ⓘ Eesti sümboolika - Eesti sümbolid, Sümboolika, Kommunistlik sümboolika, Eesti Advokatuur, Ungarlased, Tallinna vapp, Pärnumaa vapp, Tallinna lipp, Põhjakotkas ..

Eesti sümbolid

Eesti sümboolika on Eesti riigiga seotud sümboolika. Eesti sümboolika moodustavad Eesti lipp, vapp ja hümn. Riiklikele sümbolitele lisaks on valitud on ka Eesti rahvuslind, rahvuslill, rahvuskala, rahvusloom, rahvusliblikas, rahvuskivi jne.

Sümboolika

Sümboolika on sümbolite kasutamine teatud valdkonnas, ka teatud kriteeriumite järgi piiritletud sümbolite kogum. Näiteks Eesti riigi sümboolika moodustavad Eesti lipp, vapp, hümn, rahvuslind jne.

Kommunistlik sümboolika

Kommunistlik sümboolika on sümboolika, mida kasutavad kommunistlikud organisatsioonid ja kommunistlikud riigid alates 19. sajandi lõpust.

Eesti Advokatuur

Eesti Advokatuur on 14. juunil 1919 asutatud Eesti advokaatide kutseühendus, mis korraldab õigusteenuse osutamist era- ja avalikes huvides ning kaitseb advokaatide kutsealaseid õigusi. Eesti Advokatuur aitab oma liikmeid nende kutsealases tegevuses, teostab järelevalvet ning aitab edasi kanda Eesti advokaatide traditsioone. Eesti Advokatuuril on oma sümboolika, mille moodustavad advokatuuri lipp, esimehe ametiraha, teenetemedal ning rinnamärk.

Ungarlased

Ungarlased on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt. Aastatel 895–896 ületasid ungarlased Karpaadid ja jõudsid oma praegustele asualadele. Ungarlaste üldarv maailmas on 13.2–14.5 miljonit. Ungarlased moodustavad enamuse Ungari rahvastikust. Tänapäeval jääb osa traditsioonilisest ungarlaste asualast Slovakkia, Serbia Vojvodina, Rumeenia Transilvaania ja Ukraina Taga-Karpaatia territooriumile. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 165 ungarlast, neist Tallinnas 63.

Tallinna vapp

Tallinna täisvapi kilp on kuldne ning sellel on kolm sinist kuldsete kroonidega sammuvat otsavaatavat passant guardant lõvi leopardi. Kiiver on hõbedane, suletud varbsilmikuga ja punase voodriga. Kaelakaitsel on kuldne kett punase juveeliga. Kiivriehiseks on kuldsest punaste juveelidega kiivrikroonist tõusev punases rüüs rinnal ristatud kätega kuldse krooniga naisekuju. Naise nägu ja käed on heleda ihu värvi, juuksed on kuldsed. Hõlst on pealt sinine, seest kuldne.

                                     

ⓘ Eesti sümboolika

  • Eesti sümboolika on Eesti riigiga seotud sümboolika Eesti sümboolika moodustavad Eesti lipp, vapp ja hümn. Riiklikele sümbolitele lisaks on valitud on
  • Sümboolika on sümbolite kasutamine teatud valdkonnas, ka teatud kriteeriumite järgi piiritletud sümbolite kogum. Näiteks Eesti riigi sümboolika moodustavad
  • Kommunistlik sümboolika kitsamas tähenduses ka nõukogude sümboolika on sümboolika mida kasutavad kommunistlikud organisatsioonid ja kommunistlikud riigid
  • edasi kanda Eesti advokaatide traditsioone. Eesti Advokatuuril on oma sümboolika mille moodustavad advokatuuri lipp, esimehe ametiraha, teenetemedal ja
  • Ungari ajalugu Ungari vürstiriik Ungari kuningriik Ungari mütoloogia Ungari sümboolika Seekäid Csángód Eesti ungarlased Päring Statistikaameti andmebaasist
  • kelle silm, kihvad ja küüned on hõbedased ning keel punane Pärnumaa lipp Pärnu maakonna sümboolika Pärnu maavalitsuse kodulehel Pärnu maakonna sümboolika
  • maakond Tallinn sümboolika linna kodulehel Tallinna sümboolika suur vapp Tallinna sümboolika väike vapp Taani lõvide salapärane tee Eesti vapile
  • eesti õllekapp. Kujundid on hõbedased. Saku valla lipp Harju maakond Saku valla sümboolika valla kodulehel Saku valla sümboolika Riigikantselei kodulehel
  • Tartu lipp on Tartu maakonnas asuva Eesti linna Tartu lipp. Lipp on kinnitatud Riigikantselei sümboolika osakonnas 20. mail 1992. Tartu linna lipp on linnale
  • Linnalipu pikkuse ja laiuse suhe on 2: 1 ja normaalsuurus 1600 800 mm. Tallinna vapp Harju maakond Tallinn sümboolika linna kodulehel Tallinna sümboolika
                                     

Pärnumaa vapp

Pärnumaa vapp on Eestis asuva Pärnu maakonna vapp. Pärnumaa vapp kinnitati Riigivanem Konstantin Pätsi poolt 5. veebruaril 1937. Peale Eesti taasiseseisvumist registreeriti sama vapp 26. septembril 1996 Riigikantseleis Pärnu maakonna vapina.

                                     

Tallinna lipp

Tallinna lipp koosneb kolmest sinisest ja kolmest valgest ühelaiusest ribast, asetatuna vaheldumisi, ülal sinine, all valge. Linnalipu pikkuse ja laiuse suhe on 2:1 ja normaalsuurus 1600×800 mm.

                                     

Põhjakotkas

Põhjakotkas on Eesti sümboolika kasutatav lind, mis pärineb eeposest "Kalevipoeg". Põhjakotkast on kujutatud nt Eesti Kaitseliidu embleemil, kus see sümboliseerib kodumaa kaitset.

                                     

Eesti Lipu Selts

MTÜ Eesti Lipu Selts on Eesti selts, mis tegeleb Eesti lipu, vapi ja hümniga seonduvaga. Põhikirja järgi on seltsi eesmärgid järgmised: "seista Eesti lipu, vapi ja hümni säilitamise eest; Eesti lipu, vapi ja hümni tutvustamine ja propageerimine". Eesti lipu, vapi ja hümni ajaloo tundmaõppimine, talletamine ja üllitamine; Eesti lipu, vapi ja hümni kasutamise kultuuri edendamine; Selts asutati 30. mail 2004 Tartus.

                                     

Riigikantselei heraldikanõukogu

Riigikantselei heraldikanõukogu oli Riigikantselei juures tegutsenud sümboolikaga tegelenud nõukogu. Nõukogu asutati 1992 nime all Eesti vabariigi heraldikanõukogu. Nõukogu esimees oli Ivo Manfred Rebane. Tänapäeval tegeleb sümboolikaga Riigikantselei valitsuse kommunikatsioonibüroo.