ⓘ Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm. Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. ..

                                     

ⓘ Usund

Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm.

Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale.

                                     

1. Usundite liigitus

Sõnu religioon ja usund kasutatakse ka religiooni laiemas tähenduses erinevate sotsiaalselt organiseeritud vormide kohta. Usundeid on liigitatud mitmeti. Jumalate arvu järgi eristatakse monoteistlikke ja polüteistlikke usundeid. Leviku järgi võib usundid jagada maailmausunditeks ja rahvususunditeks. Tüpoloogiliselt: maagilised või animistlikud usundid; prohvetlikud usundid aabrahamlikud või seadususundid dharmalikud. Maailmareligioonidele on vastandatud ka primitiivseid religioone vt rahvausund, aga tänapäeval püütakse sellistest hinnangulistest liigitustest hoiduda. Ükski neist liigitustest ei ole ammendav.

Eduard Tennmann on lähtuvalt majandusmudelist pakkunud liigenduse: 1. Kartususund, 2. Seadususund, 2 a. Ateism, 3. Panteism, 4. Kristlus.

                                     

2. Statistika

Erinevate usundite tunnistajate arv 2007. aasta andmetel kokku 6.6 miljardit:

  • Rahvausundeid pooldab 263 miljonit ehk 4%,
  • Hiinast pärit usundite esindajaid loetakse 388 miljonit ehk 5.9%,
  • Ateistideks peab end 154 miljonit ehk 2.3% maailma elanikest.
  • Hinduiste 888 miljonit ehk 13.4%,
  • Budiste 5.8% ehk 386 miljonit,
  • Moslemeid on 20.6% ehk 1.360 miljardit
  • Kristlasi arvatakse olevat maailmas 33.2% ehk üle 2.2 miljardi.
  • Ühessegi usundisse mittekuuluvaid on 787 miljonit ehk 12%,
                                     
  • Muinasusund ka: muistne usund muinasusk on muinasajal valitsenud uskumuste kogum, muinasaja usund eesti muinasusund soome muinasusund T. Hallik, 2009
  • Vanarooma usund oli paljujumalate süsteem polüteism Vana - Rooma usund ja kultuur ei kujunenud iseseisvalt vaid etruskide ja kreeklaste mõjul. Vana - rooma
  • Sumeri usund on religioossed uskumused, panteonisüsteem ja rituaalsed praktikad, mis olid aktiivselt kasutusel Mesopotaamias tänase Lõuna - Iraagi aladel
  • ἰουδαϊσμός iudaismos on peamiselt juudi rahva usund Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik usund See tekkis 2. aastatuhandel eKr. Tänapäeval
  • Zoroastrism pärsia زرتشتی, kurdi Zerdestîtî ka masdaism, on vanim monoteistlik usund See pärineb I aastatuhandest e.m.a Iraanist. Zoroastrism põhineb prohvet
  • Religioon ehk usund on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja või üleloomulikeks peetavad jõud
  • on käitumine, mille abil soovitakse mõjutada nähtamatuid jõude. Maagia usund religioon on loodususundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma
  • Prohvetlik usund ka prohvetlik õpetus on usundite rühm, mida ühendab ainujumala tähtsustamine monoteism ning vahendaja olemasolu tunnistamine inimese
  • Maailmareligioon on usund mis on väljunud rahvusreligiooni piiridest ning on omaks võetud laiemalt. Maailmareligioonid on budism, kristlus, sikhism
  • Rahvausund on usund mis eksisteerib üksnes suulises pärimuses, ega ole rangelt organiseeritud ega hierarhiseeritud. Rahvausund on organiseerimata uskumuste
  • religioonide tüüpi - maailmareligioonid ja rahvusreligioonid. Maailmausund on usund mis on laiemalt omaks võetud maailmas. Neli maailmausundit on kristlus
  • perioodil. Nad edastasid jumala sõna, nägemusi või häda saabumist. Prohvetlik usund Beth B. Hess, Elizabeth W. Markson, Peter J. Stein. Sotsioloogia. Tallinn
  • sugulaskeelteta keeleks või arvatakse Altai keelkonda. Jaapanlaste vana usund on sintoism. Budism hakkas jaapanlaste hulgas levima alates 6. sajandist