ⓘ Pooljagu, ka grupp, on sõjaväeline jaost väiksem allüksus, mis koosneb reeglina 3.6 sõjaväelasest. Grupi koosseis sõltub otstarbest ja ülesandest. Grupp võib ku ..

                                     

ⓘ Pooljagu

Pooljagu, ka grupp, on sõjaväeline jaost väiksem allüksus, mis koosneb reeglina 3.6 sõjaväelasest.

Grupi koosseis sõltub otstarbest ja ülesandest. Grupp võib kuuluda kas jao koosseisu või olla allutatud vahetult kõrgemale üksusele. Samuti võidakse formeerida eriliste ülesannete täitmiseks ajutisi gruppe. Grupi koosseis võib olla jagatud lahingupaarideks.

Grupi ülem on tavaliselt vanem sõdur kapral või nooremallohvitser. Oluliste ülesannete täitmiseks mõeldud spetsiaalset gruppi võib juhtida ka kõrgema auastmega sõjaväelane.

Näiteks:

  • meditsiinine evakuatsioonigrupp
  • laskemoonagrupp
  • tankitõrjegrupp
  • tulejuhtimisgrupp
  • remondigrupp
  • suurtükiväe arvutusgrupp
  • vaatlusgrupp
  • luuregrupp

Pooljaoks nimetatakse kaitseväes peamiselt jalaväes jao allüksust, kui jagu koosneb kahest võrdse suurusega grupist.

                                     

1. Grupp suurema väeüksusena

Taktikalise tegevuse koordineerimiseks ja omavahelise koostöö organiseerimiseks võidakse formeerida rügementidest, pataljonidest või/ja kompaniidest lahinguülesande täitmiseks ajutisi lahingugruppe või taktikalisi gruppe.

Grupp Eesti riigikaitse ajaloos

Eesti sõjaväes nimetati 1940. aastani grupiks ka suurtükiväes ja õhutõrjes õhukaitse pataljonile vastavat suurtükkidega relvastatud üksust. Sellega seonduvalt nimetati Eesti Kaitseväes 1998. a taasloodud suurtükiväeosa samuti Suurtükiväegrupiks. Alates 2009. aastast nimetatakse kaitseväes pataljonile vastavat suurtükiväeosa suurtükiväepataljoniks vastavat õhutõrjeväeosa nimetatakse õhutõrjepataljoniks.

                                     
  • kõikide allüksuste, väeosade ja väekoondiste üldnimetus. lahingupaar, pooljagu meeskond, grupp, komando, salk jagu, meeskond rühm kompanii, patarei pataljon
  • ekvivalentsed formeeringud: Väekoondised: Armee Korpus Diviis Brigaad Üksused: Rügement Pataljon Allüksused: Kompanii Rühm Jagu Grupp pooljagu Eesti maavägi
  • struktureeritud jagudeks, millest igaüks koosneb kahest pooljaost. Üks pooljagu moodustab ühe köite. Näiteks köidete 49 ja 50 araabia number köite seljal
  • NATO Maaväe üksused Üksus Kooslus        Ülem NATO kood Pooljagu grupp 3 4 kapral OR - 2 Jagu 8 12 seersant OR - 3 Rühm 15 30 leitnant OF - 1 Kompanii 80 150
  • NATO Maaväe üksused Üksus Kooslus        Ülem NATO kood Pooljagu grupp 3 4 kapral OR - 2 Jagu 8 12 seersant OR - 3 Rühm 15 30 leitnant OF - 1 Kompanii 80 150
  • NATO Maaväe üksused Üksus Kooslus        Ülem NATO kood Pooljagu grupp 3 4 kapral OR - 2 Jagu 8 12 seersant OR - 3 Rühm 15 30 leitnant OF - 1 Kompanii 80 150
  • NATO Maaväe üksused Üksus Kooslus        Ülem NATO kood Pooljagu grupp 3 4 kapral OR - 2 Jagu 8 12 seersant OR - 3 Rühm 15 30 leitnant OF - 1 Kompanii 80 150
  • NATO Maaväe üksused Üksus Kooslus        Ülem NATO kood Pooljagu grupp 3 4 kapral OR - 2 Jagu 8 12 seersant OR - 3 Rühm 15 30 leitnant OF - 1 Kompanii 80 150
  • NATO Maaväe üksused Üksus Kooslus        Ülem NATO kood Pooljagu grupp 3 4 kapral OR - 2 Jagu 8 12 seersant OR - 3 Rühm 15 30 leitnant OF - 1 Kompanii 80 150
  • NATO Maaväe üksused Üksus Kooslus        Ülem NATO kood Pooljagu grupp 3 4 kapral OR - 2 Jagu 8 12 seersant OR - 3 Rühm 15 30 leitnant OF - 1 Kompanii 80 150
  • NATO Maaväe üksused Üksus Kooslus        Ülem NATO kood Pooljagu grupp 3 4 kapral OR - 2 Jagu 8 12 seersant OR - 3 Rühm 15 30 leitnant OF - 1 Kompanii 80 150