ⓘ Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi. Kammkeraamika kultuur levis Läänemere ää ..

                                     

ⓘ Kammkeraamika kultuur

Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi. Kammkeraamika kultuur levis Läänemere ääres Põhja-Soomest ja Karjalast kuni Läti aladeni, hõlmates ka Eestit ja Loode-Venemaad.

Kammkeraamika kultuuri esimene ajajärk, tüüpilise kammkeraamika kultuur, jõudis Eestisse umbes aastal 4000 eKr ja kestis paar sajandit. Selle kultuuri tuumikpiirkonnaks on pakutud Karjalat, kust kultuur laiematele aladele levis. Sellel ajajärgul tekkisid selged erinevused saarte ja mandri keraamika vahel.

Tüüpilise kammkeraamika kultuuri ajajärgust on Eestis teada umbes 50 asulakohta ja kaheksa matmispaika.

Umbes aastatel 3700–3600 eKr kujunes välja hilise kammkeraamika kultuur. Selles olid kammkeraamika kultuuri uued nähtused sulandunud eelnenud Narva kultuuri omadega.

                                     
  • keraamikaliigi järgi on nimetatud arheoloogiline kultuur kammkeraamika kultuur Eesti alale jõudis kammkeraamika neoliitikumi lõpus ehk III aastatuhandel eKr
  • kammkeraamika kultuur kellpeekrite kultuur Kesk - Dnepri kultuur Kunda kultuur La Tène i kultuur lehterpeekrite kultuur Ljalovo kultuur Magosi kultuur Maikopi
  • Kammkeraamika teooria on ajaloo - ja keeleteaduse teooria, mille kohaselt rääkisid kammkeraamika kultuuri kandjad varast soome - ugri keelekuju ning tüüpilise
  • arheoloogiliste kultuuride näiteiks Kunda kultuur kammkeraamika kultuur venekirveste kultuur jne. Kultuur on inimtegevus, mis iseloomustab teatud inimgruppi
  • kodukitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Ka maaviljelusel oli neil varasema kammkeraamika kultuuriga võrreldes suurem tähtsus. Uurimistöödel on avastatud tõendeid
  • joonkeraamika kultuur kaevushaudade kultuur kalme kammkeraamika kultuur kangurkalme kellpeekrite kultuur Kesk - Dnepri kultuur kindlustatud asula kivikirstkalme
  • slaavlastega, kellelt saadi uus laensõnu. Pikemalt artiklis Kammkeraamika teooria Süsteemsele kammkeraamika teooriale pani aluse Harri Moora oma 1930. aastal avaldatud
  • Geeniuuringud on kinnitanud, et nöörkeraamika kultuur levis koos rahvarändega. Eesti alale kammkeraamika kultuuri rahvastiku kõrvale elama asunud nöörkeraamika
  • aastatest 3200 3000 eKr ilmus hilise kammkeraamika kõrvale, seda täielikult välja tõrjumata, nöörkeraamika kultuur Sel ajal võis välja kujunema hakata
  • Volga - Okaa piirkonnast lähtunud kammkeraamika kultuuridega. Tema hinnangul sobib see kokku asjaoluga, et kunagise kammkeraamika ala hilisemates Uurali keeltes
  • Sellise niinimetatud järjepidevusteooria põhjal järeldatud, et kammkeraamika kultuur esindas nende keelelisi esivanemaid. Sarnasele tulemusele on jõutud