ⓘ Infrastruktuur. Taristu ehk infrastruktuur tähendab põhilisi füüsilisi ja organisatsioonilisi struktuure, mis on vajalikud ühiskonna või ettevõtte tööks. Samas ..

Territoriaalplaneerimine

Territoriaalplaneerimine ehk regionaalplaneerimine tegeleb mingi kindla maa-ala tõhusa planeerimise ja paigutamisega. Territoriaalplaneerimisel kasutatakse ära antud maa-ala maksimaalset potentsiaali, planeerides seda vastavalt piirkonna looduslikele, majanduslikele, geograafilistele ja sanitaarsetele tingimustele. Regionaalplaneerimist teostatakse nii olemasolevates naabruskondades, linnades, asulates, riikides ja piirkondades, kui ka uute asulate rajamisel. Regionaalplaneerimise põhiline ülesanne on terviklik majanduslik ja territoriaalne infrastruktuur, pakkudes antud piirkonnas parimai ...

Tillväxtverket

Tillväxtverket ehk Rootsi Majandusliku- ja Regionaalse Arengu Amet loodi 1. aprillil 2009 Nuteki, Glesbygdsverketi ja Konsumentverketi baasil ning täidab nende ülesandeid ettevõtluse ja avalike teenuste valdkonnas. Tillväxtverket töötab ettevõtete arvu suurendamise ja arengu nimel, samuti säästva ja konkurentsivõimelise majanduse edendamiseks kõigis riigi piirkondades. Tillväxtverket on ametiasutus, mis kuulub Majandusministeeriumi juurde. Tillväxtverketil on üksteist kontorit üheksas eri kohas. Neist kaheksa on programmikontorid, mis vastutavad valitsuse ülesannete eest seoses regionaalse ...

Spageti diagramm

Spageti diagramm on visuaalne kujutis mis näitab inimese, objekti või tegevuse teekonda mingi protsessi raames kasutades pidevat vooluliini. Pidev vooluliin võimaldab protsessi meeskonnal tuvastada töövoogude kitsad kohad ja võimalusi protsessi voolu kiirendamiseks. Spageti diagramm on kiire ja lihtne viis, kuidas saab jälgida osade ja inimeste vahelisi kaugusi tööruumides. Nimi pärineb lõpptulemusest, mis näeb välja nagu spagetid taldrikul.

Laravel

Arendaja Taylor Otwell avaldas 9. juunil 2011. aastal Laraveli raamistiku beetaversiooni ja kuu aega hiljem Laraveli 1 täisversiooni. Laravel 1 sisaldab sisseehitatud autentimist, lokaliseerimist, mudeleid ja palju muud. 2011. aasta septembris ilmus Laraveli teine versioon. Alates Laraveli teisest versioonist on seal sisseehitatud kontrolleri tugi, Blade mallimootor, kontrollipõhimõtte inversioon. Laravel 2 loetakse MVCiga täielikult ühilduvaks, kuid kolmandate osapoolte pakettide toetus on eemaldatud. 2013. aasta veebruaris ilmus Laraveli kolmas versioon. Selles versioonis lisati Artisani ...

Legrand

Legrand on Prantsuse tööstuskontsern, mis on ajalooliselt asutatud Limousinis, Limoges ja üks maailma juhtivamaid elektriseadmete ja infovõrkude toodete ja süsteemide alal. Legrand on jätkuvalt kasvanud tänu enam kui 140 omandamisele, mis on suunatud kogu maailmas elektriseadmete juhtpositsiooni saamiseks maailmas. 2017. aastal oli kõigil viiel kontinendil üle 215 000 tooteviite, asukoht 90 riigis ja müük 180 riigis. 2011. aastal oli Legrand pistikupesade ja kommutaatorite seas maailmas esikohal 20% maailmaturust ja kaabellevi halduses maailmas esikohal 15% maailmaturust ning teenis 76% om ...

                                     

ⓘ Infrastruktuur

Taristu ehk infrastruktuur tähendab põhilisi füüsilisi ja organisatsioonilisi struktuure, mis on vajalikud ühiskonna või ettevõtte tööks. Samas võib tähendada ka majanduse toimimiseks vajalikke teenuseid ja asutusi. Infrastruktuuriks võivad olla transpordi- ja kommunikatsioonisüsteemid, vee- ja elektriliinid ja avalikud asutused, näiteks koolid, postkontorid ja vanglad.

                                     

1. Mõiste ajalugu

Mõistet "infrastruktuur" on kasutatud inglise keeles alates 1927. aastast ning see tähendas ehitisi, mis on toimimise alus ükskõik millisele süsteemile või operatsioonile. Termin on inglise keelde laenatud prantsuse keelest, kus see tähendab aluspinnast, millele on näiteks rajatud raudtee. Ameerika Ühendriikides suurenes selle mõiste tähtsus ja kasutus 1980. aastatel, mil toimus USA infrastruktuuri kriis, mille põhjuseks oli valitsuse vähene investeerimine infrastruktuuri arendamisse. Mõiste oli algselt kasutuses kui militaartermin, kus selle all mõeldi struktuure, mis on vajalikud riigikaitseks. Lisaks sellele peeti infrastruktuuri all silmas teid, sildu, raudteid ja teisi selliseid struktuure, mis olid hädavajalikud tööstuse ja majanduse ladusaks toimimiseks. Kolmanda tõlgendusena võib vaadelda globaalsete suurettevõtete äriinfrastruktuuri, mis koosneb paljudest harukontoritest, turgudest ja tehastest. Poliitiliste organisatsioonide infrastruktuurina võib vaadelda erinevaid gruppe, komiteesid ja liikmeid.

                                     

2. Infrastruktuuri liigid

Infrastruktuuri liigitatakse inglise keeles hard and soft infrastructure, mis otsetõlkes tähendab kõva ja pehmet infrastruktuuri. Kõva infrastruktuuri all mõistetakse suuri füüsiliselt eksisteerivaid võrgustikke, mis on hädavajalikud kaasaegse tööstuse toimimiseks. Pehme infrastruktuuri all mõeldakse asutusi, mis on vajalikud majanduse, tervishoiu, kultuuritegevuse ja sotsiaalhoolekande ülalpidamiseks, korrashoidmiseks ja arendamiseks. Pehme infrastruktuuri all mõeldakse kõiki asutusi ja institutsioone, mis säilitavad riikide majanduslikke, tervishoiu, kultuuri ja ühiskondlikke standardeid, nagu näiteks haridussüsteem või tervishoiusüsteem.

                                     

3.1. Kõva infrastruktuuri tüübid Transpordi infrastruktuur

  • Riigiteede võrgustik, mille hulka kuuluvad ka teestruktuurid, liiklusmärgid ja teemärgistused, elektrisüsteemid tänavavalgustus, foorid. 2013. aasta 1. jaanuari seisuga on Eesti teedevõrgu kogupikkuseks 58 768 kilomeetrit, millest 16 469 kilomeetrit on riigimaanteed.
  • Veetransport, mille hulka kuuluvad sadamad, tuletornid ja muud merenduse navigatsioonisüsteemid. Eestis on 2012. aasta seisuga 27 aktiivselt tegutsevat kaubasadamat. Olulisimad neist on AS Tallinna Sadamale kuuluvad Muuga ja Paldiski Lõunasadam ning eraomandis olevad Sillamäe, Kunda, Pärnu ja Paldiski Põhjasadam. Neist suurim on Muuga sadam, mille kaubakäive moodustab olulise enamuse kogu Eestit läbivatest transiitvedudest.
  • Raudteede võrgustik, mille hulka kuuluvad raudteejaamad, raudtee ülesõidukohad, signaali- ja kommunikatsioonisüsteemid. Eesti raudteede kogupikkus on 2012. aasta seisuga 2164 kilomeetrit, millest 1540 kilomeetrit on avalik raudtee ja 624 kilomeetrit mitteavalik.
  • Õhutransport, mille hulka kuuluvad lennuväljad, lennujaamad ja lennunduse juhtimissüsteemid. Eestis on 5 rahvusvahelist lennujaama: Kuressaare lennujaam, Kärdla lennujaam, Pärnu lennujaam, Lennart Meri Tallinna lennujaam, Tartu Ülenurme lennujaam.
  • Ühistransport, mille moodustavad bussiliiklus, metroo, trammi- ja trollibussiliiklus.


                                     

3.2. Kõva infrastruktuuri tüübid Energeetika infrastruktuur

  • Kivisöega kaevandamise ja töötlemisega tegelevad organisatsioonid, kivisöe hoiustamine ja transport
  • Naftatorude süsteem, nafta hoiustamine ja naftatoodete inimestele kättesaadavaks tegemine
  • Süsteemid elektriautode laadimiseks
  • Elektrivõrk, alajaamad, generaatorid – kõik vajalik, et elekter elanikeni jõuaks
  • Gaasitorude võrgustik, mis võimaldab inimestel kodus gaasi tarbida
                                     

3.3. Kõva infrastruktuuri tüübid Kommunikatsiooni infrastruktuur

  • Telefonivõrgud, mobiilsidevõrgud, televisioon, raadiojaamad, kaabeltelevisioon, internet koos tarkvara, ruuterite ja serveritega – kõik see, mis võimaldab inimestel omavahel suhelda ja kontakteeruda
  • Postiteenused ja sortimisjaamad
                                     

3.4. Kõva infrastruktuuri tüübid Veemajanduse infrastruktuur

  • Rannikute haldus, veetammid, lüüsihaldus, luidete stabilisatsioon, mangroovimetsade ning ranniku märgalade kaitse
  • Heitvee kogumine ja reovee käitlusjaamad
  • Joogiveevarude säilitamine ja haldamine, hoiustamine ja transport
  • Pumbad, filtratsioonivahendid
  • Lume eemaldamine ja teede korrashoid soolaga ning lumepuhuritega
  • Kanalisatsioon
  • Suured niisutussüsteemid ja üleujutuste kontroll


                                     

3.5. Kõva infrastruktuuri tüübid Tahkete jäätmete käitluse infrastruktuur

  • Taaskasutuskeskused
  • Omavalitsuse prügi ja taaskasutavate jäätmete kogumine ja sortimine
  • Tahkete jäätmete prügilad ning põletusahjud
  • Ohtlike jäätmete kogumise ja hävitamisega tegelevad jaamad
                                     

3.6. Kõva infrastruktuuri tüübid Maa jälgimise ja mõõtmistega tegelevate võrkude infrastruktuur

  • Ruumiliste andmete infrastruktuur
  • Geodeetilised mõõtemärgid
  • Loodete ja jõgede voolu jälgimise võrgud ning jaamad
  • Globaalsed positsioneerimise süsteemid
  • Meteoroloogilised ilma ja kliima jälgimise jaamad
  • Maa jälgimise satelliidid
  • Seismomeetriliste jaamade võrgud
                                     

4. Pehme infrastruktuuri tüübid

Pehme infrastruktuuri all mõistetakse juhtimise, majanduse, sotsiaalhoolekande, kultuuri, spordi ja vaba aja infrastruktuuri. Pehme infrastruktuur koosneb füüsilistest komponentidest nagu kindla funktsiooniga ehitised ja varustus kui ka mittefüüsilistest komponentidest, nagu reeglid ja juhiseid erinevate süsteemide toimimiseks ja rahastamiseks. Samuti süsteemidest ja organisatsioonidest, mille jaoks koolitatakse spetsiaalsete oskuste ja haridusega professionaale. Pehme infrastruktuuri olemus seisneb inimeste jaoks erinevate teenuste kättesaadavaks tegemises.

                                     

4.1. Pehme infrastruktuuri tüübid Juhtimise infrastruktuur

  • Hädaabiteenused nagu politsei, kiirabi ja tuletõrje koos autode, varustuse ja ehitistega
  • Sõjaväe infrastruktuur. Siia kuuluvad sõjaväebaasid, väljaõppekeskused, juhtimisjaamad, sidejaamad, suured relvasüsteemid, kaitseehitised, sõjatehased
  • Valitsuse ja õiguskorra süsteem, mis koosneb poliitilisest, seadusandlikkust ja õiguskaitse süsteemist. Samuti kohtusüsteem ja õigusemõistmine
                                     

4.2. Pehme infrastruktuuri tüübid Majanduslik infrastruktuur

  • Rahandussüsteem, pangasüsteem, finantsasutused, maksusüsteem, valuuta, rahavarud ja selle regulatsioon ning raamatupidamine
  • Kaevandused ja töötlemistehased ning nende tööd reguleerivad juhised ja reeglid
  • Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse infrastruktuur
  • Tootmise/ tööstuse infrastruktuur koos tööstusparkide ja spetsiaalsete majanduslike tsoonidega
  • Suurte äride logistikasüsteemid, laohooned ja transpordisüsteem
                                     

4.3. Pehme infrastruktuuri tüübid Sotsiaalne infrastruktuur

  • Haridus- ja uuringutesüsteem, mille moodustavad algkoolid, põhikoolid, gümnaasiumid, ülikoolid, uurimiskeskused ja nende rahastamine
  • Sotsiaalhoolekanne, valitsuse toetus ning heategevuslike organisatsioonide ja annetusfondide toetus vaestele ja teistele abivajajatele
  • Tervishoiusüsteem, kuhu kuuluvad haiglad, tervishoiu finantseerimine ja tervisekindlustus, süsteemid ravimite ja raviprotseduuride testimiseks, arstide ja teiste tervishoiutöötajate koolitamine, rakendatavad meetmed epideemiate korral


                                     

4.4. Pehme infrastruktuuri tüübid Kultuuri, spordi ja vaba aja veetmise infrastruktuur

  • Kultuuriline infrastruktuur, mille moodustavad kontserdisaalid, teatrihooned, kinod, raamatukogud, muuseumid, stuudiod ja lavakunstikoolid
  • Sportimise infrastruktuur, mille moodustavad pargid, spordikeskused, spordiliigad ja spordiühendused
  • Äri ja turismireiside infrastruktuur, milleks on inimloodud konverentsikeskused, lõbustuspargid, hotellid, restoranid. Lisaks looduslikud tõmbekohad, nagu sood, mäestikud, rannad, metsad. Samuti teenused, mida turistidele pakutakse, milleks on toitlustamine, informatsioon ja reisikindlustus
                                     

5. Euroopa Liidu struktuurifondid ja Eesti riiklik arengukava

Eesti riikliku arengukava prioriteet number 4 oli "Infrastruktuur ja kohalik areng", mille üldeesmärk oli säästva ja tasakaalustatud majandusarengut toetava infrastruktuuri väljaarendamine. Arengukava valmis 2004. aastal ning perioodil 2004–2006 oli võimalik prioriteedi raames kasutada 2.8 miljardit Eesti krooni, millest ERDF-i osalus oli 2.2 miljardit ja Eesti riigi osalus 683.8 miljonit krooni. Suured kulutused näitavad, et infrastruktuur ja selle arendamine on väga kulukas ning vahendite suunamine selle arengusse on õigustatud ja Eestile vajalik.

                                     
  • PKI inglise k. public key infrastructure ehk avaliku võtme infrastruktuur võimaldab turvaliselt digitaalselt autentida ja allkirjastada. Samuti saab
  • Infrastruktuur teenusena inglise keeles Infrastructure as a service, IaaS on pilvandmetöötluse pakkumine kasutaja teenuse arenduseks ja osutamiseks teenusepakkuja
  • Tehiskeskkonna alla kuuluvad nt korterid, majad, linnad ja nendesse ehitatud infrastruktuur veevärk, elektrivõrgud jne Looduskeskkond Keskkonnasõnaraamat 2004
  • koolitab välja kohalikku meditsiinipersonali. Riikides, kus meditsiiniline infrastruktuur on ebapiisav, teeb Piirideta Arstid koostööd riigiorganitega. Tegevuse
  • Rohetaristu ehk roheline infrastruktuur inglise keeles green infrastructure on ökoloogiliselt toimiv võrgustik, teisisõnu rohevõrgustik, mis ühendab
  • valitsusasutus, mis korraldab ühiskonnaelu transpordivaldkonnas transpordi infrastruktuur veondus, transiit, logistika, ühistransport, liiklus raudteel, metroos
  • Lääne - Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2009 2015 kirjeldab Karepa kanti ääremaalise ja nn saarelise kandina
  • alad aastal 1974. Toona alustati ka korterelamute rajamist, ent kuna infrastruktuur ei võimaldanud seal laialdast ehitustegevust, jäi ehitustöö pooleli
  • Currenta pakub teenuseid keemiatööstusele, sh varustamine, jäätmekäitlus, infrastruktuur ohutuse ja turvalisuse tagamine, analüüsid ja erialased koolitused
  • Põlva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Põlva maakonna sotsiaalne infrastruktuur analüüs. Sisend Põlva maakonna toimepiirkondade määramiseks. Põlva
                                     

Vinci (ettevõte)

Vinci, endise nimega Société Générale dEntreprises, on kontsessioonide ja ehitustegevuse alal suuruselt teine ​​ettevõte, mis annab tööd kogu maailmas 222 397 inimesele. Vinci tegevus on korraldatud 5 ärikeskuse ümber: Vinci Autoroutes, Vinci kontsessioonid, Vinci Énergies, Eurovia ja Vinci Construction. 2019. aastal on ettevõte esindatud enam kui 100 riigis ja selle käive on 2019. aastal 48.053 miljardit eurot.