteemile aluseks oleva dünaamilise eeskirja järkjärgulise rakendumise kaudu. Dünaamilised süsteemid on näiteks matemaatilised mudelid, mis kirjeldavad planeetide liikumist, ilma, kri ...

Hamiltoni mehaanika

Hamiltoni mehaanika on teooria, mis on välja töötatud kui klassikalise mehaanika reformulatsioon; üks kahest olulisemast analüütilise mehaanika harudest. Hamiltoni teoorias rakendatud matemaatiline formalism oli varasematest erinev ja tingis teoo ...

Lagrangei mehaanika

Lagrangei mehaanika on klassikalise mehaanika reformulatsioon; üks kahest olulisemast analüütilise mehaanika harudest. Lagrangei mehaanika alused esitas Joseph-Louis Lagrange oma 1788. aastal ilmunud klassikalises teoses "Mécanique analytique" "A ...

Steineri teoreem

Steineri teoreem on klassikalises mehaanikas valem tahke keha inertsimomendi arvutamiseks pöörlemistelje suhtes, mis on paralleelne keha massikeset läbiva teljega: I = I c + m d 2 {\displaystyle I=I_{c}+md^{2}}, kus I {\displaystyle I} on otsitav ...

Ehitusmehaanika

Ehitusmehaanika on mehaanika haru, mis uurib ehituskonstruktsioonide tugevust, jäikust, püsivust ja dünaamikat. Kuna kindla kuju ja mõõtmetega konstruktsiooni tugevus, jäikus ja püsivus sõltuvad materjalist ning koormistest tingitud sisejõududest ...

Elastne keha

Elastne keha on keha, mis välise jõu toimel muudab oma kuju ning selle lakkamisel taastab oma endise kuju. Näiteks painduv keha on võnkumisvõimeline tahke, gaasiline või vedel keha. Muusikas kasutatavaid võnkumisvõimelisi elastseid kehasid nimeta ...

Laplacei rõhk

Laplacei rõhk on rõhkude erinevus, mis tekib gaasilise- ja vedela keskkonna kõvera eralduspinna sisemise ja välimise poole rõhkude vahest. Antud rõhkude erinvevuse tekitab gaasi ja vedeliku kokkupuutepinnal mõjuv pindpinevus. Laplacei rõhu suurus ...

Pinge (mehaanika)

Pinge ehk mehaaniline pinge on pideva keskkonna mehaanikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab tahkise mõttelisel tasapinnal – lõikepinnal – mõjuva sisejõu intensiivsust. Sisejõu tekkimise põhjuseks on mingi välismõju. Pinge on kõige üldisem sis ...

Ruumpaisumismoodul

Ruumpaisumismoodul või mahtelastsusmoodul on elastsusmoodul, mis iseloomustab mingi keskmistatud normaalpinge muutuse korral avalduva ruumdeformatsiooni suurust.

Viskoossus

Viskoossus on vooliste molekulide sisehõõrdumisest tingitud voolamise võime/omadus. Viskoossuse toimet on lihtne ette kujutada, kui laminaarsel voolamisel vedeliku kihid liiguvad üksteise suhtes. Kihtide libisemispinnal tekib hõõre, mis püüab pid ...

Aegruum

Aega neljanda koordinaadina käsitles juba 1813. aastal Joseph-Louis Lagrange. 1901. aastal avaldas Menyhért Palágyi artikli "Ruumi aja uus teooria", milles arendas aja ja ruumi ühtsuse ideed ning käsitles aega neliruumi imaginaarse koordinaadina. ...

Lorentzi teisendus

Lorentzi teisendus on aegruumi teisendus erirelatiivsusteoorias, millega seotakse kahe erineva inertsiaalses taustsüsteemis paikneva vaatleja mõõtmistulemused. Sarnaselt klassikaliste Galilei teisendustega Newtoni füüsikas sisaldavad Lorentzi tei ...

Michelsoni-Morley eksperiment

Michelson–Morley eksperimendi sooritasid 1887. aastal Albert Michelson ja Edward Morley, millega üritati tõestada aine suhtelist liikumist statsionaarses eetris. Eksperimendi negatiivseid tulemusi loetakse esimeseks tõestuseks seniselt levinud ee ...

Teoreetiline mehaanika

Teoreetiline mehaanika ehk absoluutselt jäiga keha mehaanika on klassikalise mehaanika haru, mis uurib absoluutselt jäikade kehade liikumist ja paigalseisu neile rakendatud jõudude toimel. Laias laastus võib teoreetilise mehaanika jagada staatika ...

Analüütiline mehaanika

Analüütiline mehaanika on teoreetilise mehaanika haru, mis käsitleb tema alternatiivseid formuleeringuid, näiteks Lagrangei ja Hamiltoni mehaanikat. Kui Newtoni mehaanikas määratakse süsteemi käitumine vektoriaalsete suurustega, siis analüütilise ...

Galilei teisendus

Galilei teisendus on Newtoni mehaanika reegel, mille abil saab siduda punktmassi koordinaate vaadelduna erinevates inertsiaalsetes taustsüsteemides. Iga Galilei teisendus on esitatav järgnevate teisenduste kombinatsioonina aja nihe, kus nihutatak ...

Güroskoop

Güroskoop on mehaaniline seade, mille abil saab impulsimomenti arvestades mõõta või säilitada ruumilist orientatsiooni. Kiires ringliikumises oleval kettal või muul jäigal kehal on impulsimoment, mis mõjub välistele jõududele vastupidises suunas, ...

Jõusüsteem

Üldine jõusüsteem – jõusüsteemi, mis pole ei koonduv jõusüsteem ega paralleeljõudude süsteem, nimetatakse üldiseks jõusüsteemiks. Koonduv jõusüsteem – koonduvasse jõusüsteemi kuuluvate jõudude mõjusirged lõikuvad ühes ja samas punktis. Tasapinnal ...