ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 74

Fotosüntees

Fotosüntees on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosüntees toimub fotoaktiivsete pigmentide, näiteks klorofülli kaasabil. Fotosünteesi lähteaineteks on vesi, süsinikdioksii ...

C3-taimed

C 3 -taimed on paraskliimavöötmes produktiivselt fotosünteesivad taimed, milles fotosünteesi ajal kõigepealt moodustub kolme süsinikaatomiga 3-fosfoglütseraat. C 3 -tüüpi taimed on kõige enam levinud, moodustades ligi 95% kogu maailma taimede bio ...

C4-taimed

C 4 -taimed on taimed, mis on kohastunud süsihappegaasi halva kättesaadavusega atmosfäärist ja ei liida seda Calvini tsüklisse otse õhust. C 4 -taimed on peamiselt kõrbetes ja troopikas. Nad moodustavad umbes 5% taimeliikidest. Kõige tuntumad esi ...

Feofütiin

Feofütiin on keemiline ühend, mis on esimene vahepealne elektronkandja fotosüsteem II-s elektrontransportahelas ja purpurbakterite fotosünteesi reaktsioonitsentriks. Nendes reaktsiooniahelates on feofütiini rollid analoogsed – mõlemas eraldub rea ...

Mittefotokeemiline kustutamine

Mittefotokeemiline kustutamine on valguskahjustuste vältimise mehhanism taimedes. Taimedele langeb enamasti rohkem valgust kui nad vajavad, mis võib tekitada kudedes fotooksüdatiivseid kahjustusi. Kui taim pole võimeline neeldunud energiat fotoke ...

Tülakoid

Tülakoid on kloroplasti sisemembraani sissesopistus. Tülakoidid koosnevad tülakoidi siseosast, luumenist ja seda ümbritsevast tülakoidi membraanist. Tülakoidi membraanidel toimuvad fotosünteesi valgusreaktsioonid. Kloroplasti tülakoidid moodustav ...

Valgushingamine

Valgushingamine ehk fotorespiratsioon on fotosünteesiprotsess, kus hapnik asendab Calvini tsüklis süsihappegaasi. Hapnik asendab süsihappegaasi, kui süsihappegaasi ei difundeeru õhust, kuid toimub fotosüntees ja hapniku akumuleerumine. See juhtub ...

Valgusreaktsioonid

Valgusreaktsioonid on fotosünteesi esimene reaktsioonide jada, kus toimub valgusenergia neeldumine ja muutumine keemiliseks energiaks. Valgusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplasti sees oleval membraansüsteemil, mida kutsutakse tülakoidiks. V ...

Õhulõhe

Õhulõhe on taime lehe epidermis asuv poor, mis kontrollib taime gaasivahetust. Õhulõhe moodustavad õhupilu ja seda ümbritsevad kaks parenhüümset sulgrakku. Enamasti asuvad õhulõhe ümber ka kaasrakud. Läbi õhulõhede sisenevad taime hapnik ja süsih ...

Elektrokeemia

Elektrokeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib keemiliste reaktsioonide ja elektriliste nähtuste vahelisi seoseid. Kitsama määratluse kohaselt on elektrokeemia teadus füüsikalis-keemilistest protsessidest, mis kaasnevad elektrivooluga või te ...

Anodeerimine

Anodeerimine on elektrokeemiline protsess, mille käigus paksendatakse metallist valmistatud objektide naturaalset oksiidikihti. Anodeerimiseks nimetatakse seda protsessi seepärast, et objekt, mille oksiidikihti soovitakse suurendada, on ühendatud ...

Elektriline kaksikkiht

Elektriliseks kaksikkihiks nimetatakse mudelit, mis kirjeldab ioonide paigutust elektriliselt laetud pinnal ja selle lähedases alas. Faasidevahelise piirpinna moodustumise põhjustab elektrilaengute ümberpaigutumine faaside sisemuse ja pindkihi va ...

Elektrokeemiline katmine

Elektrokeemiline katmine ehk elektrosadestamine on protsess, milles kasutatakse lahustunud metalli katioonide redutseerimiseks elektrivoolu ja mille tagajärjel moodustub elektroodile koherentne metalli kiht. Elektrokeemilist katmist kasutatakse k ...

Elektrolüüs

Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu. Tööstuses on elektrolüüs oluline samm eraldamaks lihtaineid looduslikest materjalidest, näiteks maakidest, elek ...

Elektroodipotentsiaal

Elektroodipotentsiaal on IUPAC määratluse kohaselt elektromotoorjõud, mis tekib elektrokeemilise elemendi – galvaanielemendi – mõõdetaval elektroodil standardvesinikelektroodi suhtes. Standardse vesinikelektroodi enda elektroodipinge loetakse see ...

Galvaanielement

Galvaanielement on Luigi Galvani järgi nimetuse saanud keemiline vooluallikas, mis muundab keemilist energiat vahetult elektrienergiaks. Esimese niisuguse elemendi ehitas Luigi Galvani katsetest lähtuvalt 1799. aastal Alessandro Volta. Galvaaniel ...

Galvanotehnika

Galvanotehnika on esemete elektrolüütiline katmine metalli- või metallisulamikihiga. Galvanotehnikas eristatatakse galvanosteegiat ja galvanoplastikat. Galvanosteegia on menetlus metallesemele õhukese, alusega tugevasti seotud metallikihi sadesta ...

Keemiline vooluallikas

Keemilised vooluallikad jagunevad ühekordselt ja mitmekordselt kasutatavaiks. Esimesi saab tühjendada, s.t neist energiat elektrivooluna tarbida ühekordselt pidevalt või vaheaegadega, korduvalt kasutatavad vooluallikad on tühjendamise järel elekt ...

Metallide elektrokeemiline pingerida

Metallide elektrokeemiline pingerida on metallide järjestus nende redokspaaride standardpotentsiaalide kasvavas järjekorras. Metallide elektroodipotentsiaalide rea nullpunktis on vesinik Sellest vasakul olevate metallide elektrokeemiline potentsi ...

Prootonjuhtoksiidid

Prootonjuhtoksiid on materjal, mida saab kasutada tahkeoksiidse kütuseelemendi elektrolüüdina. Tema peamiseks eeliseks oksiidjuhi ees on madalam töötemperatuur.

Tahkeoksiidne kütuseelement

Tahkeoksiidne kütuseelement on seade, mis muundab kütuse oksüdeerimise käigus saadava keemilise energia elektrienergiaks. Kütuseelemente iseloomustab nende elektrolüüdi materjal. TOKE puhul kasutatakse tahkeoksiidset või keraamilist elektrolüüti. ...

Tsükliline voltamperomeetria

Tsükliline voltamperomeetria on elektrokeemiline analüüsimeetod, mille käigus rakendatakse tööelektroodile ajas lineaarselt muutuv pinge. Pinge muutmisel mõõdetakse tööelektroodil tekkiv elektrivool ning tulemused esitatakse graafiliselt. Kogu pr ...

Vesinikelektrood

Vesinikelektroodiks nimetatakse elektroodi, millel kasutatakse vesinikgaasi H 2. Vesinikelektroode kasutatakse füüsikalises keemias referents- ehk võrdluselektroodina mitmesuguste elektrokeemiliste mõõtmiste korral, eelkõige metallide elektroodip ...

Eksponendieelne tegur

Eksponendieelne tegur on keemilises kineetikas Arrheniuse võrrandisse kuuluv eksponendieelne konstant. See väljendab temperatuuri ja reaktsiooni kiiruskonstandi vahelist empiirilist seost. Kui selle teguri väärtus on leitud katseliselt siis tähis ...

Heterogeenne katalüüs

Heterogeenne katalüüs on katalüüsi tüüp, kus katalüsaatori faas erineb reagentide omast. Heterogeense katalüüsi korral ei viita faas ainult tahkele, vedelale või gaasilisele olekule, vaid ka segunematutele vedelikele. Suur osa praktikas kasutatav ...

Absorptsioon (keemia)

Absorptsioon on keemias gaasi või gaasisegu neeldumine vedelikus või tahkises, harvem mõeldakse selle all vedeliku neeldumist tahkises. Kõige üldisemas mõttes on absorptsioon mingi aine neeldumine mis tahes aines. Neeldumiskeskkonda või -ainet ni ...

Aerosool

Aerosool on gaasi ja väikeste tahkete osakeste või vedeliku piiskade dispersne segu. Aerosoolid on olulised atmosfäärikeemia, nähtavuse, pilvede moodustumise, atmosfääri kiirguse ja elektri seisukohalt. Aerosooliks nimetatakse ka koos gaasiga rõh ...

Koagulatsioon

Koagulatsioon ehk koaguleerumine ehk kalgendumine on kolloidsüsteemi osakeste liitumine suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri – koageeli. Koagulatsiooni põhjustavad on enamasti füüsikalised või keemil ...

Kolloidsüsteem

Kolloidsüsteem on pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10 −7.10 −9 m. Eristatakse vedela ja gaasilise dispersioonikeskkonnaga kolloidsüsteeme, esimesi nimetatakse kolloidlahusteks ehk soolideks, teised kuuluvad aerosoolide hul ...

Pihussüsteem

Pihussüsteem ehk pihus ehk dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe- või enamafaasiline süsteem, kus pihustunud aine asub dispersioonikeskkonnas. Pihussüsteeme jaotatakse sõltuvalt pihustunud aine osakeste mõõtmetest jämepihus- ehk jämedisp ...

Vaht

Vaht on keemias pihussüsteem, kus suhteliselt väiksesse hulka tahkesse ainesse või vedelikku on pihustunud palju gaasi. Erinevaid vahtusid kasutatakse igapäevaelus märkamatult palju: vedelate vahtude kujul on näiteks šampoon, habemeajamisvaht ja ...

Lahus

Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. Lahus üldjuhul vedelik koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahusti on see aine, mis lahuse moodustumisel ei muuda oma agregaatolekut. Näiteks keedusoola lahustamisel vees on vesi ...

Lahustuvus

Lahustuvuseks nimetatakse tahke, vedela või gaasilise aine ehk solvaadi omadust moodustada tahke, vedela või gaasilise solvendiga homogeenne lahus. Fundamentaalselt sõltub aine lahustuvus kasutatavast solvendist kui ka temperatuurist ja rõhust. M ...

Segamisreegel

Segamisreegel on matemaatiline meetod aine hulkade arvutamiseks erinevate kontsentratsioonidega segude kokkupanemisel. Enamasti arvutatakse kahe teadaoleva kontsentratsiooniga segu hulgad saamaks kolmas etteantud koostisega segu.

Tuli

Tuli on kõrgel temperatuuril põlemisel leekide moodustumisel ilmnev nähtus, mille käigus eraldub valgust ja soojust. Tule tekkimise eelduseks on kolme komponendi olemasolu: kütus, oksüdeerija ja piisavalt suur kuumus. Oksüdeerija võib olla näitek ...

Leek

Leek on tule nähtav gaasiline osa. Leegi tekitab tugevasti eksotermiline reaktsioon, näiteks põlemine või plahvatus, mis toimub väga väikeses ruumiosas, kuigi kaugeltki iga eksotermilise reaktsiooniga ei kaasne leek. Leegi temperatuur on ümbritse ...

Lõke

Lõke on vabas õhus asuv lahtine tulease, mis on rajatud kividele või muule tulekindlale alusele. Lõke on primitiivne söögiküpsetamisvahend. Tihti küpsetatakse lõkke peal puuoksa otsas vorsti või ärapõlenud tuleasemes kartuleid. Lõkke peal võib ka ...

Napalm

Napalm on kergesti süttiv ründeaine, mida kasutatakse sõjalises tegevuses. Napalm on orgaaniliste hapete alumiiniumsoolade toimel sültjaks muudetud bensiin või muu naftatoode. Esialgu kasutati seda ründeainet lennukipommides, et linnu maha põleta ...

Patsas

Patsas oli mullast või liivast tulease, mida varem kasutati paadis või lootsikus öise kalapüügi aegu. Paadi ninas või keskosas paigaldati kolmest või neljast lauast lava, mis kaeti tulekindla materjaliga nagu märg sammal, muld või liiv. Selle pea ...

Tael

Tael on tule süütamiseks mõeldud abivahend või materjal, mida valmistatakse samanimelise puuseene viljakehast. Tael süüdatakse, püüdes sellele tuleraua abil tulekivist ehk ränikivist väljalöödud sädemetega. Taela valmistamiseks tambitakse puuseen ...

Tulemasin

Tulemasin on kaasaskantav seade, mille abil on võimalik tekitada leeki. Tulemasin koosneb plastik- või metallanumast, mis on täidetud põleva vedeliku või rõhu all oleva gaasiga. Tänapäeval leidub tulemasinaid, mis töötavad ränikivi baasil või ele ...

Tuluskivi

Tuluskivi oli vanemal ja keskmisel rauaajal peamiselt Läänemere ümbruses kasutusel olnud enamasti kvartsiidist või ka peeneteralisest liivakivist tulesüütamisvahend. Tuluskivid olid harilikult ovaalsed, keskele süvistatud joonega ja neid kanti vö ...

Vladimir Vernadski

Vladimir Ivanovitš Vernadski 1863 Peterburi – 6. jaanuar 1945 Moskva) oli ukraina mineraloog ja geokeemik. Aastail 1898–1911 töötas ta Moskva ülikoolis mineraloogia professorina. Aastatel 1918–1919 oli ta Ukraina Teaduste Akadeemia esimene presid ...

Natco Pharma

Peamised töövaldkonnad on ravimite väljatöötamine viirusliku sealhulgas C-hepatiidi ja vähktõve vastu võitlemiseks. Natco Pharma tegutseb Indias, USA-s, Euroopas ja Aasias. Tütarettevõtted asuvad Põhja- ja Ladina-Ameerikas, Aasia ja Vaikse ookean ...

Philip Hauge Abelson

Philip Hauge Abelson oli USA füüsik ja keemik. Aastal 1940 assisteeris ta Edwin Mattison McMillanit uraani aatomite pommitamisel neutronitega. Tulemusena saadi senitundmatu keemiline element neptuunium. Nii osales ta esimeses keemilise elemendi s ...

Frances H. Arnold

Frances Hamilton Arnold on Ameerika Ühendriikide keemiainsener ja Nobeli keemiaauhinna laureaat. Ta on Linus Paulingi keemiainseneeria, bioinseneeria ja biokeemia professor California Tehnikainstituudis. 2018. aastal pälvis ta Nobeli keemiaauhinn ...

John Fenn

John Bennett Fenn oli USA keemik. John Fenn kaitses 1940. aastal Yalei ülikoolis doktorikraadi. Alates 1962. aastast töötas ta Yalei ülikoolis ning hakkas alles pärast kohustusliku pensionilejäämise ikka jõudmist aastal 1987 tegelema uurimusega, ...

Kazimierz Funk

Kazimierz Funk oli poola päritolu Ameerika Ühendriikide biokeemik. Funki peetakse tänapäeval tuntud termini "vitamiin" kasutuselevõtjaks ja vitamiinide teooria rajajaks.

Robert Grubbs

Robert Howard Grubbs on Ameerika Ühendriikide keemik. Grubbs lõpetas Florida Ülikooli keemia alal ning kaitses samas ka magistrikraadi. Doktorikraadi sai ta Columbia Ülikoolist. 1978. aastal asus ta tööle California Tehnoloogiainstituuti, kus ta ...

Richard Heck

Richard Fred Heck oli Ameerika Ühendriikide keemik. Ta sai bakalaureusekraadi California ülikoolist Los Angeleses 1952. aastal ning doktorikraadi sealtsamast 1954. aastal. Ta oli järeldoktor Zürichis ja Los Angeleses ning asus seejärel 1957. aast ...