ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 69

Liitosakesed

Liitosake ehk komposiitosake on osake, mis koosneb väiksematekst osakestest. Seega eristab liitosakest elementaarosakesest see, et liitosake omab sisemist struktuuri. Näiteks kvarkidest koosnevaid liitosakesi nimetatakse hadroniteks. Tuntumad lii ...

Mesonid

Mesonid on kvargist ja antikvargist koosnevad elementaarosakesed bosonid. Mesonid osalevad ka tugevas vastastikmõjus. Näiteks vahendavad mesonid aatomituumades tuumajõudu nukleonide vahel. Kõik mesonid on ebastabiilsed.

Nõrk vastastikmõju

Nõrk vastastikmõju ehk nõrk interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses. Nõrk vastastikmõju toimib nii kvarkide kui ka leptonite vahel. Tuntumad on kvarkide muundumised d → u {\displaystyle d\to u} aatomituumade beetalagunemisel ...

Piion

Piion on meson, mis koosneb u- või d-kvargist ja u- või d-antikvargist. Piioneid eksisteerib kolme tüüpi: π +, π – ja π 0. Piionid on kõige kergemad mesonid. Nad on nukleonidevaheliste tuumajõudude vahendajaks aatomituumas.

Subatomaarsed osakesed

Subatomaarne osake on aatomituumast väiksem osake. Subatomaarsetest osakestest on elementaarosakesed leptonid, kvargid ja vastasmõjusid vahendavad vaheosakesed, kõik teised subatomaarsed osakesed on liitosakesed. Näiteks aatomituuma moodustavad p ...

Sünkrotron

Sünkrotronid on elektronide kiirendid, mida kasutatakse sünkrotronkiirguse loomiseks. Sünkrotronides saadakse kiirgust valgust valguse kiirusel liikuvate elektronide aeglustamisel magnetväljas. Elektronide aeglustumine toimub sünkrotroni võngutis ...

Sünkrotronkiirgus

Sünkrotronkiirgus on elektromagnetkiirgus, mida kiirgavad radiaalselt valguse kiirusel liikuvad laetud osakesed, mis kaotavad energiat magnetväljas. Selline olukord tekib näiteks, kui sünkrotronides suunatakse laetud osakeste liikumist kasutades ...

Tšerenkovi kiirgus

Tšerenkovi kiirgus ehk Tšerenkovi efekt ehk Tšerenkovi-Vavilovi kiirgus ehk Vavilovi-Tšerenkovi kiirgus ehk Vavilovi-Tšerenkovi efekt on elektromagnetkiirgus, mis lähtub laetud osakestelt, mis läbivad dielektriku keskkonda konstantse kiirusega, m ...

Tugev vastastikmõju

Tugev vastastikmõju ehk tugev interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses. Tugev vastastikmõju toimib värvust omavate elementaarosakeste vahel. Tugeva vastastikmõju kandjad ehk vaheosakesed on gluuonid. Erinevalt näiteks elektrom ...

Värvilaeng

Värvilaeng on kvarke ja gluuoneid iseloomustav kvantarv, mis sarnaneb elektrilaenguga. Värvilaengut omavad osakesed mõjutavad üksteist läbi tugeva vastastikmõju. See on kõige tugevam jõud looduses ning hoiab kvarke koos liitosakestes. Värvilaengu ...

Akustika

Akustika on mehaanika haru, mis uurib helilainetega seotud nähtusi gaasides, vedelikes ja tahkistes. Seejuures hõlmab akustika tavapärasemate helinähtuste kõrval ka teemasid nagu mehaanilised võnkumised, vibratsioonid, infraheli ja ultraheli. Sõn ...

A-korrektsioon

A-korrektsiooni kasutatakse mõõdetud füüsikaliste helirõhutasemete inimkõrva kuulmisaistingu tundlikkusega vastavusse viimiseks. Kõige tundlikum on inimese kuulmine sagedusribas 2000–5000 Hz; selle ala kummaski otsas kuulmisteravus nõrgeneb. A-ko ...

ADSR

ADSR on muusikas heli amplituudi kõvera mähisjoone mudel: heli puhkemise kestus attack time on aeg, mis kulub helitugevuse jõudmiseks nulltasemelt või algtasemelt maksimumtasemeni heli vaibumise kestus release time on aeg, mis kulub heli vaibumis ...

Aeroakustika

Aeroakustika on akustika haru, milles uuritakse helide tekkimist voolise turbulentse voolamise tõttu või aerodünaamiliste jõudude interaktsioonist pindadega. Heli teket võib siduda ka perioodiliselt varieeruva voolamisega. Selle nähtuse märkimisv ...

Akustika ja helitehnika

"Akustika ja helitehnika" on Ilmar Eiskopi ja Aleksander Sillarti raamat, milles antakse ülevaade mitmesuguste heliallikate omadustest ja heli tajumisest inimkõrva poolt. Raamatus selgitatakse ruumi mõju helikvaliteedile ja ruumide akustilist kuj ...

Allveeakustika

Allveeakustika on akustika haru, mis uurib helilainetega seotud nähtusi vees. Seejuures uuritakse heliallikaid, helilainete levimist, nende lainete omavahelist interaktsiooni, peegeldumist ja murdumist veekihtidel ning vee piirikihtidel. Peamisel ...

Ameerika akustika ühing

Ameerika akustika ühing on aastal 1929 asutatud rahvusvaheline teaduslik ühing, mille eesmärk on akustika alaste uute teadmiste ja nende teadmiste rakenduste edendamine ja levitamine. Ühing on peamiselt vabatahtlik, omades umbes 7500 liiget ja ka ...

Dekaad (suurusjärk)

Dekaad on teaduses ja tehnikas tihti kasutusel füüsikalise suuruse kümnekordset erinevust omavate alumise ja ülemise piiriga vahemiku nimetusena.

Detsibell

Detsibell on kümnendlogaritmiline mõõtühik, mis väljendab kahe füüsikalise suuruse suhet või ühe suuruse taset võrreldes mingi võrdlus- ehk baassuurusega. Kuna väljendatakse kahe suuruse suhet, mille ühikud on samad, siis on detsibell dimensiooni ...

Digitaalne heli

Digitaalne heli saadakse pidevast audiosignaalist selle analoog-digitaalmuundamise teel. Enamasti kasutatakse selleks impulsskoodmodulatsiooni. Digitaalne heli on järk-järgult asendanud analoogheli mitmetes helivaldkondades, sh heli salvestamine, ...

Fessendeni ostsillaator

Fessendeni ostsillaator on Reginald Fessendeni leiutatud elektroakustiline muundur, mille arendamine algas 1912. aastal Submarine Signal Companys Bostonis. See oli esimene edukas akustiline kauguse mõõtmise seade. Tegemist oli varajase muunduriga ...

Formant

Formant on akustikas osaheli, mis on resonantsi tõttu võimendunud. Kõneuurija Gunnar Fant defineerib formanti helispektri spektraalse piigina. Akustikas kasutatakse üldiselt sarnaseid definitsioone: Ameerika akustikaühing määratleb formanti liith ...

Füsioloogiline akustika

Füsioloogiline akustika on akustika haru, mis uurib inimeste ja loomade heli tajumise ja tekitamisega seotud elundite ehitust ja talitlust. Kuulmine on närviimpulssideks muudetud heli. Inimese kuulmiselund on kõrv. Kõrvad aitavad meil orienteerud ...

Heli

Heli on elastses keskkonnas leviv elastsuslaine, mida on võimalik kuulda. Laiemas tähenduses mõistetakse heli all igasugust elastses keskkonnas laineliselt levivat häiritust.

Heli kokkupuude

Heli kokkupuude on defineeritud kui ruutu võetud helirõhu ajaintegraal. SI-süsteemis on heli kokkupuute ühikuks ruutpaskal korda sekund.

Heliallikas

Helilaineid võib tekitada suvalise keskkonnaga kontaktis oleva tahke keha mehaanilised võnkumised, aga ka keskkonnale mõjuvad perioodiliselt muutuvad jõud või keskkonna enda järsk liikumine. Seega iseloomustab neid erinevaid heliallikaid nende võ ...

Heliisolatsioon

Heliisolatsiooniks nimetatakse meetmeid heliallika või heliallikate tekitatud helirõhu vähendamiseks antud helide tajuja suhtes. Ehitusakustikas takistab heliisolatsioon heli kostmist ühest ruumist teise.

Helilainevõrrand

Helilainevõrrand on füüsikas võrrand, mis kirjeldab helilaine levi keskkonnas. Helilainevõrrand on lainevõrrand ja seega on samuti teist järku osatuletistega diferentsiaalvõrrand. Helilainevõrrand võib kirjeldada helirõhu p {\displaystyle p}, osa ...

Helirõhk

Helirõhk on akustikas lokaalne helilaine tekitatud rõhu hetkeline hälve ümbritseva rõhu keskväärtusest. Lühidalt on helirõhk heli panus kogurõhku.

Helivaljus

Helivaljus on akustikas heliaistingu subjektiivne mõõt, mis väljendab heli kõrvaga tajutavat valjust. Helivaljus oleneb helirõhutasemest ja helisagedusest, liitheli korral ka selle komponentide ajalisest vahekorrast. Igapäevakeeles on helivaljuse ...

Järelkõla

Järelkõla ehk reverberatsioon on akustikas ja psühhoakustikas heli aeglane sumbumine kinnises või poolkinnises ruumis. Järelkõla tekkimist põhjustab heli korduv peegeldumine ja hajumine ruumi piiretelt nt seintelt ja ruumis olevatelt esemetelt. R ...

Järelkõla kestus

Järelkõla kestus ehk reverberatsiooniaeg ajavahemik, mille vältel helienergia tihedus väheneb pärast heliallika tekitatud heli järsku lakkamist miljon korda ehk 60 dB võrra. Järelkõla kestus tähis T 60 või RT, ingl k sõnadest reverberation time o ...

Kaja

Kaja on peegeldunud heli, mis jõuab kuulajani teatud viivitusega pärast otsest heli. See viivitus sõltub peegeldava pinna kaugusest heliallikast ja kuulajast. Kaja kuuleb näiteks kaevu põhjast, majade seintelt ja tühjades tubades. Kajal põhineb m ...

Kokteilipeoefekt

Kokteilipeoefekt on aju võime koondada oma kuulmistähelepanu konkreetsele stiimulile samal ajal teisi stiimuleid välja filtreerides sarnaselt peolisega, kes suudab mürarikkas ruumis ühele vestlusele keskenduda. Kuulajatel on võime eraldada erinev ...

Kundti toru

Kundti toru on akustiline seade, mille leiutas 1866. aastal saksa füüsik August Kundt gaasi või tahke varda helikiiruse mõõtmiseks. Antud katset viiakse tänapäeval läbi näitamaks muidu mittenähtavaid gaasis levivaid pikilained. Kundti toru kasuta ...

Kuuldelävi

Kuuldelävi on minimaalne puhastooni heliintensiivsuse tase, mida inimene on võimeline tajuma helina. Sagedusel 1000 Hz on kuuldelävi võetud võrdseks 10 −12 W/m 2 2 10 −5 Pa. Kuulmise uurimise tulemuste esitamisel suhtelises helirõhuskaalas tavali ...

Kõne arusaadavus

Kõne arusaadavus on kõnelises suhtluses mõõt, mis näitab, kui arusaadav on kõne mingites tingimustes. Arusaadavust mõjutavad kõne valjus, kõne kvaliteet, taustmüra valjus, taustmüra tüüp, järelkõla kestus ja kõne edastamisel sidevahendi kaudu ant ...

Kõneedastusindeks

Kõneedastusindeks on arv, mille eesmärgiks on näidata kõne edastamise kvaliteeti silpide eristatavuse seisukohast. Indeksi väärtused jäävad vahemikku 0.00–1.00. Mida suurem on kõneedastusindeksi väärtus, seda parem on kõne arusaadavus. Seega väär ...

Löögiheliisolatsioon

Löögiheli on struktuuriheli, mis tekib näiteks kõndimisest, esemete kukkumisest ja mööbli ümberpaigutamisest. Seega on löögiheli korral olemas otsene kontakt tarindiga. Kontakti löögi tagajärjel paneb tarind ümbritseva õhu võnkuma ja seda kuuldak ...

Müra

Müra mõiste definitsioon akustikas muutus koos akustika enda arenguga. Hermann von Helmholtzi, Lord Rayleigh ja teiste 19. sajandi füüsikute jaoks oli akustika teadus, mis käsitles ainult muusikalisi helisid. Helmholtzi jaoks kasutas müra ja muus ...

Oktaav

Oktaav on teaduses ja tehnikas suurusjärgu kahekordne erinevus. Ladinakeelne octa tähendab kaheksat nooti, mitte arvu kaks, aga kaheksast noodist koosneva heliredeli kõige ülemise ja kõige alumise noodi helide sageduste suhe on 2. Teaduses ja teh ...

Osaheli

Osahelid ehk osatoonid ehk harmoonikud ehk harmoonilised ehk siinushelid ehk puhastoonid on harmoonilise liitheli põhitoon koos ülemhelidega. Harmoonilise liitheli osahelide võnkesagedused suhtuvad üksteisesse nagu täisarvud. Osahelid tekivad har ...

Osakese kiirus

Osakese kiirus või heliosakese kiirus on akustikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab osakese siirde kiirust keskkonnas, milles helilaine levib. SI süsteemis esitatakse osakese kiirust ühikutes meeter sekundis.

Osakese siire

Osakese siire või heliosakese siire on akustikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab osakese siiret tema tasakaalolekust keskkonnas, milles helilaine levib. SI süsteemis esitatakse osakese siiret ühikutes meeter.

Psühhoakustika

Psühhoakustika on teadusharu, mis uurib kuulmistaju ja audioloogiat ehk kuidas inimesed erinevaid helisid tajuvad. Sealhulgas uuritakse heli inimeste tajutavate omaduste seost helide mõõdetavate füüsikaliste suurustega ja heli psühholoogilist nin ...

Põhisagedus

Põhisagedus on perioodilise lainekuju madalaim sagedus. Võnkumiste korral on kasutatakse mõistet põhivõnkesagedus ja see vastab madalaima sagedusega süsteemi normaalvõnkumise sagedusele. Muusikas on põhisagedus vastav helikõrgusele ehk mängitavas ...

Ruumiakustika

Ruumiakustika eesmärk on kontserdisaalide, teatrite, koosolekuruumide, klassiruumide, tele- ja raadiostuudiote, kirikute ja teiste ruumide projekteerimine akustilistelt omadustelt sobivaks neis toimuvate helisündmuste läbiviimiseks.

Sinusoid

Lihtsaimal kujul on sinusoid ajafunktsioonina t kirja pandav: y t = A sin ⁡ 2 π f t + φ = A sin ⁡ ω t + φ {\displaystyle yt=A\sin2\pi ft+\varphi=A\sin\omega t+\varphi} kus: ω = 2π f, nurksagedus, funktsiooni argumendi muutus ühikutes radiaani sek ...

Sodar

Sodar on meteoroloogiline mõõteriist, mida kasutatakse tuulte kiiruste ja suundade profileerimiseks. Sodarid kasutavad tuulte kiiruste ja suundade määramiseks atmosfääris turbulentsil tekkivat helilainete hajumist. Nimetus "sodar" on tulnud ingli ...

Sonopoi

Sonopoi on suhteliselt väikesemõõtmeline poi ja sonar, mis visatakse vette lennukitelt/helikopteritelt või laevadelt allveelaevadevastase sõjapidamise, allveeakustika uurimistöö, okeanograafiliste mõõtmiste või kommunikatsiooni kanali tekitamise ...