ⓘ Eesti ajalugu - Eesti ajalugu, raamatusari, Eesti rahva ajalugu, Eesti filmikunst, Eesti ajakirjandus, MTÜ Eesti Mootorispordi Ajalugu, Eesti posti ajalugu ..

Eesti ajalugu (raamatusari)

Eesti ajalugu" on üldkäsitlus Eesti ajaloost, mis ilmub aastast 1935. 1930. aastatel plaaniti üldkäsitlust viieköitelisena, kuid kolmas köide ilmus alles 1940. aastal. Seejärel tuli üldkäsitluse kirjutamisse ligi 60-aastane paus, sest Nõukogude võimu ajal muutus senise ajalookäistluse jätkamine võimatuks. 1999. aastal algatati president Lennart Meri initsiatiivil projekt "Eesti ajalugu 1700–2000", millega plaaniti kirjutada enne sõda pooleli jäänud teosele kolmeköiteline järg. Esimestena ilmusid 2003. ja 2005. aastal esimene ja viimane köide, keskmine üldkokkuvõttes viies ilmus 2010. aasta ...

Eesti rahva ajalugu

Eesti rahva ajalugu oli 1932–1935 Tartus ilmunud populaarteaduslik koguteos Eesti ajaloost. Teose kirjastas Loodus. Teose toimetajad olid Juhan Libe, August Oinas, Hendrik Sepp ja Juhan Vasar. Teosest ilmus 14 vihku, ilmumata jäi viimane, 15. vihk. 1996–1997 ilmus teosest ümbertrükk, mille kirjastas J.K.

Eesti filmikunst

See artikkel käsitleb Eestiga seotud filmikunsti ajalugu. Eesti filmikunsti alguseks loetakse 30. aprilli 1912, kui fotograafina tuntud Johannes Pääsuke filmis Utotškini lendu Tartu kohal. Need kaadrid jõudsid filmiekraanile 1. mail 1912 filmis "Utotškini lendamised Tartu kohal". Vanim teadaolev Eesti mängufilm on "Laenatud naene", mis filmiti hiljemalt 1912. Režissööri nime pole teada. Näitlejate seas on Paul Pinna ja Alfred Sällik. Enne selle filmi leidmist peeti vanimaks 1914. aastal valminud Johannes Pääsukese filmi "Karujaht Pärnumaal".

Eesti ajakirjandus

Eestikeelse ajakirjanduse alguseks loetakse aastat 1766, mil Põltsamaal hakkas Peter Ernst Wilde väljaandel ilmuma arstiteadusliku sisuga lehekene "Lühhike öppetus, mis sees monned head rohhud teäda antakse.". Et Wilde ise ei vallanud eesti keelt küllaldasel määral, hoolitses eestikeelse väljaande sisu eest Põltsamaa kirikuõpetaja August Wilhelm Hupel. 1806. aastal hakkasid Johann Philipp von Roth ja Gustav Adolph Oldekop Tartus välja andma tartukeelset ajalehte Tartoma Rahva Näddali-Leht. Järjepideva ajakirjanduse ja lehelugemisharjumuse lõi Johann Voldemar Jannseni 1857. aastal asutatud ...

MTÜ Eesti Mootorispordi Ajalugu

MTÜ Eesti Mootorispordi Ajalugu on mittetulundusühing, mis peab Eesti Mootorispordi Muuseumi Ellamaa elektrijaamas. Ühing asutati 2002. aastal. Ühing on liitunud Eesti Muuseumide Infosüsteemiga MuIS.

Eesti posti ajalugu

Eesti riiklik postiteenistus on välja kasvanud 1636. aastal asutatud Rootsi riiklikust postisüsteemist. Eesti- ja Liivimaal viidi kuninganna Kristiina eestkostevalitsuse postimäärus ellu 1638. aastal.

                                     

ⓘ Eesti ajalugu

  • Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Selle alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula Pulli asula eksisteerimist
  • Eesti ajalugu on üldkäsitlus Eesti ajaloost, mis ilmub aastast 1935. 1930. aastatel plaaniti üldkäsitlust viieköitelisena, kuid kolmas köide ilmus alles
  • Eesti rahva ajalugu oli 1932 1935 Tartus ilmunud populaarteaduslik koguteos Eesti ajaloost. Teose kirjastas Loodus. Teose toimetajad olid Juhan Libe
  • See artikkel käsitleb Eestiga seotud filmikunsti ajalugu Eesti filmikunsti alguseks loetakse 30. aprilli 1912, kui fotograafina tuntud Johannes Pääsuke
  • ilmus eesti keeles juba paarkümmend ajalehte. Eesti ajakirjanduse ajalugu kogub Põltsamaal tegutsev Eesti pressimuuseum. Eesti ajalehtede loend Eesti ajakirjade
  • MTÜ Eesti Mootorispordi Ajalugu ka: Mootorispordi Muuseum on mittetulundusühing, mis peab Eesti Mootorispordi Muuseumi Ellamaa elektrijaamas. Ühing
  • filateelia.ee Ajalugu - Eesti Post filateelia.ee viki.filateelia Estonian Postal History Estonia Postal History Resources Pilte Eesti postmarkidest vene
  • Eesti - Liiwi - ja Kuramaa ajalugu 1. trüki pealkiri Eesti Liiwi ja Kuura maa ajalugu on 1877 Tartus ilmunud Matthias Johann Eiseni koostatud ja
  • Eesti kaitsejõudude ajalugu on ülevaade Eesti kaitsejõudude arengust. Pikemalt artiklis Eesti Esimeses maailmasõjas Poliitilised eeldused Eesti rahvusväe
  • artiklis Eesti ajaloo periodiseerimine Pikemalt artiklis Historiograafia Sõna historiograafia tuleneb kreeka sõnadest ιστορία historía ajalugu mineviku
                                     

Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu

Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu on 1877 Tartus ilmunud Matthias Johann Eiseni koostatud ja välja antud raamat. 1877 ilmunud raamatus on 152 lehekülge. 1913 ilmus teosest 2. täiendatud trükk, milles on 176 lehekülge.

                                     

Aidamees

Aidamees oli mõisas aidas oleva vara hoidja ja järelvaataja. Ta jälgis, et kõigil töölistel oleksid vajalikud tööriistad olemas ja et need saaksid päeva lõpus samas korras tagastatud. Jälgis ka moonakatele määratud päevamoona, et kõik saaksid ühepalju ja õiged isikud. Pidas arvet, palju moona aidas on ja kes palju mõisale võlgu on. Võttis vastu mõisale makstavat vilja ja muud koormist.

                                     

Ajakeskus Wittenstein

SA Ajakeskus Wittenstein on Paide Ordulinnuse peatornis asuv asutus, kus huumori võtmes tutvustatakse Eesti ajalugu alates muinasajast ja lõpetades tänapäevaga. Nimi "Wittenstein" oli Paide alamsaksakeelne nimi. Ehitisel on kaheksa korrust ja igal korrusel tutvustatakse ühte Eesti ajaloo etappi. Keskuse kontseptsiooni autor ja teostuse koordinaator on Georgi Särekanno. Keskuse videoprgrammid ja helitööd tegi OÜ Ruudu Produtsendid.

                                     

Eesti ajaloo periodiseerimine

Üldjoontes jagatakse Eesti ajalugu Eesti muinasajaks, Eesti keskajaks, Eesti varauusajaks, Eesti uusajaks ning Eesti lähiajalooks või uusimaks ajaks.

                                     

Eesti ajalookirjanduse aastapreemia

Eesti ajalookirjanduse aastapreemia on aastast 1995 välja antav preemia. Auhinna väljaandmise algatasid Eesti Ajalooarhiiv ja TA Ajaloo Instituut. Preemia väljaandmise eesmärk on muu hulgas tunnustada Eesti parimate ajalooraamatute autoreid, tõsta ajaloo ja ajaloolaste tööde suhtes avalikkuse huvi.

                                     

Eesti kirikulugu

EELK pärast Teist maailmasõda. Kirik rahvusliku identiteedi murdeajal 19.sajandil. Eesti vaba rahvakiriku rajamine. Kristluse algmõjud ja eestlaste ristiusustamine. Luterlik ortodoksia, pietism, ratsionalism. Reformatsioon. Liitumine õigeusu kirikuga, uued usuliikumised ja vabakoguduste sünd.

                                     

Eesti sõjaajalugu

Eesti sõjaajalugu on ajalooteaduse haru, mis tegeleb Eesti riigi ja rahvaga seotud sõdasid. Eesti sõjaajaloo alguseks võib lugeda esimeste rahvusväeosade loomist Vene Tsaariarmees.

                                     

Kehik

Kehik on külimitust suurem teravilja ja jahu mõõduvakk Põhja- ja Kesk-Eestis. Kehiku maht oli 18 toopi ehk 1/2 Tallinna vakka; mõnikord oli maht ka natuke suurem või väiksem.

                                     

Kolmeväljasüsteem

Kolmeväljasüsteem ehk kesasüsteem on selline maaviljelussüsteem, kus põld on jagatud kolmeks enam-vähem samasuuruseks tükiks, ja kus eri aegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks. Eesti alal võeti kolmeväljasüsteem kasutusele 11.–12. sajandil. 19. sajandil mindi enamikus Eesti kohtades üle mitmeväljasüsteemile.

                                     

Linnavanem

Linnavanem on linnavalitsuse juht või liige väikelinnas või rae koosseisu mittekuuluv kogukonnavanem. Eestimaa väikelinnades Rakvere, Paide ja Paldiski kuulus foogtikohtu koosseisu kaks linnavanemat. 1. mail 1938 kehtima hakanud linnaseaduse alusel oli linnavalitsuse juhiks maakonnalinnade hulka mittekuuluvais kolmanda astme linnades linnavanem ka linnades, kus oli varem olnud linnapea.