ⓘ Nöörkeraamika kultuur hakkas levima Eestis 3000. aasta paiku e.m.a. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele. Te ..

                                     

ⓘ Nöörkeraamika kultuur

Nöörkeraamika kultuur hakkas levima Eestis 3000. aasta paiku e.m.a. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele. Teiseks iseloomulikuks tunnuseks olid venet ehk paati meenutavad, väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Selliste kirveste põhjal on seda nimetatud ka venekirveste kultuuriks.

                                     

1. Levik

Eesti alal levinud nöörkeraamika kultuur oli üks paljudest samalaadsetest, mida kohtab väga laialdasel maa-alal. Idas ulatusid nöörkeraamika kultuurid Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni.

                                     

2. Rahvastik

Nöörkeraamika kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega, pidades kodukitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Ka maaviljelusel oli neil varasema kammkeraamika kultuuriga võrreldes suurem tähtsus. Uurimistöödel on avastatud tõendeid odra, nisu ja kaera kasvatamisest. Arvatavasti tegeldi aletamisega väikestel põllulappidel. Kuna tuli hävitas kamarakihi, siis hariti maad ennekõike kivi- ja puukõblaste abil. Esineb ka leide, mis viitavad kalastamisele ja jahile.

                                     

3. Asulad

Nöörkeraamika kultuuri asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivat mullakihti maaviljeluseks. Asulapaiku iseloomustab õhuke kultuurikiht ja vähesed leiud. Sellele on pakutud kaks seletust.

  • Teise arvamuse järgi võivad napid leiud hoopis näidata, et suuremad kogukonnad olid jagunenud omaette elavateks üksikperedeks, kes ei jätnud eriti palju arheoloogiliselt avastatavaid jälgi.
  • Ühe oletuse järgi ei elatud pikemalt ühes kohas paigal, vaid otsiti uusi maid karjale ja põlluharimiseks.
                                     

4. Iseloomulikud tunnused

Nöörkeraamika kultuuri iseloomustavad veel teistsugused matmiskombed. Kalmistud rajati asulatest väljapoole veidi kõrgematele küngastele. Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendis ja sageli üks või mõlemad käed pea all. Mõne tugevasti kägardatud luustiku puhul on arvatud, et surnu võis olla kinni seotud. Ühe arvamuse järgi võib see viidata muutustele usundis: surnuid hakati kartma.

                                     
  • Maikopi kultuur Meštšera kultuur Minose kultuur Moustier kultuur Narva kultuur Neemeni kultuur nöörkeraamika kultuur Olduvai kultuur Praha kultuur Przeworski
  • Selliseid arheoloogilisi kultuure nimetatakse nii nöörkeraamika kultuuriks kui venekirvekultuuriks. See kultuur hõlmas suure ala Hollandist läänes kuni Volga
  • Moustier kultuur Muinaspõld muinastehnoloog muinastehnoloogia muistis Narva kultuur Neemeni kultuur nooleots nöörkeraamika nöörkeraamika kultuur odaots
  • kellpeekrite kultuur nöörkeraamika kultuuri kaasaegne, osalt aga järgnes sellele. Umbes 2400 eKr hakkas kellpeekrite kultuur levima itta, nöörkeraamika kultuuri
  • Acheuli kultuur oli paleoliitiline kultuur mis järgnes Abbeville i kultuurile. Kultuur on saanud nime leiukoha Saint - Acheuli Põhja - Prantsusmaa, praegu
  • arheoloogiline kultuur kammkeraamika kultuur Eesti alale jõudis kammkeraamika neoliitikumi lõpus ehk III aastatuhandel eKr. Narva keraamika nöörkeraamika Kammkeraamika
  • Olduvai kultuur ehk Olduvai ajastu ka Oldowan, Oldowani ajastu, Oldowani kultuur on paleoliitikumi esimene periood. Olduvai kultuurile on tüüpiline
  • Hamburgi kultuur oli hilispaleoliitikumi põhjapõdraküttide kultuur umbes 13 000 kuni 11 000 aastat e.m.a teisel hinnangul 15 000 kuni 12 000 aastat
  • aladel, kuid kõiki nöörkeraamika kultuure ühendas põhiliste esemetüüpide sarnasus. Geeniuuringud on kinnitanud, et nöörkeraamika kultuur levis koos rahvarändega
  • perioodid Olduvai kultuur mida iseloomustavad lihtsamad kivist tööriistad, algas umbes 2 500 000 aastat tagasi Acheuli kultuur mida iseloomustavad