ⓘ Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus. Kultuuri mõistet on paljukordselt defineeritud ja erinevalt käsitletud. Mõnikord seostatakse kul ..

Kultuur (täpsustus)

Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus. Kultuuri mõistet on paljukordselt defineeritud ja erinevalt käsitletud. Kultuur on kasutusel ka terminina: Kultuur metsandus ehk metsakultuur näiteks männi kultuur Kultuur bioloogia on kunstlik rakkude, kudede või organismide kogum või populatsioon.

Konfigureeritav kultuur

Konfigureeritav kultuur on mõiste, millega tähistatakse tehnoloogia ja digitaalmaailma plahvatusliku arenguga tekkinud olukorda, kus iga inimene saab teise autori teost kasutada ja muuta ning luua uue ja iseseisva teose.

Hemudu kultuur

Hemudu kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur Hiinas. See tekkis umbes 7000 eKr ja selle õitseaeg oli umbes 5200–4500 eKr. Teised allikad dateerivad Hemudu kultuuri ajavahemikku umbes 5050–3350 eKr. Selle kultuuri jäänuseid leiti esimest korda 1973. aastal Hemudu külast 22 km Ningbost loodes. Alates maist 1993 tegutseb seal Hemudu Leiukoha Muuseum, mis näitab väljakaevamiste kõige tähtsamaid leide. Muuseumi juurde kuulub ka vabaõhuala Hemudu kultuuri iseloomulike hoonete jäljendustega. Hemudu leiukoht ja Hemudu Leiukoha Muuseum 29°5751" N, 121°2040" E asuvad Zhejiangi provintsi põ ...

Hypebeast

Hypebeast on inimene, kes kogub riideesemeid, jalanõusid ja aksessuaare ainult selle eesmärgiga, et avaldada muljet sarnase mõtteviisiga gruppidele või inimestele. Hypebeast idele meeldib panna teisi inimesi arvama, et neil on rohkem raha kui teistel. Hypebeast on osa urban -tänavariietuse kultuurist, kus brändid nagu Supreme, Bape, Off White ja paljud teised kajastuvad. Nende brändide peamised kandjad on trendikad teismelised ja noored täiskasvanud. Kultuur pärineb urbanistlikelt New Yorgi tänavatelt, kuid on nüüdseks levinud üle maailma.

Ibeerid

Ibeerideks nimetasid antiikautorid Pürenee poolsaare ida- ja lõunaosa rahvaid, et eristada neid sisemaa rahvastest, kelle kultuur ja kombed olid teistsugused. Neist rahvastest kirjutasid Hekataios, Herodotos, Strabon ja Avienus, mainides hiljemalt alates 6. sajandist eKr järgmisi rahvanimesid: eliisikud, sordoonid, kerretaanid, airenosiinid, andosiinid, bergistaanid, ausetaanid, indigeedid, kastelaanid, latsetaanid, lajetaanid, kossetaanid, ilergeedid, jaketaanid, suessetaanid, sedetaanid, ilerkavoonid, edetaanid, kontestaanid, oretaanid, bastetaanid ja turdetaanid. Strabon ja Appianos nim ...

AK

AK või Ak või ak on lühend, mis võib tähendada järgmist: asutusesiseseks kasutamiseks Arvutikolledž Automatkarabiin: AK 4, AK 5 "Aktuaalne kaamera" ETV uudistesaade Arvamus, Kultuur Postimehe kultuurilisa Kalašnikovi automaat Автомат Калашникова: AK-47, AKM, AK-74, AK-101, AK-103, AK-107 Ak ansambel Alaska USA postiteenistuse lühend

                                     

ⓘ Kultuur

Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus. Kultuuri mõistet on paljukordselt defineeritud ja erinevalt käsitletud.

Mõnikord seostatakse kultuuri tsivilisatsiooni mõistega ning räägitakse kultuurist kui kultuuripärandist.

Kultuuri võib kõige laiemalt jaotada aineliseks ja vaimseks.

                                     

1. Kultuur kui inimtegevus üldse

Kultuur on inimühiskonda iseloomustav tegevus, inimtegevus, inimese loodu, mis eristub kogu loodusest kui sellest, mis pole inimeste loodud. Kultuur hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus jne.

Inimese kui ühiskondliku olendi kultuurilised omadused antakse talle selle ühiskonna poolt, kus ta kasvab ja areneb. Inimühiskonnast isoleeritud inimolendil pole võimalik omandada kultuuri, ehkki veel 20. sajandil usuti selle võimalikkusse Tarzan, Mowgly jt ilukirjanduslikud kujud. Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt läbi kasvatuse ja õppimise; harjutamise, jäljendamise ja kordamise abil.

Inimese kui bioloogilise organismi omadused on kaasa sündinud, st antakse edasi pärilikkuse teel geenidega. Inimese kui ühiskondliku olendi areng toimub sünnijärgsel perioodil.

Kuivõrd kultuuriline informatsioon antakse edasi ühiskonna kaudu ja mitte pärilikult, siis on aimekirjanduses kasutatud terminit "meem", analoogiliselt pärilikkuse teel edasiantava informatsiooniühikule, "geen".

                                     

2. Kultuur kui kultuuride erinevused

Erinevatel rahvastel, erinevates piirkondades ja erinevatel ajastutel on kultuuril erinev sisu, mistõttu räägitakse erinevatest kultuuridest ning kultuuride erinevustest. Enamasti on kultuuride erinevused määratletavad keele kaudu näiteks eesti kultuuri puhul, kuid sellest on ka erandeid.

Näiteid: hiina kultuur, antiikkultuur, ameerika tänapäevakultuur jne.

Kultuurid reeglina tekivad, arenevad ja kaovad. On kultuure, mis on kestnud ainult mõne sajandi ning on ka kultuure, mis on kestnud läbi aastatuhandete. Pikemate perioodide puhul võidakse eristada kultuuriepohhe.

Kultuuride omavaheliste mõjudena ehk kultuurimõjudena mõistetakse tavaliselt kultuurilaene teisest kultuurist õppimist, teise kultuuri elementide kasutusele võtmist. Ulatuslikud kultuurimõjud võivad viia kultuurilise assimilatsioonini teise kultuuri sisse sulandumiseni või akulturatsioonini oma kultuuri kaotamiseni. Kultuuriline ekspansioon on vägivaldne kultuuri pealesurumine. Kultuurimõjud võivad osaleda ka uue kultuuri tekkimisel ja kujunemisel.

Kultuurilaen on näiteks Jaapanis kasutatav hiina kiri, kartuli kasvatamine Euroopas jmt. Kultuuriline assimilatsioon toimus näiteks liivlaste sulandumisel lätlaste hulka. Akulturatsiooni näitena tuuakse tavaliselt Ameerika indiaanlaste kultuuride hävingut. Kultuuriline ekspansioon toimus paljudes koloniaalmaades 17.–20. sajandil.

Kultuure on varasematel aegadel jagatud "kõrgemateks" ja "madalamateks". Tänapäeval püütakse hoiduda sellistest rassismini viivatest väärtushinnangutest ning lähtutakse kõigi kultuuride võrdsuse printsiibist.

Paralleelmõiste kultuurile on tsivilisatsioon. Enamasti tähistatakse sellega linnalikku või arenenud põllumajandusega või ulatuslikult tehnikat kasutavat kultuuri, mõnikord kasutatakse ka mõistet kõrgkultuur.

Arheoloogilised kultuurid on need kultuurid, mille kohta on olemas üksnes arheoloogilised andmed ning mida ei ole võimalik alati kindlalt seostada mõne rahva või hõimuga. Eesti aladel on arheoloogiliste kultuuride näiteiks Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, venekirveste kultuur jne.

                                     

3. Kultuur kui subkultuurid

Kultuur on inimtegevus, mis iseloomustab teatud inimgruppi. Erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste gruppi, mis eksisteerib suuremas kultuuris dominantkultuuris nimetatakse subkultuuriks ja sellele vastanduvat vastukultuuriks. Sellisena on mõiste kasutusel mingite üldisest kultuurilisest taustast erinevate või piirkondlike või mõnele sotsiaalsele rühmale omaste nähtuste või kommete kohta. Näiteid: klubikultuur, hiphopkultuur, ärikultuur, saunakultuur, tarbimiskultuur jne.

                                     

4. Kultuur kui kaunid kunstid

Mõistet kultuur võidakse kasutada ka kitsamas tähenduses kultuuri selle osa kohta, mis taotleb vaimu, maitsete ja kommete erilist treenitust ja rafineeritust. Räägitakse rohkem ja vähem kultuursest või kultuursest ja ebakultuursest käitumisest. Tihti kitseneb kultuuri mõiste vaimsele loomingule ja/või kaunitele kunstidele. Kultuuriga selles tähenduses on tihedalt seotud haridus ja meedia.

Kultuurivallas võidakse eristada kõrgkultuuri, massikultuuri ja rahvakultuuri. Esimene on enamasti elukutseliste kunstilooming, mis tihti eeldab ka vastuvõtjalt erilisi teadmisi või vaimset pingutust. Kõrgkultuur on rahvusriikides kõrgelt väärtustatud kui rahvusliku identiteedi ja rahvusvahelise prestiiži kandja ning saab tavaliselt avalikult sektorilt majanduslikku tuge. Massikultuur on laiatarbekunst, mida tavaliselt luuakse kommertslikel alustel ning mis seetõttu püüab vastu tulla võimalikult laia publiku maitsele ja ootustele. Suures osas tegeleb massikultuuri produtseerimisega meelelahutustööstus. Rahvakultuur tähendab laiade ühiskonnakihtide osalemist kunstiloomingus meelelahutuse ja/või eneseteostuse eesmärgil ilma, et taotletaks majanduslikku kasu, tehnilist täiuslikkust või sügavat kunstilist efekti. Tihti ammutab rahvakultuur ainestikku pärimuskultuurist.



                                     
  • kultuur Châtelperroni kultuur Clactoni kultuur Clovise kultuur Creswelli kultuur Dnepri - Donetsi kultuur Doonau kultuur Dorseti kultuur Egeuse kultuur
  • Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi. Kammkeraamika kultuur levis Läänemere
  • Minose kultuur ka minoiline kultuur või Kreeta kultuur oli pronksiaegne kultuur mis kujunes Kreetal ja teistel Egeuse mere saartel. Selle levikuperiood
  • Nöörkeraamika kultuur hakkas levima Eestis 3000. aasta paiku e.m.a. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele
  • Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur See on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti ajaloo jooksul on kultuurilisi
  • Ḩalafi kultuur oli eneoliitiline kultuur Mesopotaamia põhjaosas, Süüria alal, mõnedel Türgi aladel ja kuni Iraani ala piirini ja teisel pool piiri. See
  • Induse kultuur oli pronksiaegne tsivilisatsioon Loode - Indias, Induse jõe orus 3300 e.m.a 3300 1300 e.m.a kõrgaeg 2600 1900 e.m.a Egiptuse ja mesopotaamia
  • Olduvai kultuur ehk Olduvai ajastu ka Oldowan, Oldowani ajastu, Oldowani kultuur on paleoliitikumi esimene periood. Olduvai kultuurile on tüüpiline
  • Kultuur ja Elu kuni 1959. aastani Kultuuritöötaja on eesti ajakiri, mis ilmub aastast 1958. Nõukogude ajal oli Kultuur ja Elu Eesti NSV Kultuuriministeeriumi
  • Cucuteni - Tripilja kultuur ka Cucuteni kultuur Tripilja kultuur või Tripolje kultuur on neoliitikumi ja halkoliitikumi arheoloogiline kultuur mis asus 4800 3000
  • SA Loksa Kultuur enne 2011 Loksa kultuurikeskus on Eesti sihtasutus, mis korraldab kultuuritööd Harju maakonnas Loksa linnas. Asutuse juhataja on Helle