ⓘ Eesti Loodus on kord kuus ilmuv populaarteaduslik ajakiri, mille esmanumber anti välja 1933. aastal. Eesti Loodusel on olnud aja jooksul mitu väljaandjat: 1933– ..

Jaanimägi

Jaanimägi on Võrumaa kõige levinum mäenimi ja kõige sagedasem kohanimi. Kõige levinum on see Rõuge kihelkonnas. Palju on sellenimelisi paiku ka Vastseliina, Karula ja Urvaste kihelkondades. Jaanimäe nime kannavad: Meegaste Jaanimägi on kõrgendik Valga maakonnas Puka vallas Kurevere Jaanimägi on kõrgendik Valga maakonnas Sangaste vallas

Vanapagana jäljehauad

Vanapagana jäljehauad on kolm lähestikku asuvat piklikku ja järsuveerulist sulglohku Paganamaal Võrumaal Rõuge vallas. Nende lohkude läbimõõt on 50–100 m ja sügavus 15–20 meetrit. Veergude kallakus ulatub kuni 25 kraadini. Lohkude põhjad on erinevates soostumise staadiumites ja nende nõlvad on tugevasti võsastunud. Jäljehaudade ümbrus olevat olnud vanasti lage ja piklikud lohud meenutanud kõrgemalt vaadates hiiglaslikke jalajälgi.

Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond

Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond on üks neljast Tartu Ülikoolis akadeemilisi struktuuriüksusi koondavast valdkonnast. Valdkond loodi 1. jaanuaril 2016 Tartu Ülikooli struktuuri reformi käigus. LTT kodulehe andmeil on Loodus- ja täppisteaduste valdkond tunnustatud loodusteaduste-, tehnoloogia- ning IT-alase kompetentsi keskuseks Eestis, kus õpetab suur hulk maailmatasemel välislektoreid ja tudengitele pakutakse maailmatasemel kõrgharidust.

Isad ja pojad

"Isad ja pojad" on vene kirjaniku Ivan Turgenevi romaan, mida on nimetatud ka esimeseks vene nüüdisromaaniks. Romaani kirjutas Turgenev aastatel 1860-61 ning see ilmus 1862. aastal.

Harilik kurekell

Harilik kurekell on kurekellade perekonda ja tulikaliste sugukonda kuuluv taimeliik. Lille nimetus pärineb ladina keelest Aquila- kotkas, sest kroonlehtede kuju meenutab kotka tiibu. Spetsiifiline epiteet vulgaris tähendab tavalist. See on ainuke Eestis looduslikult leitav liik, keda võib kohata valgusküllastes lehtmetsades, puisniitudel, võsastikes, teda kasvavatakse ka aedades ilutaimena. Taim on tugevavarreline, 45-90 cm kõrgune, laius 40–50 cm. Liigi levila hõlmab Euroopa kesk- ja lõunapiirkondi, Skandinaaviat. Õitseb kuu aega juunis-juulis.

                                     

ⓘ Eesti Loodus

Eesti Loodus on kord kuus ilmuv populaarteaduslik ajakiri, mille esmanumber anti välja 1933. aastal.

Eesti Loodusel on olnud aja jooksul mitu väljaandjat: 1933–1941 Loodusuurijate Selts, 1958–1995 Eesti ENSV Teaduste Akadeemia 1964–2000 ühtlasi Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium – aastast 1989 Keskkonnaministeerium, aastast 2001 MTÜ Loodusajakiri, mida toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Aastatel 1942–1957 ajakirja ei ilmunud.

Väljaandes avaldatakse loodusteemalisi originaalartikleid, reisikirju, loodushuviliste tähelepanekuid jpm. See on Eesti loodusajakirjanduse keskne väljaanne.

Eesti Loodus pole alati olnud kuukiri, 1933. aastal ilmus see 4 korda, 1940. aastani 5 korda, 1958–1966 6 korda ja alates 1967. aastast 12 korda aastas.

Aastal 2002 oli ajakirja tiraaž 5000.

                                     

1. Peatoimetajad

  • 1938 Ants Laasi
  • 1933–1935 Karl Orviku
  • 1940 August Vaga
  • 1936–1937 Harald Haberman
  • 1938–1939 Armin Öpik

---

  • 1990–1995 Ain Raitviir
  • 2001– Toomas Kukk
  • 1958–1960 Erast Parmasto
  • 1984–1990 Ants Paju
  • 1960–1984 Linda Poots
  • 1995–2001 Uno Siitan
                                     
  • Suuroja: Joad ja joastikud mühavad suurvee ajal Eesti Loodus september 2007 Igor Tuuling: Kuidas on tekkinud Balti klint? Eesti Loodus september 2008
  • jm. Eesti kultuurilukku on Loodus läinud ka kaheksaköitelise Eesti Entsüklopeedia kirjastamisega 1932 1937 peatoimetaja Richard Kleis Loodus kirjastas
  • asjade nimeks: Loodus oli Eesti kirjastus, mis eksisteeris 1920 1940. Loodus oli 1922 1924 ilmunud populaarteaduslik loodusalane ajakiri. Loodus oli 1997 2006
  • Kriminaalromaan on kirjastuse Loodus aastatel 1937 1940 avaldatud kriminaalromaanide sari. Kokku avaldati 43 raamatut. Eesti autoritelt ilmusid Elmar Valmrelt
  • Loodus oli looduseteemaline ajakiri, mis ilmus Eestis aastail 1996 2006. 1996 1997 kandis ajakiri nime Elav Teadus. Aastast 2002 sai ajakirja Loodus kaubamärgi
  • Tarmo Loodus sündinud 18. veebruaril 1958 Lihulas on Eesti poliitik, pedagoog ja koolijuht. Kuulub erakonda Isamaa. Alates 2004. aastast töötab ta Viljandi
  • Loodus oli esimene eestikeelne loodusajakiri. See ilmus aastail 1922 1924. Ajakirja toimetajaiks olid Johannes Piiper, Jaan Rumma, Jaan Sarv, Aleksander
  • Loodus ja Matemaatika oli aastatel 1959 1975 Eesti Looduseuurijate Seltsi täppisteaduste sektsiooni välja antud alusteadusteteemaline kogumike sari. Kokku
  • Rein Loodus sündinud 9. septembril 1931 Tartus on Eesti kunstiajaloolane. Ta lõpetas 1950. aastal Tartu 1. Keskkooli ja 1955. aastal Tartu Riikliku Ülikooli
  • Ülikooli loodus - ja tehnoloogiateaduskond moodustati 2008. aastal TÜ füüsika - keemiateaduskonna, TÜ bioloogia - geograafiateaduskonna, TÜ Eesti Mereinstituudi
  • perekonnanimi Loodus Eestis 65 mehel ja 83 naisel. Leopold Loodus 1911 1967 Eesti sõjaväelane Mihkel Loodus sündinud 1937 Eesti tõlkija ja ajakirjanik