ⓘ Eesti Rahvusraamatukogu on Eesti info-, teadus-, arendus- ja kultuuriasutus. Ajalooliselt on Eesti Rahvusraamatukogu eri nimede all ja eri funktsioonides teguts ..

RR

RR on lühend, millel on mitu tähendust: Riigikaitse Raamatukogu sõjateooria raamatusari. Round Robin, ressursijaotusalgoritm Eesti Rahvusraamatukogu Rahvarinne

DEA

DEA või Dea võib tähendada järgmist: Narkootikumidevastase Võitluse Amet, Ameerika Ühendriikide korrakaitseagentuur DEA digiteeritud eesti ajalehed, Eesti Rahvusraamatukogu eestvõttel valminud andmebaas Dea on naisenimi DEA, Saksamaa ettevõte

Võõrandumine

Võõrandumine on objektiivne sotsiaalne protsess, milles inimtegevus ja selle tulemused irduvad inimesest ning muutuvad talle olemuslikult võõraks ja tema üle valitsevaks jõuks. Kui algupäraselt seostati võõrandumise mõistet Karl Marxiga, siis hiljem on mõistet kasutatud ka teistes tähendustes. Termin "võõrandumine" oli Karl Marxi ühiskonnaõpetuse üks põhimõisteid. Ta viitas mõistega sellele, et eraomanduse ja turumajanduse valitsedes tööline võõrandub oma töö produktist, tööprotsessist, omaenese inimlikust olemusest ja ka kaasinimestest, sest turumajanduse oludes on Marxi järgi tööline pel ...

Oskar Jüriväli

Ta oli pärit kooliõpetaja Jaan Jürgenfelti perekonnast. Varane lapsepõlv möödus Atla külas Juuru kihelkonnas Harjumaal, kuhu isa oli ostnud Mardi talukoha. Oskar õppis aastatel 1893–1896 Juuru-Atla vallakoolis, 1896–1898 Juuru kihelkonnakoolis, 1898–1900 E. Niklaseni erakoolis Tallinnas ja 1900–1903 Tallinna linnakoolis. Sooritas kooliõpetaja kutseeksami Paides ja oli aastatel 1903–1913 Kurtna vallakooli õpetaja. 1913. aastast oli renditalu pidaja ja kaupmees. 1914–1917 võttis osa I maailmasõjast. 1918–1924 Harju maavalitsuse ametnik, hiljem toitlus-, põllumajandus- ja teedeosakonna juhata ...

Brutalism

Brutalism ehk brutalistlik arhitektuur on 20. sajandi arhitektuurisuund, mida iseloomustab konstruktsioonimaterjalide, nagu betooni, terase või tellise rakendamine ehedaina ning konstruktsiooni varjamatu väline loetavus. Tuntuim seda viljelnud arhitekt oli Frank Lloyd Wright. 1950. ja 1960. aastatel valitses nn uusbrutalism, Le Corbusier arhitektuur. Eestis levis uusbrutalism 1970. aastate alguses, seda viljelnud arhitektid olid Avo-Himm Looveer ja Andres Ringo.

                                     

ⓘ Eesti Rahvusraamatukogu

Eesti Rahvusraamatukogu on Eesti info-, teadus-, arendus- ja kultuuriasutus. Ajalooliselt on Eesti Rahvusraamatukogu eri nimede all ja eri funktsioonides tegutsenud alates 1918. aastast.

Tänapäevase Eesti Rahvusraamatukogu põhiülesanded on vastavalt Eesti Rahvusraamatukogu seadusele:

  • rahvuslike kultuuriväärtuste ja infovarade kogumine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine;
  • teadus- ja arendustegevus ning sellele tuginevate infoteenuste osutamine ühiskonnale.

Alates 16. septembrist 2008 sai Eesti Rahvusraamatukogu peadirektoriks Janne Andresoo.

                                     

1. Funktsioonid

Eesti Rahvusraamatukogu täidab paljusid funktsioone, olles:

  • raamatukogunduse arenduskeskus, mis vahendab raamatukogu- ja infoteadusalast infot, koordineerib erialast teadus- ja arendustööd ning raamatukogunduse standardimist, korraldab täiendõpet, kirjastab raamatukogunduse ja raamatuteaduse alaseid infomaterjale ja erialaajakirja Raamatukogu, on trükitoodangu ja raamatukogustatistika riiklike vaatluste korraldaja ning osaleb rahvusvahelises raamatukogundusalases koostöös;
  • kultuurikeskus, kus korraldatakse raamatu- ja kunstinäitusi, konverentse, kontserte, teatrietendusi, filmiõhtuid ja muid kultuuriüritusi.
  • rahvusraamatukogu, mis kogub, säilitab ja teeb kättesaadavaks Eestis ilmunud või Eestit puudutavad teavikud sõltumata nende ilmumiskohast, peab Eesti rahvusbibliograafia ja Eesti trükitoodangu statistika andmebaasi ning on rahvusvaheliste standardinumbrite ISBN, ISSN ja ISMN Eesti keskus;
  • parlamendiraamatukogu, mille ülesanne on tagada Riigikogu, Vabariigi Presidendi Kantselei, Vabariigi Valitsuse ja riigiasutuste infoteenindus;
  • teadusraamatukogu, mis vahendab teadustööks vajalikku informatsiooni humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas ning pakub mitmekülgset infoteenindust;
                                     

2. Infoteenindus

Eesti Rahvusraamatukogu pakub eraisikutele ja asutustele infoteenindust järgmistes valdkondades:

  • sotsiaalteadused: majandusteadus, õigusteadus, poliitika, politoloogia, sotsioloogia, demograafia jm.
  • rahvusvahelised organisatsioonid: Euroopa Liit, Maailma Kaubandusorganisatsioon WTO, Maailma Terviseorganisatsioon WHO, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ÜRO, Rahvusvaheline Valuutafond IMF jpt.
  • rahvusvahelised kohtud: Euroopa Ühenduste Kohus, Rahvusvaheline Kohus ICJ jpt.
  • kartograafia ja geograafia.
  • humanitaarteadused: ajalugu, etnoloogia, filosoofia, folkloristika, psühholoogia, religioon, kultuur, keeleteadus, kirjandusteadus, eesti kirjandus, välisriikide kirjandus, kunst, muusika, film, teater jm.
  • infoteadused: infoteadus, raamatuteadus, raamatukogundus jm.

Rahvusraamatukogus on valikuliselt andmebaase ja teavikuid ka teistest valdkondadest, mida ei komplekteerita süstemaatiliselt ja mis kuuluvad Eesti teiste teadusraamatukogude vastutusalasse. Kõigist Eestis ilmuvatest väljaannetest saab Rahvusraamatukogu sundeksemplari.

                                     

2.1. Infoteenindus E-teenindus

Alates 1990. aastatest on Eesti Rahvusraamatukogu arendanud veebipõhist teenindust, mis tagab raamatukogu teenustele ja varadele juurdepääsu ka väljaspool raamatukogu hoonet.

2008. aasta seisuga on Rahvusraamatukogu veebilehe vahendusel võimalik kasutada e-kataloogi ESTER, hankida teavet raamatukogu lugejatele kättesaadavate litsentsiandmebaaside ja e-ajakirjade kohta, esitada päringuid humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas, lugeda võrguväljaandeid, vaadata e-näitusi, osta Rahvusraamatukogu trükiseid, tutvuda digiteeritud kogudega sealhulgas vanema ajakirjanduse andmebaasiga DEA ja digitaalarhiiviga DIGAR ning kasutada The European Library inforessursse.

Rahvusraamatukogu lugejatel on veebilehe vahendusel täiendavalt võimalik ette tellida raamatuid, ajakirju, noote ja muid teavikuid, pikendada laenutähtaega, tellida koopiaid ning tellida teavikuid raamatukogudevahelise laenutuse teel.

                                     

3. Õigusaktid

Seadusjärgsete ülesannete täitmisel tugineb Rahvusraamatukogu eelkõige järgmistele õigusaktidele:

Sundeksemplari seadus

Sundeksemplari seaduse eesmärk on eesti rahvuskultuurile oluliste teoste täieliku kogu loomine ning sellele juurdepääsu tagamine. Sundeksemplaride kogumisega tagatakse mainitud teoste riiklik hoiustamine ja kaitse. Seadus kehtestab sundeksemplaride loovutaja ja saaja kohustused, samuti nõuded trükistele, auvistele, elektroonilistele teavikutele ning nende sundeksemplaridele.

Sundeksemplarina kogutakse

  • välisriikides valmistatud ja Eestisse levitamiseks toodud eestikeelsed või Eestit käsitlevad trükised,auvised või elektroonilised teavikud;
  • välisriikides tellimisel valmistatud trükised, auvised või elektroonilised teavikud;
  • Eestis valmistatud trükised, auvised või elektroonilised teavikud;
  • võrguväljaanded.

Autoriõiguse seadus

Teose laenutamine, kopeerimine ja internetis kättesaadavaks tegemine on autori ainuõigused -–autoril on õigus otsustada, kas ja millal ta neid realiseerida soovib. Samas seab autoriõiguse seadus erandid raamatukogudele, et neil oleks võimalik oma funktsioone avaliku huvi esindajana teostada.

Raamatukogu tööks vajalike autoriõiguse alaste teadmiste edendamiseks vahendab Rahvusraamatukogu sellekohast informatsiooni nii Eestist kui ka välismaalt.

Avaliku teabe seadus ja isikuandmete kaitse seadus

Avaliku teabe seadusest ja isikuandmete kaitse seadusest lähtume järgmiste andmekogude pidamisel:

  • Eesti rahvusbibliograafia andmebaas.
  • portaal Digitaalne Eesti ajakirjandus;
  • digitaalarhiiv;
  • lugejate andmebaas
  • veebiarhiiv


                                     

4. Asukoht

Tallinnas Tõnismäel aadressil Tõnismägi 2 asuv raamatukoguhoone ehitati aastatel 1985–1993. Maja arhitekt on Raine Karp ja sisekujundaja Sulev Vahtra. Maja kaheksast korrusest kaks asub maa all. See on siiani Baltimaade suurim raamatukogu, mis mahutab 600 lugejat, konverentsikeskuse, teatrisaali ja näitusepinnad.

Rahvusraamatukogu haldab ka Riigikogu lugemissaali ja arhiivi Toompea lossis ning Vabariigi Presidendi Kantselei raamatukogu Kadrioru administratiivhoones.

                                     

5. Ajalugu

Eesti Rahvusraamatukogu ajalugu loetakse alates 21. detsembrist 1918, mil Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus otsustas asutada Riigiraamatukogu. Selle kogu moodustas algul umbes 2000 õigusloomeks ja riigi valitsemiseks vajalikku raamatut. Raamatukogu asus Toompea lossi ühes tiivas ja seda said kasutada vaid Riigikogu liikmed.

Riigiraamatukogu arenes koos Eesti Vabariigiga. 1919. aastal hakkas raamatukogu saama sundeksemplari kõigist Eesti trükistest ja 1921. aastal sõlmiti esimesed välisvahetuslepingud välismaa raamatukogudega. 1935. aastal loodi Riigiraamatukogu juurde eesti trükiste arhiivkogu, mis pani aluse Eestit ja Baltimaid käsitleva kirjanduse süstemaatilisele komplekteerimisele.

1930. aastatel oli Riigiraamatukogu kogudes juba umbes 50 000 trükist ning selle lugejaskonna moodustasid lisaks parlamendiliikmetele haridus-, kultuuri- ja teised avaliku elu tegelased.

Eesti okupeerimise järel Nõukogude Liidu poolt nimetati raamatukogu 1940. aastal ümber Eesti NSV Riiklikuks Raamatukoguks, mis hakkas täitma ka avaliku raamatukogu ülesandeid. Katkesid sidemed välisriikide raamatukogudega, kogudes muutusid valdavaks venekeelsed trükised, millest enamiku moodustas üleliiduline sundeksemplar. Suur osa eesti ja välisraamatuist suleti piiratud kasutusega erihoidu.

1953. aastal anti Eesti NSV Riiklikule Raamatukogule rahvusliku ärkamisaja suurkuju Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimi. Selleks ajaks oli raamatukogu kogudes juba miljon trükist.

1988. aastal nimetati Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Eesti NSV Riiklik Raamatukogu ümber Eesti Rahvusraamatukoguks, mis asus täitma klassikalisi rahvusraamatukogu ülesandeid. 1989. aastal taastati Eesti Rahvusraamatukogu kui parlamendiraamatukogu staatus. Sellega pandi raamatukogule kohustus pakkuda Riigikogu ja valitsuse liikmetele infoteenindust.

Aastal 1993 avati uus raamatukoguhoone aadressil Tõnismägi 2.

Eesti Rahvusraamatukogu tegutseb tänapäeval 1998. aastal Riigikogus vastu võetud ning 2002. aastal muudetud ja täiendatud Eesti Rahvusraamatukogu seaduse, teiste õigusaktide ja oma põhikirja alusel. Kõrgeimaks juhtorganiks on Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu, mille liikmed määrab ametisse Riigikogu.



                                     
  • Eesti Rahvusraamatukogu naiskoor on Eesti Rahvusraamatukogu juures tegutsev naiskoor. Koori dirigendid on Anneli Surva ja Oliver Povel - Puusepp. Koor asutati
  • Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor on alates 13. märtsist 1991 Eesti Rahvusraamatukogu tegevjuhi ametinimetus. Vastavalt Eesti Rahvusraamatukogu seadusele
  • Eesti Rahvusraamatukogu seadus lühend ERRS on Eesti Vabariigi seadus, mis võeti vastu 22. veebruaril 2011 ja jõustus 1. aprillil 2011. Seadusega sätestatakse
  • Ühendriigid, India, Iraan, Itaalia, Mehhiko, Saksamaa, Taani ja Venemaa Eesti Rahvusraamatukogu Firenze Keskrahvusraamatukogu Läti Rahvusraamatukogu
  • Eesti Rahvusraamatukogu galeriides tutvustatakse pikaajalise traditsioonina Eesti Rahvusraamatukogu kogusid, Eesti kultuuripärandit ja väliskultuuri. Galeriide
  • Läti Rahvusraamatukogu läti keeles Latvijas Nacionālā bibliotēka on kultuuriasutus, mis allub Läti kultuuriministeeriumile. Läti Rahvusraamatukogu loodi
  • Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Rahvusraamatukogu ja 2016. aastast ka Eesti Trüki - ja Pakenditööstuse Liit. Esimene raamatukujunduse
  • Eesti Veebiarhiiv on Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv, mille eesmärk on säilitada Eesti kultuuripärandi seisukohalt olulisi veebisaite. Arhiiv tehti
  • loetlemise ülesannet Eestis vastavalt Eesti Rahvusraamatukogu seadusele, Säilituseksemplari seadusele, ja Rahvusraamatukogu põhikirjale. Rahvusbibliograafia
  • sündinud 14. augustil 1965 Tallinnas on Eesti raamatukogundustegelane, 16. septembrist 2008 Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor. 18. juunil 2013 valiti ta