ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 87

Afekt

Afekt ehk afektiivne reaktsioon ehk tundepurse on tunde või emotsiooni kogemus. See on lühiajaline ja tormiliselt kulgev inimest tervikuna haarav tundmuseväljendus reaktsioonina mingile olukorrale. See on inimese enda seisukohast nii psühholoogil ...

Alandus

Alandus on uhkuse vähendamine, millega võib kaasneda häbi või alluva positsioon. See on emotsioon, mida tunneb inimene, kelle sotsiaalne staatus on just vähenenud. See võib tulla läbi hirmutamise, füüsilise või vaimse väärkohtlemise või pettuse v ...

Andestus

Andestuse ehk andeksandmise mõiste hõlmab pahateo ohvri loobumist vaenulikkusest pahategija vastu ja pretensioonidest talle ning selle modifikatsioone. Laiemalt võidakse andestada ka iseloomujooni, samuti võidakse rääkida mittemoraalsest andestam ...

Apaatia

Apaatia on tundeelu tuimenemise kõige väljendunum aste. Apaatia korral puudub olendil igasugune emotsionaalne reaktsioon välis- või sisesündmusele: õnnetuse tõttu saab inimene tõsiselt vigastada, kuid ta ei reageeri vigasaamisele; inimene saab om ...

Armuhaigus

Kirjanduses kujutatakse armastussuhte lõppu armuhaiguse tõttu sageli ühele või teisele osapoolele traagilisena. Klassikaline näide on saksa kirjaniku Johann Wolfgang von Goethe 1774. aastal avaldatud kiriromaan "Noore Wertheri kannatused". Kirjan ...

Armukadedus

Armukadedus ehk kiivus on inimeste tundmus, ka seisund kellegi millegi suhtes. Armukadedus on mitmetahuline nähtus, mida on raske mõisteliselt defineerida. Inimene võib olla armukade oma lähedase inimese peale põhjusel, et ei usalda teda ja/või k ...

Emotsionaalne intelligentsus

Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus ehk tundetaip ehk EI hõlmab: enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel; Isiklik kompetentsus emp ...

Emotsioonide tõlgendusteooria

Emotsioonide tõlgendusteooria on teooria psühholoogias, mille kohaselt emotsioonid tulenevad isiku antud tõlgendusest või hinnangust olukorrale. Selle teooria järgi põhjustab situatsioonitõlgendus emotsiooni. Tulenevalt erinevatest tõlgendustest ...

Empaatia

Empaatia on võime tajuda teiste emotsioone, tundmusi, tundeid ja vajadusi. Tugeva empaatiavõimega inimest nimetatakse empaadiks. Empaatia ei ole sama mis kaastunne, kuid teatud määral empaatiavõimet peetakse kaastunde eeltingimuseks. Empaatial on ...

Frustratsioon

Frustratsioon on psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. Eestikeelse vastena on frustratsioonile välja pakutud mõistet takistusäng.

Himu

Himu on inimese isu, soov või igatsus isiku või asja järgi. Sama mõtet väljendab ka selline emotsioon nagu iha ". Kui inimene soovib midagi või kedagi, siis ta igatseb seda positiivset tunnet, mida ta saaks konkreetse objekti läbi ja ta on valmis ...

Hirm

Hirm on tundmus, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul, kui ei teata, kuidas ohust pääseda või paistab, et enda turvalisust ei saagi tagada. Paul Ekman loeb hirmu üheks kuuest kultuuriliselt universaalsest näoväljenduse järgi ära ...

Häbelikkus

Häbelikkus on inimese emotsioon, kui ta tunneb hirmu, ebamugavust, kohmakust teiste inimeste seltskonnas. Sagedamini esineb häbelikkus uutes olukordades ja tundmatute inimestega. Ujedus on omane inimestele, kellel on madal enesehinnang. Tugevamad ...

Hüpopaatia

Hüpopaatia on seisund, mille puhul tundmuste tekitamiseks on vaja tunduvalt intensiivsemat ärritust, kui tavaliselt. Hüpopaatia puhul ei ole inimene kaotanud võimet tundmusi läbi elada, nagu apaatia korral, kuid tema tundmused on tagasihoidliku i ...

Imestus

René Descartes ütleb: "Niipea kui meile tuleb ette mõni harjumatu objekt, mida me peame uueks või väga erinevaks sellest, kuidas me varem teadsime või vääralt arvasime, et peab olema, paneb ta meid enda üle imestama ja jahmatuma" "Hinge passiooni ...

Impulsiivsus

Impulsiivsus on erinevate põhjustega mitmekülgne isikuomadus, mille tunnuseks on kalduvus tegutseda impulsi ajendil, kusjuures inimese käitumist iseloomustab vähene või täiesti puuduv ettevaatlikus või mõtlemine tegude tagajärgedele. Impulsiivsed ...

Kaastunne

Kaastunne on inimese võime tunda kaasa teise inimese valu, leina ja kannatuste suhtes. Algselt kasutati kaastunde mõistet erinevates religioonides. Kristlikus kultuuris on kaastunne seotud inimese moraali ja eetikaga. Seda nähakse kui inimese voo ...

Kadedus

Kadedus on emotsioon, mis ilmneb siis, kui inimesel puudub, kuid teisel isikul on olemas mingi oskus, saavutus või asi, mida kadedusttundev inimene soovib endale või tahab, et teisel inimesel seda ei oleks. Bertrand Russell väitis, et kadedus on ...

Kahefaktoriline emotsiooniteooria

Kahefaktoriline emotsiooniteooria ehk Schachteri-Singeri teooria väidab, et emotsioon põhineb kahel teguril: füsioloogilisel aktivatsioonil ja kognitiivsel märgistamisel. Teooria lõid teadlased Stanley Schachter ja Jerome E. Singer. Vastavalt nen ...

Kahetsus

Kahetsus on inimese teadlik negatiivne emotsioon, mis on seotud hinnanguga oma varasematele tegudele ja käitumisele. Kahetsev inimene tunneb sageli kurbust, häbi, piinlikkust, depressiooni, pahameelt või süüd pärast seda, kui sündmus on möödas, j ...

Kannatus

Kannatus on ebameeldiv, piinav või valus emotsioon ja tundmus. Kannatuse põhjused võivad olla nii kehalist ehk füüsilist laadi kui ka vaimsed ehk hingelised, samuti võivad kannatused olla lühiajalised või kauakestvad. Kannatuse vastand on rõõm võ ...

Kurbus

Kurbus on emotsionaalne valu. Kurbusega seostuvad millegi või kellegi kaotus, meeleheide, pettumus, abitus. Kurb inimene on tavaliselt vaikne, võib olla uimane ja eemalduda teistest inimestest. Tugeva kurbuse väljundiks on depressioon. Tihti välj ...

Masendus

Mitte segi ajada depressiooniga. Masendus on sünge ja rõhuv emotsioon, mis mõjutab inimese mõtteid ja käitumist. Masendus on normaalne lühiajaline reaktsioon negatiivsetele elusündmustele, nagu lähedase inimese kaotus või raske õnnetus. See võib ...

Piinlikkus

Piinlikkus ehk piinlikkustunne on emotsioon, mis on seotud olukorraga, mille puhul teised näevad pealt või saavad teada midagi, mida asjaosaline häbeneb. Piinlikkust võidakse tunda nii enese kui ka teiste pärast. Piinlikkus erineb häbist selle po ...

Rahulolu

Rahulolu on inimese vaimne seisund ja emotsioon, kus ta tunneb, et nii keha kui vaim on antud olukorraga rahul ja inimene on saavutanud sisemise rahu. Rahulolu võib olla õnnelikkuse kergem vorm. Rahulolu on keskne teema erinevates filosoofilistes ...

Rõõm

Rõõm on meeldiv emotsioon, mis tekib emotsionaalse reaktsioonina meeldivale olukorrale või mälestusele. Rõõmu põhjus võib olla konkreetne näiteks mõni ootus või vajadus on rahuldatud või ebamäärane näiteks elurõõm. Rõõmutunne võib olla erineva in ...

Stress

. Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid näiteks kortisool, mis avaldavad negatiivs ...

Süütunne

Süü on kognitiivne või emotsionaalne tunne, mida kogeb inimene, kes usub või mõistab, ka ebatäpselt, et ta on eksinud enda käitumisnormide vastu või on rikkunud üldist moraalset standardit ja kannab olulist vastutust selle rikkumise pärast. Süü o ...

Tundeelu

Pikemalt artiklis Tundmus Siiani puudub psühholoogias ühene käsitlus emotsioonide olemusest. Levinud seisukoht on, et "emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused, mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena ...

Tundeelu häired

Tundeelu häired on tundmustega seotud kõrvalekalded üldaktsepteeritavast normiväärtustest, millel on kliiniline tähendus. Millal hakkab tundeelu hälve omama kliinilist tähendust, on siiani lahendamata probleem. Näiteks psühhopatoloogias on tunnus ...

Tundeelu tuimenemine

Tundeelu tuimenemine on emotsionaalse reaktiivsuse häire – inimene ei reageeri tundeliselt piisavalt intensiivselt välismõjuritele. See väljendub ükskõiksuses nii enese kui ka ümbritseva suhtes. Inimene ei pööra enam endale ja teistele tähelepanu ...

Tundmus

Tundmus on organismi läbielatud suhtumine maailma ja iseendasse, emotsiooni kogemine. Tundmusi peetakse olulisimateks psüühilise tegevuse regulaatoriteks, olles loomult liigilise kogemuse vormiks. Tihedad seosed on tundmustel ka mäluga.

Tundmuste kristallisatsioonituum

Tunnete kristallisatsioonituum on Gustav Störringi järgi kujutlused, mis vallandavad nendega seotud emotsioonid. Selliste kujutluste aineks on Störringi järgi vanemad, lapsed, perekond, sõbra, ausus, religioosne kohus, ligimesearmastus jne. Tunne ...

Tänulikkus

Tänulikkus või tänutunne on meeldiv tunne, mille inimeses kutsub esile kellegi heategu või millegi saamine. Tänulikkust on rõhutanud mitmed usundid ja sellega on ulatuslikult tegeldud moraalifilosoofid. Psühholoogias hakati tänulikkust süstemaati ...

Uhkus

Uhkus on sissepoole suunatud emotsioon, millel on erineva varjundiga tähendusi. Negatiivse varjundiga uhkus viitab inimese rumalalt rikutud arvamusele kellegi väärtusest, seisundist või saavutustest. Seda inimest kutsutakse uhkustajaks või ülbits ...

Uudishimu

Uudishimu saab kirjeldada kui kvalitatiivset tunnust, mis avaldub avastamisel, uurimisel ja õppimisel ning mis on omane nii inimestele kui ka paljudele loomaliikidele. Teise definitsiooni järgi võib uudishimu seletada kui käitumist, mis on tingit ...

Vastikus

Vastikustunne on emotsionaalne reageering millelegi, mis on kas solvav, maitsetu või ebameeldiv. Charles Darwin kirjutas, et vastikustunne viitab millegivastasele mässule. Vastikust teatakse peamiselt seoses maitsmismeelega nii reaalselt kui ka e ...

Viha

Viha on tugev, ebameeldiv emotsionaalne reaktsioon tajutavale provokatsioonile, haigetsaamisele või ohule. Viha võib tekkida, kui inimene tunneb, et tema isiklikke piire rikutakse või kavatsetakse rikkuda. Mõned inimesed on õppinud erinevatele et ...

Vihkamine

Vihkamine on emotsionaalne seisund, mis väljendub aktiivses vastumeelsuses, vaenulikkuses või antipaatias isiku, asja või ilmingu vastu ning üldjuhul tekitab vajaduse seda objekti vältida, hävitada või piirata. Vihkamist peetakse armastuse ja sõp ...

Õnn

Õnn ehk õnnelikkus on inimese vaimne ja emotsionaalne seisund alates meeldivast rahulolust kuni intensiivse rõõmuni. Õnnelik olemine võib peegeldada inimese üldist rahulolu oma eluga. Erinevad bioloogia-, psühholoogia-, majandusteaduse-, religioo ...

Üksindus

Üksindus on eraldatuse või isolatsiooni seisund, mis viitab kontakti puudumisele teiste inimestega. See võib tuleneda halbadest suhetest, lähedaste kaotusest, tahtlikust otsusest, nakkushaigustest, psüühikahäiretest, neuroloogilistest häiretest, ...

Üllatus

Üllatus on lühiajaline emotsioon, mida tuntakse ootamatu sündmuse puhul. Üllatus võib olla nii positiivne, negatiivne või neutraalne tunne ja esineda erineva intensiivsusega. Üllatust võib esile kutsuda ootamatu kohtumine, ootamatud sõnad, kingit ...

Ajurünnak

Ajurünnak on rühmaviisiline meetod ideede leidmiseks ja nendest parimate valimiseks. Termin brainstorming pärineb Alex Faickney Osborneilt aastast 1942.

DMOZ

DMOZ on veebilinkide mitmekeelne avatud sisuga kataloog. Seda haldavat portaali ja kommuuni nimetatakse Avatud lähtekoodiga projektiks. DMOZi omanik on AOL, ent selle sisu loovad ja haldavad vabatahtlikud toimetajad. DMOZ koostab portaalide loend ...

Elektrooniline ajurünnak

Elektrooniline ajurünnak on ajurünnaku meetod, kus grupi liikmed kasutavad võimalikult paljude ideede genereerimiseks ja alternatiivsete lahenduste väljapakkumiseks arvuteid või muid elektroonseid vahendeid. Elektrooniline ajurünnak erineb tradit ...

Konsensus

Konsensus ehk üksmeel on grupi inimeste arvamuse ühisosa või ühine arvamus. Konsensuse leidmise protsessiks on väitlus, arvamuste vahetus, mille kaudu võidakse jõuda arvamuste kokkulangemisele vaadeldavas küsimuses. Konsensuse liigiks on ka kompr ...

Loomio

Loomio on otsuste vastuvõtmise veebitarkvara, mis loodi, et soodustada ühisloomes otsuselangetamist. See on vabavaraline veebirakendus, milles kasutajad saavad algatada arutelusid ja esitada ettepanekuid. Kui arutelu areneb ettepanekuni, saab rüh ...

Loovustehnika

Loovustehnika on meetod loovuse ergutamiseks ja uute ideede sihipäraseks esilekutsumiseks, et leida visioon või lahendada probleem. Loovustehnikaid võib jaotada järgmistesse kategooriatesse: Ideede valik ja hindamine – konvergentsete protsesside ...

Maailmakohvik

Maailmakohvik või teadmiste kohvik on struktureeritud vestlusprotsess teadmiste jagamiseks, kus inimesed räägivad kindlast teemast mitmes erineva lauas. "Maailmakohvik on ka kaasamismeetod, mis võimaldab algatada olulisi vestluseid, leida erineva ...

Meeskonnatöö

Meeskonnatöö on töö organiseerimise viis, mille puhul kõigi vajalike erialade esindajaist koosnevat otsustusmeeskonda juhib üks kas sama või kõrgema astme juht. Kõige edukamaks peetakse meeskonnatööd tipp- ja keskastme juhtide tasandil, erandjuht ...