ⓘ Eesti Omavalitsus oli teise maailmasõja ajal aastail 1941 kuni 1944 Saksa okupatsioonivägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud valitsus. ..

Rahaturuinstrument

Rahaturuinstrumendid on võlakirjad, mis annavad omanikule tingimusteta õiguse kindlaksmääratud rahasumma saamiseks. Selliste instrumentidega kaubeldakse tavaliselt organiseeritud turgudel ja need on soodushinnaga. Allahindlus sõltub intressimäärast ja lõpptähtajani jäänud ajast. Rahaturuinstrumentideks on keskpanga reservid, riiklikud väärtpaberid, lühiajalised deposiidisertifikaadid, kommertsväärtpaberid, diskonteeritud vekslid, lühiajalised munitsipaalväärtpaberid, repod, eurodollarideposiidid. Rahainstrumentid on investeerimisfondide seaduse tähenduses väärtpaberiteks loetud võlakirjad, ...

Riigipidamise kava

Riigipidamise kava on Eesti Koostöö Kogu 2013.–2015. aastal läbi viidud programm, mille eesmärgiks oli arendada ühiskonnas riigihalduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse arutelu, sõnastada probleemid ning töötada välja lihtsama, läbipaistvama, loogilisema ja konkreetselt Eestile sobiva riigi töökorralduse ettepanek. Kava sõnastab probleemid ja pakub lahendused täpsemalt viies valdkonnas: arutlev demokraatia osalemine; kohalik omavalitsus; riigihaldus; Vabariigi Valitsus; Riigikogu. Kava koostati ühistöös teadlaste, ametnike, poliitikute, ettevõtjate ja vabakonna esindajatega. Riigipidami ...

Eestkoste Eestis

Eestkoste on vorm, milles riik hoolitseb selliste isikute eest, kes ei suuda iseseisvalt teostada oma õigusi ja täita oma kohustusi. Eestkostet teostatakse läbi isiku hooldamise, kes iseseisvalt ei tule toime endaga ega enda vara eest hoolitsemisega, st tal on piiratud teovõime. Eestkoste all olev isik on eestkostetav ja tema eest hoolitseb eestkostja, kes on talle seaduslikuks esindajaks. Eestkostja kohus on eestkostetava huvide eest seista parimal võimalikul moel. Eestis reguleerib eestkostega seonduvat perekonnaseadus. Alaealise eestkoste lõpeb enamasti siis, kui eestkostetav sureb, tem ...

                                     

ⓘ Eesti Omavalitsus

Eesti Omavalitsus oli teise maailmasõja ajal aastail 1941 kuni 1944 Saksa okupatsioonivägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud valitsus.

Pikemalt artiklis Saksa okupatsioon Eestis 1941–1944
                                     

1. Eesti Omavalitsuse moodustamine

Eesti Omavalitsuse nimetas ametisse 15. septembril 1941. aastal Väegrupi Nord tagalapiirkonna juhataja Franz von Roques, tehes Eesti Omavalitsusele ülesandeks teostada ülemjuhataja nimel tsiviilvalitsemist Eesti Vabariigis valitsenud seaduste kohaselt. Tagalaülemale jäi õigus tühistada või muuta Eesti Omavalitsuse otsuseid. Eesti Omavalitsus võis anda tagalaülema volitusel seadusejõulisi määrusi.

Eesti Omavalitsus taaskehtestas 14. oktoobril 1941 Eestis enne 21. juuni 1940. aasta "juunipööret" kehtinud Eesti Vabariigi seadused, mis olid jõus, kui ülimuslike Saksa seadustega ei olnud vastuolusid.

Saksa okupatsioonivõimud andsid ametlikult tsiviilvõimu üle Eesti Omavalitsusele 5. detsembril 1941 Tallinnas Kadrioru lossis toimunud üritusel, kus Saksa Okupeeritud Ida-alade Riigiministeeriumi Ida-alade Riigikomissariaadi riigikomissari Hinrich Lohse esindaja Martin Matthiessen nimetas ametisse Eesti kindralkomissariaadi kindralkomissari Karl Siegmund Litzmanni.

7. märtsil 1942 andis Ida-alade Riigiminister Alfred Rosenberg välja Eesti ala valitsemise kohta käiva Organisatsioonimääruse nr. 3, mille kohaselt pidi Saksa tsiviilvalitsus olema järelevalvevalitsuseks, otsene valitsemistegevus pidi jääma kohalike võimude pädevusse. Halduse juhtimine kuulus määruse järgi EOV Juhile ja direktoritele.

                                     

2. Eesti Omavalitsuse legitiimsus

Eesti Omavalitsus määrati ametisse Eestit okupeerinud Kolmanda Riigi Okupeeritud Ida-alade Riigiministeeriumi Ida-alade Riigikomissariaadi riigikomissari poolt koos Saksa vägedega Eestisse jõudnud ning eelnevalt vastavalt Saksa Riigi poliitilise juhtkonna poolt välja valitud isikutest – Eesti Omavalitsuse juht Hjalmar Mäe oli lahkunud Eestist 1941. aastal "järelümberasumise" käigus Saksamaale.

Eestis asus 1941. aasta sügisel pärast Tallinna vallutamist Saksa vägede poole ka endine I Riigivolikogu esimees 1938–1939 ja Eesti Vabariigi peaminister aastatel 1939–1940 Jüri Uluots, kellele 21. juunil 1940 langesid Vabariigi Presidendi ülesanded ja kes ainsana viimase Eesti Vabariigi Valitsuse koosseisust suutis vältida arreteerimist Nõukogude julgeolekuasutuste poolt.

1941. aasta juulis püüdis Jüri Uluots ametisse nimetada uut Eesti Vabariigi Valitsust, mis ebaõnnestus, kuna Saksamaa ei tunnustanud Eesti iseseisvust.

                                     

3. Eesti Omavalitsuse koosseis

Eesti kindralkomissariaadi kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann nimetas ametisse EOV Juhi ja Eesti Omavalitsuse direktorid kinnitas ametisse kindralkomissar S. Litzmann, Eesti Omavalitsuse juhi ettepanekul ja vabastas neid ametist ka Eesti Omavalitsuse juhi ettepanekul. Nendest Mäe, Angelus ja Vendt olid Saksamaa kodanikud.

                                     

4. Eesti Omavalitsuse haldusasutused

  • Arvekontroll. Arvekontroll eelkäijaks oli 1.06.1942 iseseisvunud Sisedirektooriumi Kontrollvalitsus ja peakontrolör Aksel Mei juhitud asutus täitis enam-vähem eelneneud eesti Vabariigi Riigikontrolli ülesandeid.
  • Metsade Keskvalitsus Riigimetsade Valitsus Keskvalitsuse ülesandeks oli kõigi riigimetsade valitsemine ja majandamine, kogukonna- ja erametsade järelevalve, metsanduse ja jahinduse edendamine, puidutöötlemine ja turustamine ning looduskaitse korraldamine. Eraldati Majandus- ja Rahandusdirektooriumist 28. detsembril 1942. aastal.
  • Rahvakasvatuse Peavalitsus. Rahvakasvatuse Peavalitsus eraldati 1. detsembril 1942 Haridusdirektooriumi koosseisust, Peavalitsust juhtis Boris Meret ja see tegeles peamiselt poliitilise kasvatustöö, propagandaga, tsensuuri, spordi korraldamisega jms.
  • Põllumajanduse Keskvalitsus.Majandus- ja Rahandusdirektooriumi koosseisust eraldati 1. jaanuaril 1943 Põllumajanduse Peavalitsus ning Turukorraldusvalitsus ja moodustati neist EOV Juhile alluv Põllumajanduse Keskvalitsus. Põllumajanduse Keskvalitsus 1943–1944 allutati vahetult Eesti Omavalitsuse juhile Hjalmar Mäele, 15. juulist 1943 aga Eesti kindralkomissar Karl-Siegmund Litzmannile.
  • Eesti Hindadeasutus. Eesti Hindadeasutus loodi 15. juunil 1942 Eesti kindralkomissariaadi kindralkomissari Karl Siegmund Litzmanni poolt, seda juhtis hindadedirektorina endine põllutöödirektor Hans Saar. Asutus tegeles varade, kaupade ja teenuste hindade järelevalvega.
  • Eesti Omavalitsuse Sekretariaat. Sekretariaat oli esialgu Haridusdirektooriumi struktuuriüksus, Voldemar Tartu juhitav asutus korraldas EOV Juhi suhtlemist teiste, nii saksa kui eesti asutustega, korraldas EOV koosolekute asjaajamist, koostas EOV Juhi eelarvekavasid, pidas EOV teenistujate toimikuid, arhiivi jms.
  • Noorte Peastaap. Noorte Peastaap oli Haridusdirektooriumi noorsoo osakonna järeltulija ning tegeles noorsooküsimustega.


                                     

4.1. Eesti Omavalitsuse haldusasutused EOV Sisedirektoorium

Pikemalt artiklis Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium
                                     

4.2. Eesti Omavalitsuse haldusasutused EOV Haridusdirektoorium

Eesti Omavalitsuse Haridusdirektoorium moodustati 1. juunist 1942, kui Haridus- ja Kohtudirektoorium jagati kaheks iseseisvaks asutuseks. Asukoht Tõnismägi 11, Tallinn

  • Rahvateaduse ja kirjastuse osakond, juhataja Juhan Libe
  • Teaduse ja kunsti osakond
  • Rahvakasvatuse Peavalitsus, juhataja Boris Meret eraldati 1. detsembril 1942 Haridusdirektooriumi koosseisust ja allutati EOV Juhile
  • Propaganda- ja informatsiooniosakond, juhataja August Klassmann
  • Spordiamet, juhataja Jüri Lossmann
  • Kirjastus Eesti Kirjastus
  • Ajaleht Vaba Maa ajaleht
  • Eesti Ringhääling, Landessender Reval, kus töötas legendaarne raadiodiktor Irene Menning
  • Ajaleht Uus Aeg ajaleht


                                     

4.3. Eesti Omavalitsuse haldusasutused EOV Kohtudirektoorium

  • Tallinna Ringkonnakohus
  • Viljandi Ringkonnakohus
  • Tartu Ringkonnakohus
  • Eesti Omavalitsuse Kohtudirektoorium saksa keeles Das Direktorium für das Gerichtswesen
  • Rakvere Ringkonnakohus

Kohtudirektooriumile allus taastatud endine kohtusüsteem – jaoskonna-, ringkonnakohtud, kohtupalat, kuid v.a Riigikohus. Eesti kohtud arutasid vaid kriminaal- ja tsiviilasju, neis toimus töö peamiselt EV seaduste alusel.

1. juunist 1942 jagati Haridus- ja Kohtudirektoorium kaheks iseseisvaks asutuseks
                                     

4.4. Eesti Omavalitsuse haldusasutused EOV Majandus- ja Rahandusdirektoorium

Eesti Omavalitsuse Majandus- ja Rahandusdirektoorium saksa keeles Das Direktorium für Wirtschaft und Finanzen moodustati 1. juunist 1942 reorganiseeritud Majandus- ja Transpordidirektooriumist. MRDga liideti Põllutöödirektoorium ja Sotsiaaldirektooriumi tööosakond. Veeteede, vesiehituse ja tehnilise järelevalve korraldamine anti loodud Tehnikadirektooriumi pädevusse. MR direktooriumis loodi 9 osakonda, valitsust ja ametit. Majandus- ja Rahandusdirektoorium lõpetas tegevuse 1944. aasta septembris.

  • Majanduse Peavalitsuse mäeosakond
  • Majanduse Peavalitsus
  • Tehnika Peaamet
  • Üldfinants- ja Krediidinduse Peaamet
  • Maksude Valitsus
  • Eesti Posti-Telegraafi-Telefonitalitus
  • Arvekontroll
  • Eesti Statistika Valitsus
  • Põllumajanduse Peavalitsus 1941–1942, 1. jaanuaril 1943 eraldati MR direktooriumi koosseisust Põllumajanduse Peavalitsus ning Turukorraldusvalitsus ja moodustati neist EOV Juhile, Hjalmar Mäele alluv Põllumajanduse Keskvalitsus.
  • Mäeosakond, juhataja august 1941 – september 1944 Oskar Vuht
  • Kodumajandusamet
  • Ehitus-Teede Valitsus
  • Metsade valitsus 1941–1942, 1. jaanuaril 1943 eraldati MR direktooriumi koosseisust ja moodustati iseseisev Metsade Keskvalitsus.
  • Tööosakond
  • Tehnilise Järelevalve Valitsus
  • Ehitusvalitsus
  • Kaubandusvalitsus 1. jaanuaril 1943 liideti kaubanduse valdkond majanduse peavalitsusse
  • Eesti Raudteede Valitsus
  • Metsade Peavalitsus
  • Veeteede ja Sadamate Valitsus


                                     

4.5. Eesti Omavalitsuse haldusasutused EOV Tehnikadirektoorium

Eesti Omavalitsuse Tehnikadirektoorium saksa keeles Das Direktorium für Technik moodustati 1. juunist 1942 senise Põllutöödirektooriumi ning Majandus- ja Transpordidirektooriumi veeteede, vesiehituse ja tehnilise järelevalve aladest ning Sisedirektooriumi Ehitusvalitsusest.

                                     

4.6. Eesti Omavalitsuse haldusasutused EOV Põllutöödirektoorium

  • Eesti Omavalitsuse Põllutöödirektoorium 1941–1942, asedirektor Ferdinand-Osvald Sööt 22. september 1941 –

Põllutöödirektoorium ning Majandus- ja Transpordidirektoorium liideti 1. juunist 1942 Majandus- ja Rahandusdirektooriumiks ja MRDga liideti Põllutöödirektoorium ja Sotsiaaldirektooriumi tööosakond.

                                     

4.7. Eesti Omavalitsuse haldusasutused EOV Sotsiaaldirektoorium 1941–1942

  • Eesti Omavalitsuse Sotsiaaldirektoorium, asedirektor Heinrich Sepp 22. september 1941 –
  • Tallinna Piirkonnakomissari Tööamet
  • Pärnu Piirkonnakomissari Tööamet
  • ERÜ Tartu Ringkonnaamet, Tartumaa Ringkonnaamet, Läänemaa Ringkond, Viljandi Ringkonnaamet jne
  • Äraviidute Otsimise ja Tagasitoomise Osakond
  • Tartu Piirkonnakomissari Tööamet Valga osakond jne
  • Eesti Rahva Ühisabi,
  • Tehnikadirektoorium
  • Tehnikadirektooriumi jõumajanduse osakond
  • Tehnikadirektooriumi kultuurtehnika osakond
  • Konsistoorium
1. juunist 1942 liideti Sisedirektoorium ja Sotsiaaldirektoorium, jätkates tegevust Sisedirektooriumina.
                                     

5. Maavanemad

Koos Eesti Omavalitsuse koosseisu määramisega määrati ka sama käskkirjaga maavanemad ja linnapead.

Eesti Omavalitsuse haldusjaotus vastas Eesti haldusjaotuseleː



                                     

6. Eesti SS-leegioni Kindralinspektuur

1944. aastal moodustati ka eestlastest moodustatud sõjaväeüksuste Relva-SSi Eesti Leegion, kaitsepataljonide ja Piirikaitserügementide tagalategevuse koordineerimiseks Eesti SS-leegioni Kindralinspektuur Generalinspektion. Kindralinspektuur moodustas ka Eesti Vabariigi aegse riigikaitsekontseptsiooni Vaata Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon 1939) alusel sõjaväeringkonnad.

  • Staabiülem Alfred Luts
  • Kindralinspektuur juht, "Relva-SS-i eesti vabatahtlike leegioni kindralinspektor" SS-Brigadeführer Johannes Soodla
Kindralinspektuuris teenisid:
  • Ostuf Alo Kaermaa 13/10/1905
  • Ustuf Ilmar Kallaste 20/11/1905
  • Ustuf Juhan Hansen 26/09/1919
  • Ustuf Viktor Räni 19/02/1914
  • Ustuf Haary Randma 16/11/1913
  • Kindralinspektuuri komandant kapten Karl-Johannes Väärt
  • Hstuf Kristjan Parres 23/03/1904
  • Stubaf Juhan Madise
  • Ernst Tiivel, tehnikaosakonna ülem
  • Stubaf Karl Kukk 23/03/1896
  • Ustuf Artur Tammaru 03/10/1909
  • Ustuf Ottomar Kess 16/04/1913
  • Anton Saluste, osakonnaülem
  • Ustuf Edgar Lueues 12/10/1903
  • Hstuf August Jaakson 10/11/1904
  • Ostuf Peeter Luksi 26/03/1908
  • Hstuf Otto Mius 08/07/1901
  • Ostubaf Hermann Stockeby, personaliosakonna ülem
  • Ustuf Aadu Kallas 19/12/1909
  • Hstuf Johan Holberg


                                     

7.1. Eesti Omavalitsuse tegevus 1942. aasta

  • 30. juunil ilmus Omavalitsuse määrus välipolitsei ja Omakaitse struktuuride kohta, millega moodustati Tallinna, Harju-Järva, Viru, Tartu, Võru-Valga, Petseri, Pärnu-Viljandi, Saare-Lääne ja Raudtee Prefektuurid;
  • 3. mail pidas H. Mäe kõne Narvas, kus teatas, et Eesti piir saab ulatuma Ilmjärveni ja Narva on tulevase Eesti pealinn. Et seda maa-ala elanikega täita, on vaja suurendada eesti rahva arvu. 20 aasta pärast peab eestlasi olema 2 miljonit ja 50 aasta pärast 3 miljonit;
  • 1. mail hakkas kehtima Omavalitsuse poolt Eesti Vabariigi seaduste järgi tegutsenud poliitiline- ja kriminaalpolitsei organisatsiooni reorganiseerimine – Polpol ja Kripo nimetati ümber julgeolekupolitseiks ja allutati de jure otse Eesti Omavalitsuse juhile. Välipolitsei jäi endiselt Sisedirektooriumi Politsei ja Omakaitse Valitsuse alluvusse. 1941. aastal moodustatud Kriminaalkohtute asemel alusid tegevust Ringkonna- ja Jaoskonnakohtud;
  • 30. mail kuulutas majandus- ja transpordidirektor Alfred Vendt välja linlaste põllutöödele saatmise suuraktsiooni, mille kohaselt pidid maale põllutööle kõik 16–55 aasta vanused kodanikud, kes pole linnas töökohaga seotud;
  • 28. augustil – Tallinna "vabastamise" aastapäeval tegi piirkonnakomissar Karl-Siegmund Litzmann teatavaks, et Führer Adolf Hitler on andnud nõusoleku Eesti Leegioni asutamiseks. Omavalitsuse juht H. Mäe kuulutas välja vabatahtliku eestlaste astumise Saksa Relva-SS vägedesse;
  • 8. märtsil ilmus H. Mäe üleskutse: "Kogugem rinde jaoks värvilist metalli!" ning kuulutati välja seemnevilja kogumise aktsioon. Kokku saadi 836.000 kg. viljaseemet, mis jagati välja kannatada saanud taludele;
                                     

7.2. Eesti Omavalitsuse tegevus 1943. aasta

  • 17. juulil avaldati Omavalitsuse juhi määrus, mis lubas kutsuda 17–45 aasta vanuseid meeskodanikke Omakaitse teenistusse piiramatuks ajaks;
  • 30. märtsil ilmus Omavalitsuse juhi H. Mäe korraldus, mis kohustas kõiki reservohvitsere ja allohvitsere astuma vabatahtlikult Eesti Leegioni;
  • 27. oktoobril teavitas Omavalitsuse juht H. Mäe 1925. aastal sündinud noormeeste sundmobilisatsioonist;
  • 12. detsembril avaldati määrus 1924. aastal sündinud meeste moblisatsiooni kohta;
                                     

7.3. Eesti Omavalitsuse tegevus 1944. aasta

  • 17. veebruaril tegi kindralkomissar Litzmann prof. Jüri Uluotsale ettepaneku asuda Eesti omavalitsuse juhi kohale, millest Uluots keeldus;
  • 3. augustil ilmus Omavalitsuse juhi H. Mäe määrus 1927. a. sündinud noorte lennuväe abiteenistusse kutsumise kohta;
  • 2. augustil ilmus Omavalitsuse juhi H. Mäe määrus 1926. a. sündinud noormeeste mobiliseerimise kohta;
  • 1. veebruaril kuulutas Omavalitsuse juht H. Mäe välja 1904–1923. aastal sündinud meeste üldmobilisatsiooni;
  • 20. veebruaril tegi kindralkomissar Litzmann prof. Edgar Kantile ettepaneku asuda Eesti omavalitsuse juhi kohale;

11. juulil 1944 andis väegrupi "Nord” ülemjuhataja jalaväekindral Johannes Frießner Hitleri volitusel korralduse, millega täidesaatev võim Eestis, Lätis ja Leedus anti alates 12. juuli keskööst armeede ülemjuhatajatele, sealhulgas Põhja-Lätis ja Lõuna-Eestis 18. armee ülemjuhatajale ning Põhja-Eestis, Viru-, Järva- ja Harju maakondades ning Tartu maakonna põhjaosas armeegrupi "Narwa” ülemjuhatajale. Eesti kindralkomissariaadi kindralkomissar Karl-Siegmund Litzmann allutati otse väegrupi "Nord” ülemjuhatajale. Eesti Omavalitsus Hjalmar Mäe juhtimisel jäi kindralkomissari alluvusse, kuid Eesti Omavalitsuse asutused allusid vastavalt asukohale ka 18. armee ja armeegrupi "Narwa” ülemjuhatajatele.

16. septembril andis Hitler loa taganemiseks Mandri-Eestist. 17. septembril lõpetasid tegevuse Eestimaa kindralkomissari ametkond ja Eesti Omavalitsus ning kogu võim läks sõjaväelastele.

                                     

8. Kirjandus

  • Aigi Rahi-Tamm, E-kursuse "Eesti halduse ja institutsioonide ajalugu FLAJ.02.062" materjalid. Saksa okupatsioon 1941 - 1944, Aigi Rahi-Tamm Tartu Ülikool, 2012, lk 76-88
                                     
  • omavalitsus Kutsealane omavalitsus Sulev Vedler. Uus õukonnameedia. EKREt toetab oma meedia tööstuskompleks, mis ei aja mingit roosat löga Eesti
  • väegrupi Nord ülemjuhatajale. Eesti Omavalitsus Hjalmar Mäe juhtimisel jäi kindralkomissari alluvusse, kuid Eesti Omavalitsuse asutused allusid vastavalt
  • okupatsiooni kohta Eestis aastatel 1940 1941. Eesti rahva kannatuste aasta I köide. Eesti Omavalitsus Eesti Kirjastus, Tallinn 1943, 360 lk, 25 000 eksemplari
  • Kohalik omavalitsus lühend KOV on kohaliku omavalitsuse üksuse Eestis valla või linna demokraatlikult moodustatud kohalike võimuorganite õigus ja
  • ilmunud eesti keeles 1952. aastal. Alfred Rosenberg, Okupeeritud Ida - alade riigiministeerium Ostlandi riigikomissariaat Hjalmar Mäe, Eesti Omavalitsus
  • Eesti Ekspress, 12. juuli 2017. Ekspress Meedia AS. Arhiiviversioon. Futiani omavalitsus Luohu omavalitsus Nanshani omavalitsus Bao ani omavalitsus Longgangi
  • võivad sellest prototüüpsest külamõistest hälbida. Külal võib olla ka omavalitsus Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse kohaselt on küla siiski mitte
  • Eesti erakondadest on volikogu näiteks Eesti Keskerakonnal, teistest organisatsioonidest Eesti Linnade Liidul. Riigivolikogu Linnavalitsus Omavalitsus
  • asumid ja neid ümbritsev maapiirkond. Eesti keeles oleks Soome valdadele võrreldavaks terminiks pigem kohalik omavalitsus mis annab ehk kõige paremini edasi
  • volimeestekogu ja alates 1993. aastast. omavalitsus vallavalitsus Eesti entsüklopeedia. 10. köide: TÜRI Y. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk 191
  • rahvahääletusel vastu võetud Eesti Vabariigi neljas põhiseadus. Põhiseaduse aluseks on Francis Lieberi raamatus Rahvavabadus ja omavalitsus avaldatud riigiõiguslikud
  • Inseneride Koda, lühend IK oli Eesti inseneride, arhitektide, insener - keemikute ja keemikute kutsealane omavalitsus aastail 1935 1940. 27. juulil 1934
                                     

Kadrina kunstidekool

Kadrina Kunstidekool tegutseb Kadrina alevikus aadressil Rakvere tee 4. Kunstidekool loodi 1989. aastal tollase Kadrina Keskkooli direktori Otto Ameri eesvõttel. 1992. aastast haldab kooli kohalik omavalitsus. Alates kooli asutamisest töötab direktorina muusikaõpetaja ja dirigent Eve Vunk. Koolis antakse muusika- ja kunstiõpet, aastatel 1990–2011 oli õppekavas ka tantsukoolitus.