ⓘ Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus on rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest. Paljudes riikide ..

                                     

ⓘ Vähemusrahvus

Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus on rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest.

Paljudes riikides on vähemusrahvuste kaitseks eraldi tingimused. Euroopa Nõukogu liikmesriigid, sealhulgas Eesti, on võtnud vastu Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni.

Tavaliselt on riigis vähemusrahvuste määramiseks ja nimetamiseks konkreetne seadus, mis määrab ära selle riigi vähemusrahvused.

Vähemusrahvust saab laias laastus ülemaailmselt defineerida järgmiste punktide alusel:

  • Rahvus, mille esindajad on antud riigis elanud pikaaegselt.
  • Rahvus, mille esindajad soovivad säilitada oma kultuurieripärasid antud riigis.
  • Rahvus, mille esindajad on selle riigi, mille rahvusvähemuseks neid loetakse, kodanikud.
  • Rahvus, mille kultuur, keel, rass, religioon vms. erineb enamikust.
  • Riigis rahvaarvult vähemuses olev rahvus.
  • Poliitiliselt mitte võimul olev rahvus.

Lisaks pikaaegselt riigis elanud vähemusrahvustele võib teatud tingimustel vähemusrahvuseks lugeda ka lühiajalisi immigrante, rändrahvaid või põliselanike hõime.

                                     

1. Eesti vähemusrahvused

Pikemalt artiklis Eesti vähemusrahvused

Eesti ajaloolised vähemusrahvused on olnud sakslased baltisakslased, venelased eestivenelased, sh peipsivenelased, rannarootslased, veidi hilisemast ajast ka juudid Eesti juudid, mustlased sh Laiuse mustlased ja tatarlased Eesti tatarlased.

Eestis elab 2011. aasta rahvaloenduse seisuga 93 vähemusrahvust. Nende seas on arvukamad kogukonnad venelased 321 198, ukrainlased 22 302, valgevenelased 12 419 ja soomlased 7423.

                                     
  • liidumaa. Selle liidumaa lõunaosa on kakskeelne, sest seal elab ka vähemusrahvus sorbid, kelle asuala ulatub ka üle liidumaa piiri Saksimaa liidumaa
  • baltlased olid praegustel Eesti ja Läti aladel elanud saksa keelt kõnelenud vähemusrahvus Baltisakslased elasid Eesti ja Läti aladel alates Balti ristisõjast
  • peetakse millekski teisejärguliseks, mida sageli eiratakse. regionaalkeel vähemusrahvus Eesti Regionaal - ja Vähemuskeelte Liit Läti Regionaal - ja Vähemuskeelte
  • laialipuistamine ehk hajala on mingi enamusrahva hulgas elav laialipillatud vähemusrahvus kes on sinna oma kodumaalt sattunud vabatahtlikult või muudel põhjustel
  • rootsieestlased on Rootsis elanud või elavad eestlased. Eestlased on Rootsis vähemusrahvus keda 2012. aasta lõpu seisuga oli 26 854. Ilon Wikland 1930 illustraator
  • maghiarii din România on 2011. aasta rahvaloenduse järgi Rumeenia suurim vähemusrahvus riigis on 1 227 623 ungarlast, kes moodustavad riigi elanikkonnast
  • 2 kuni 5 kraadi. 2009. aastal elas linnas 13 378 inimest. Suurim vähemusrahvus on usbekid 2009. aastal Sülüktüs ja kahes linna haldusalas olevas külas
  • aastat Põhiosa kuni 80 elanikkonnast moodustavad türklased. Suurim vähemusrahvus kuni 20 on Türgi ida - ja kaguosas elavad kurdid. On ka araablasi
  • rahvusvahelised paktid on jõhkral kombel rikutud. Eesti rahvast on saamas vähemusrahvus oma kodumaal slaavi rahvaste elama asumise tõttu Eesti pinnale. Kui
  • Tungani keel on põhjahiina keele variant, mida kõneleb vähemusrahvus tunganid Kõrgõzstanis Karakołis, Ošis Kasahstanis, Usbekistanis, Venemaal, Tadžikistanis