ⓘ Eesti Maaülikool on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool. Maaülikoolil ei ole teaduskondi. Struktuuri moodustavad Tartu Tehnikakolledž ja 5 instituuti, mis on uu ..

EPA

Eesti Pressifoto Agentuur Euroopa Patendiamet Euroopa Pressifoto Agentuur Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuur, inglise keeles United States Environmental Protection Agency, lühendatult EPA või ka USEPA Iirimaa Keskkonnakaitseagentuur ametlik nimi Environmental Protection Agency Eesti Patendiamet Eesti Maaülikool, endise nimega Eesti Põllumajanduse Akadeemia, lühendatult EPA

EMÜ

EMÜ on lühend, mis võib tähendada: Eesti Muuseumiühing Eesti Maaülikool Elektromagnetiline ühilduvus Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaud Eesti Muusikaühing Eesti Metsaülemate Ühing Eesti Metsateenijate Ühing Eesti Muusikute Ühing Eesti Mikrobioloogide Ühendus Euroopa Majandusühendus Eesti Meetootjate Ühendus

Tupp (täpsustus)

Tupp on mitmetähenduslik sõna. Tupp on ümbritsev kaitsev moodustis v. ese, ümbris, ka kest, kas organismi osal näit lehetupp või esemel mõõgatupp.

Paratuberkuloos

Paratuberkuloos ehk Johne haigus on krooniline seedetrakti nakkushaigus mäletsejalistel, mille põhjustab paratuberkuloosi mükobakter. Nakatunud mäletsejalised on veised, lambad, kitsed ja hirved. Esimene veiste paratuberkuloosi juhtum Euroopas oli 1895. aastal ja Ameerika Ühendriikides 1908. aastal. Hilisema aja jooksul on Riikliku Loomatervishoiu Seiresüsteemi hinnangul 70% kõigist USA piimakarjadest ja 5–10% USA lihaveisekarjadest nakatunud loomad. Johne haigus on levinud kogu maailmas. Nakatumine toimub suu kaudu haigustekitajaga saastunud sööda ja joogivee tarbimisel. Kuid see võib lev ...

                                     

ⓘ Eesti Maaülikool

Eesti Maaülikool on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.

Maaülikoolil ei ole teaduskondi. Struktuuri moodustavad Tartu Tehnikakolledž ja 5 instituuti, mis on uurimistööpõhised, õppetöö on aga korraldatud instituutideüleselt instituutide piire rangelt järgimata.

Ülikool oli QS World University Rankings põhjal põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailma 100 parema ülikooli hulgas, 2020. aasta andmete põhjal tõusnud 48. kohale. Maaülikool kuulub taime- ja loomateaduste ning keskkonna ja ökoloogia valdkonnas maailmas 1% enim viidatud teadusasutuste hulka.

                                     

1. Ajalugu

Eesti Maaülikooli ajalugu ulatub aastasse 1848, mil loodi Tartu veterinaariakool. 1873. aastal muudeti veterinaariakool Tartu veterinaariainstituudiks. Aastal 1919 ühendati veterinaariainstituut Tartu Ülikooliga ja nimetati loomaarstiteaduskonnaks. Samal aastal rajati Tartu Ülikoolis ka põllumajandusteaduskond, mis 1920. aastal jagati metsa- ja agronoomiaosakonnaks, kusjuures viimane osakond hõlmas lisaks taimekasvatusele ka loomakasvatust. 1946. aastal loodi metsaosakonna baasil metsandusteaduskond. 1951. aastal loodi kolme nimetatud teaduskonna baasil Eesti Põllumajanduse Akadeemia EPA. See kujunes keskseks põllumajanduslikku, metsanduslikku ja veterinaarharidust andvaks õppeasutuseks Eestis.

Ülikool kandis aastatel 1991–2005 Eesti Põllumajandusülikooli EPMÜ nime. Aastal 1997 liideti ülikooliga Eesti keskne bioloogiline teadusasutus Zooloogia ja Botaanika Instituut, mis andis aluse ülikooli muutumisel peamiseks Eesti ökosüsteeme paljudest tahkudest uurivaks ja õpetavaks ülikooliks. 2005. aastal jõustus ülikooliseaduse muudatus, millega Eesti Põllumajandusülikool nimetati ümber Eesti Maaülikooliks.

                                     

2. Ülikooli eripära

Maaülikooli keskseks uurimisvaldkonnaks on eesti ökosüsteemid – nende funktsioneerimine ja majandamine, koosseis, kujundamine ja kaitse. Maaülikool on Eesti peamiseks uurimisasutuseks mahemajanduse alal. Tähtsad õppe- ja teadustöö suunad on agroökosüsteemide ökoloogia ja majandamine, metsandus, Eesti elukooslused Eesti taimestik ja Eesti loomastik, maamajandus ja ökonoomika, veterinaaria, loodusturism, maamajandustehnika ja mahetehnoloogiad jm.

                                     

2.1. Ülikooli eripära Roheline ülikool

Roheline ülikool on 2008. aastal loodud kõiki Eesti Maaülikooli töötajaid ja üliõpilasi haarav algatus, mille eesmärk on tagada, et ülikool oleks avatud uutele ideedele ning keskenduks enam uute keskkonnasäästlike lahenduste väljatöötamisele ja rakendamisele oma igapäevases tegevuses.

Roheline ülikool ei ole Eesti Maaülikoolis eraldiseisev struktuuriüksus, vaid arengusuund, mille terve ülikool on võtnud.

Rohelise ülikoolina soovitakse olla tervislikku ning head õppe- ja töökeskkonda pakkuv, võimalikult väikese ökoloogilise jalajäljega ülikool, mis võtab jätkusuutliku arengu põhimõtteid arvesse kõigis oma tegevusvaldkondades.

Jätkusuutlik kestlik areng on sotsiaal-, majandus-, kultuur- ja looduskeskkonna pikaajaline kooskõlaline arendamine eesmärgiga tagada inimestele kõrge elukvaliteet ning turvaline ja puhas elukeskkond praegu ja tulevikus.

                                     

3. Struktuur

Alates 2005. aastast on EMÜ akadeemilise struktuuri põhiüksusteks viis instituuti:

  • Metsandus- ja maaehitusinstituut
  • Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
  • Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
  • Tehnikainstituut
  • Majandus- ja sotsiaalinstituut

Instituudivälised üksused:

  • Mahekeskus
  • Taastuvenergia keskus
  • Agrobiotehnoloogia arenduskeskus
  • Teadusloo uurimise keskus
  • Keelekeskus
                                     

3.1. Struktuur Eesti Maaülikooli rektorid

  • Richard Antons 1951–1954
  • Olev Saveli 1988–1993
  • Arnold Rüütel 1969–1977
  • Minna Klement 1954–1969
  • Mait Klaassen alates 2008. aastast
  • Alar Karis 2003–2007
  • Henn Elmet 1998–2002
  • Nikolai Koslov 1977–1988
  • Mait Klaassen 1993–1998
                                     

3.2. Struktuur Professuur

Tuntumate maaülikooli professorite sekka kuuluvad Ivar Etverk, Toomas Frey, Osvald Hallik, Elmar Haller, Ants Ilus, Mari Ivask, Ülle Jaakma, Andres Koppel, Tiiu Kull, Jüri Kuum, Hans Küüts, Endel Laas, Jaan Lepajõe, Anne Luik, Lembit Nei, Ülo Niinemets, Ingmar Ott, Tiit Paaver, Karl Peterson, Aarne Pung, Kalju Põldvere, Loit Reintam, Vassil Ridala, Gerhard Rägo, Kalev Sepp, Urmas Tartes, Julius Tehver, Rein Teinberg.



                                     

4. Vaata ka

  • Maaülikooli park
  • Eesti Põllumajandusülikooli mullateaduse ja agrokeemia instituut
  • Eesti Maaülikooli audoktorite loend
  • Eesti Maaülikooli Tartu Tehnikakolledž
  • Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts
  • Eesti Maaülikooli loodusteaduste kool
  • Eesti Maaülikooli loodusteaduslikud kogud
  • Eesti Maaülikooli loomakliinik
  • Eesti Maaülikooli Üliõpilasesindus
                                     
  • Maaülikool on Eesti Maaülikooli ajaleht. Ajaleht kannab seda nime aastast 2001, seega varasemast ajast, kui ülikool selle nime sai. Ajalehe varasemad
  • Eesti Maaülikooli majandus - ja sotsiaalinstituut on Eesti Maaülikooli instituut. Eesti Maaülikool majandus - ja sotsiaalinstituut 40. Koostanud Ülle Roosmaa
  • Raamatukogu juhataja on 1990. aastast Tiina Tohvre, kelle pikaajalist tööd Eesti Maaülikool tunnustas 2017. aastal teenetemärgiga. Raamatukogu avati 1951. aasta
  • Rakendusökoloogia Keskus keskuse juht Olevi Kull, Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool Analüütilise Spektromeetria Tippkeskus keskuse juhid Endel Lippmaa
  • Mägi ökoloog XIII Eesti ökoloogiakonverents Ökoloogiateadus globaalselt muutuvas maailmas EcolChange. Eesti Maaülikool Arhiiviversioon. Videosalvestus
  • mitmed selle tegevusvaldkonnad ja osa töötajaid üle Eesti Põllumajandusülikooli praegune Eesti Maaülikool metsandus - ja maainseneriteaduskonda, EMI rakendusuuringute
  • liikmed: Eesti Haridus - ja Teadusministeerium Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus Tartu Ülikool Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Ülikool Eesti Maaülikool Estonian
  • Eesti kõrgkoolide loend loetleb Eesti endisi ja praegusi kõrgkoole. Eesti Kunstiakadeemia Eesti Maaülikool Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia Tallinna Tehnikaülikool
  • struktuur ja sõnavara. Tartu: Eesti Maaülikool 2015 Nahkur, Koduloomade anatoomia X Linnu kehaehitus. Tartu: Eesti Maaülikool 2013 Ernits, E. Nahkur
  • Eesti Maaülikool endise nimega Eesti Põllumajanduse Akadeemia, lühendatult EPA Eesti Patendiamet Euroopa Patendiamet Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuur
  • anatoomia, Eesti Maaülikool Tartu, Halo Kirjastus, lk 423, 2013, ISBN 978 - 9949 - 426 - 28 - 8. Enn Ernits, Esta Nahkur, Koduloomade anatoomia, Eesti Maaülikool Tartu
  • mükoloogia Kuulo Kalamees 1997. aastal ühines Eesti Põllumajandusülikooliga aastast 2005 Eesti Maaülikool vastavalt sai nimeks EPMÜ Zooloogia ja Botaanika