ⓘ Eesti loodus - Eesti Loodus, Eesti loodus, Loodus, kirjastus, täpsustus, Tarmo Loodus, Rein Loodus, Kriminaalromaan, ajakiri, 1997 ..

Eesti Loodus

Eesti Loodus on kord kuus ilmuv populaarteaduslik ajakiri, mille esmanumber anti välja 1933. aastal. Eesti Loodusel on olnud aja jooksul mitu väljaandjat: 1933–1941 Loodusuurijate Selts, 1958–1995 Eesti ENSV Teaduste Akadeemia 1964–2000 ühtlasi Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium – aastast 1989 Keskkonnaministeerium, aastast 2001 MTÜ Loodusajakiri, mida toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Aastatel 1942–1957 ajakirja ei ilmunud. Väljaandes avaldatakse loodusteemalisi originaalartikleid, reisikirju, loodushuviliste tähelepanekuid jpm. See on Eesti loodusajakirjanduse ke ...

Eesti loodus

See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest. Eesti jääb Ida-Euroopa lauskmaale ning on madal ja tasane ala. Maastikulise liigendatuse järgi vastavalt pinnamoe, mullastiku, veestiku ja taimestiku erinevustele jaotatakse Eesti kolmeks maastikuallprovintsiks: Madal-Eestiks, Kõrg-Eestiks ja Peipsi nõo allprovintsiks. Siinne territooriumil on üleminekuline parasvöötme kliima, mis on tugevalt mõjutatud Põhja-Atlandi hoovusest, Läänemerest ja Eesti geograafilisest a ...

Loodus (kirjastus)

Kirjastusühing Loodus oli Tartus aastail 1920–1940 tegutsenud kirjastus. Kirjastusühingu asutasid 1920. aastal zooloog Johannes Piiper, füsioloog Aleksander Audova, keelemees Johannes Voldemar Veski, August Reeben, Jaan Rumma ning kirjastaja Hans Männik. 1922–1924 andis kirjastus välja esimest eestikeelset loodusajakirja Loodus. 1927 korraldas K/Ü Loodus oma esimese romaanivõistluse. Hiljem avaldas Loodus omanimelist kriminaalromaanide sarja, 1927–1931 ilmus "Looduse" universaal-biblioteek" 180 numbrit, 1929–1940 "Looduse" kroonine romaan" 139 raamatut, maailmakirjandust koondasid sarjad " ...

Loodus (täpsustus)

Loodus on kõige laiemas mõttes kogu füüsiline maailm. Loodus on ka erinevate asjade nimeks: Loodus on saareke Lääne-Virumaa rannikul Koolimäe lahes Älvi saarest kirdes. Loodus oli 1997–2006 ilmunud populaarteaduslik loodusalane ajakiri, mille asemel aastast 2007 ilmub Loodusesõber. Loodus oli 1922–1924 ilmunud populaarteaduslik loodusalane ajakiri. Loodus oli Eesti kirjastus, mis eksisteeris 1920–1940. Tarmo Loodus sündinud 1958, Eesti poliitik Rein Loodus sündinud 1931, Eesti kunstiajaloolane Leopold Loodus 1911–1967, Eesti sõjaväelane Loodus on perekonnanimi Mihkel Loodus sündinud 1937, ...

Tarmo Loodus

Tarmo Loodus on Eesti poliitik, pedagoog ja koolijuht. Kuulub erakonda Isamaa. Alates 2004. aastast töötab ta Viljandi Kutseõppekeskuse direktori, õpetaja ja lektorina.

Rein Loodus

Rein Loodus on Eesti kunstiajaloolane. Ta lõpetas 1950. aastal Tartu 1. Keskkooli ja 1955. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. Aastast 1961 on ta Ajaloo Instituudis teadur ja aastast 1985 juhtteadur. Ta on muu hulgas uurinud eesti raamatu- ja tarbegraafikat, samuti eesti eksliibrise ja karikatuuri ajalugu. Aastast 1967 on ta Eesti Kunstnike Liidu liige. Ta on ka Baltisaksa Kultuuriseltsi liige.

                                     

ⓘ Eesti loodus

  • Eesti Loodus on kord kuus ilmuv populaarteaduslik ajakiri, mille esmanumber anti välja 1933. aastal. Eesti Loodusel on olnud aja jooksul mitu väljaandjat:
  • Suuroja: Joad ja joastikud mühavad suurvee ajal Eesti Loodus september 2007 Igor Tuuling: Kuidas on tekkinud Balti klint? Eesti Loodus september 2008
  • jm. Eesti kultuurilukku on Loodus läinud ka kaheksaköitelise Eesti Entsüklopeedia kirjastamisega 1932 1937 peatoimetaja Richard Kleis Loodus kirjastas
  • asjade nimeks: Loodus oli Eesti kirjastus, mis eksisteeris 1920 1940. Loodus oli 1922 1924 ilmunud populaarteaduslik loodusalane ajakiri. Loodus oli 1997 2006
  • Kriminaalromaan on kirjastuse Loodus aastatel 1937 1940 avaldatud kriminaalromaanide sari. Kokku avaldati 43 raamatut. Eesti autoritelt ilmusid Elmar Valmrelt
  • Loodus oli looduseteemaline ajakiri, mis ilmus Eestis aastail 1996 2006. 1996 1997 kandis ajakiri nime Elav Teadus. Aastast 2002 sai ajakirja Loodus kaubamärgi
  • Tarmo Loodus sündinud 18. veebruaril 1958 Lihulas on Eesti poliitik, pedagoog ja koolijuht. Kuulub erakonda Isamaa. Alates 2004. aastast töötab ta Viljandi
  • Loodus oli esimene eestikeelne loodusajakiri. See ilmus aastail 1922 1924. Ajakirja toimetajaiks olid Johannes Piiper, Jaan Rumma, Jaan Sarv, Aleksander
  • Loodus ja Matemaatika oli aastatel 1959 1975 Eesti Looduseuurijate Seltsi täppisteaduste sektsiooni välja antud alusteadusteteemaline kogumike sari. Kokku
  • Rein Loodus sündinud 9. septembril 1931 Tartus on Eesti kunstiajaloolane. Ta lõpetas 1950. aastal Tartu 1. Keskkooli ja 1955. aastal Tartu Riikliku Ülikooli
  • Ülikooli loodus - ja tehnoloogiateaduskond moodustati 2008. aastal TÜ füüsika - keemiateaduskonna, TÜ bioloogia - geograafiateaduskonna, TÜ Eesti Mereinstituudi
  • perekonnanimi Loodus Eestis 65 mehel ja 83 naisel. Leopold Loodus 1911 1967 Eesti sõjaväelane Mihkel Loodus sündinud 1937 Eesti tõlkija ja ajakirjanik
                                     

Kriminaalromaan (Loodus)

"Kriminaalromaan" on kirjastuse Loodus aastatel 1937–1940 avaldatud kriminaalromaanide sari. Kokku avaldati 43 raamatut. Eesti autoritelt ilmusid Elmar Valmrelt "Ennustus relval" nr 5; 1937 ja "Ööl vastu 18. oktoobrit" nr 22; 1938. Eerik Laidsaarelt "Müstiline naisspioon" nr 25; 1939.

                                     

Loodus (ajakiri, 1997)

Loodus oli looduseteemaline ajakiri, mis ilmus Eestis aastail 1996–2006. 1996–1997 kandis ajakiri nime Elav Teadus. Aastast 2002 sai ajakirja Loodus kaubamärgi kasutajaks viieks aastaks MTÜ Loodusajakiri. Alates 2007. aastast hakkas selle asemel ilmuma ajakiri Loodusesõber.

                                     

Aasta loodusesõber

2018 – Joosep Matjus 2019 – Aveliina Helm ja Mart Meriste 2015 – Valdur Mikita 2014 – Piret Eensoo 2017 – Juhani Püttsepp ja Ingmar Muusikus 2013 – hundiuurija Peep Männil 2016 – Lodjakoja eestvedaja Liisa-Lota Kaivo koos Jõmmu meeskonnaga

                                     

Ammassaare mägi

Ammassaare mägi on kaitsealune soosaar Ammassaare rabas Rapla maakonnas Rapla vallas. Soosaar on võetud kaitse alla 1964. aastal ja selle pindala on 7.2 ha. Kaitsealune soosaar on moreenist kõrgendik suhteline kõrgus 4 m, mida katab 60–100-aastane segamets.

                                     

Aruküla põhjaveereostus

Aruküla põhjaveereostus on põhjaveereostus Harju maakonnas Raasiku vallas Aruküla alevikus. Piirkonnas on põhjavesi reostunud umbes 800 000 m² pindalal. Seisuga 2017 oli reostus vähesel määral likvideeritud. Reostus avastati 1993. aasta lõpus ja see rikkus joogivee enam kui 200 kaevus. Reostuse likvideerimiseks rajati uus veetrass, mille ehitust toetas Keskkonna Investeeringute Keskus 11 miljoni krooniga.

                                     

Eesti kõrgeimad puud

Eesti kõrgeimad puud on loodusrekordid Eesti puude kõrguskasvu osas. Loodusrekordina käsitletakse puuliikide lõikes avalikkusele teadaolevaid kõrgemaid puid, seetõttu pole välistatud, et looduses võib leiduda teadaolevaist veelgi kõrgemaid puid, mille kõrgusi lihtsalt pole mõõdetud ja teadaolevate kõrgeimate puude kõrgusega võrreldud.

                                     

Eesti Looduse Infosüsteem

Eesti Looduse Infosüsteem on alates 1999. aastast peetav andmebaas info kogumiseks, hoidmiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Eesti kaitstavate alade ja liikide kohta. EELIS-es on toodud nt kõik Eestis kaitstavad alad ja nende kaitsekorralduskavad, kaitstavad üksikobjektid, kaitstavad liigid. EELIS-e andmeid hoitakse 2011. aasta seisuga Postgre andmebaasis ja ruumiandmeid hallatakse MapX tarkvara abil.

                                     

Eevakivi metsa sipelgaala

Eevakivi metsa sipelgaala asub Järva maakonnas Järva vallas Mägise külas, jäädes Aravete–Järva-Madise teest lõuna pool asuvasse metsa. Alalt on leitud kaksteist sipelgaliiki, neist kuus on kuklased. Järva vallas asub ka teine sipelgaala – Kangrumäe sipelgaala, mis on Eevakivi metsa sipelgaalast suurem.

                                     

Haeska rannaniit

Haeska rannaniit on rannaniit Lääne maakonnas Haapsalu linna halduspiirkonnas Haeska küla lähedal. Niit on Matsalu lahe rannikul ja jääb Matsalu rahvuspargi piiresse.

                                     

Hageri-Sutlema rannamoodustised

Hageri-Sutlema rannamoodustised on endisaegse Balti jääpaisjärve metsaga kattunud rannavall, mis asub Rapla maakonnas Kohila vallas. Rannamoodustised on aastast 1973 kaitse all Hageri-Sutlema rannamoodustiste kaitseala.