ⓘ Eesti ametimärgid - Riigivapi teenetemärgi kett, Aleksander Nevski katedraal, Tallinn, Tallinna linnapea ametikett ..

Riigivapi teenetemärgi kett

Riigivapi teenetemärgi kett on Riigivapi teenetemärgi ainus eriklass, Eesti presidendi ametitunnus. Riigipea ametitunnus on 69-millimeetrise läbimõõduga kullast riigivapi ning rubiini, kolme safiiri ja 94 teemandiga 30 mm laiune kuldkett. Vabariigi Presidendi ametiketi kujundas 1936. aastal Paul Luhtein. Ametiketi juurde kuulub rinnal kantav kaheksaharuline 87 mm läbimõõduga kuldtäht, mille südamikus on rahvusmotiividest ümbritsetud suur riigivapp, niisamuti I klassi suurpael algselt Riigivapi teenetemärgi erisuurpael. Praegune Riigivapi teenetemärgi kett on koopia algsest, mis asub teadma ...

Aleksander Nevski katedraal

Püha Aleksander Nevski katedraal on õigeusu kirik Tallinnas Toompeal aadressil Lossi plats 10. Kirik on antud rendile Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikule. Aleksander Nevski peakirik ehitati Eestimaa kubermangu kuberneri Sergei Šahhovskoi algatusel otse Toompea lossi vastu mis oli sel ajal Eestimaa kuberneri residents kohale, kus oli park ilupuude ja roosipõõsastega. Varem, veel 1864. aastal, oli samas paigas Toompea turg Dom Markt. Koguduse liikmed soovisid ehitada väikest kogudusekirikut Vene turu äärde või Tallinna Peetri Reaalkooli vastu, kuid Šahhovskoi nõudis, et "merelt ja maa ...

Tallinn

Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres. Teadaolevalt on Tallinna, tolleaegse nimega Revalit, koos oma kodanikkonnaga ladina keeles civitas Revaliensis esimest korda mainitud linnana aastal 1238. Lübecki linnaõigused sai linn 15. mail 1248. Läänemere idaosa merekaubandusega tegeleva linna tähtsust kasvatas märgatavalt 1285. aastast kuulumine Hansa Liitu, mis andis linnale laokoha õiguse 1346. aastal. Tallinnast arenes oma strateegilise asukoha tõttu 14.–16. sajandil Põhja-Euroopa oluline idakaubandust juhtiv hansalinn. T ...

                                     

ⓘ Eesti ametimärgid

  • Riigivapi teenetemärgi kett on Riigivapi teenetemärgi ainus eriklass, Eesti presidendi ametitunnus. Riigipea ametitunnus on 69 - millimeetrise läbimõõduga
  • vallavanematel lubati selle heaks ära anda isegi oma kaelaskantavad ametimärgid Vene kirikuarhitektuurist lähtunud historitsistlikus stiilis pühakoja
  • linnapea esimest korda 1997. aastal. Riigivapi teenetemärgi kett Tallinna entsüklopeedia. I köide Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2004. Lk ? ?
  • Vabariigi Presidendi käsundusohvitseri rinnamärk on kõige haruldasem Eesti sõjaväe rinnamärk, seda on antud vaid kuuele isikule: kindralmajor Gustav Jonson
                                     

Tallinna linnapea ametikett

Tallinna linnapea ametikett on Tallinna linnapea ametitunnus. Ametikett koosneb ehistega suurest vapist, mille külge on kinnitatud kandekett. Ametiketi kavandas Priit Herodes ja selle valmistas OÜ Miniplast Pluss. Ametiketti kandis Tallinna linnapea esimest korda 1997. aastal.

                                     

Vabariigi Presidendi käsundusohvitseri rinnamärk

Vabariigi Presidendi käsundusohvitseri rinnamärk on kõige haruldasem Eesti sõjaväe rinnamärk, seda on antud vaid kuuele isikule: leitnant Karl Iman kindralmajor Gustav Jonson kolonel Ludvig Jakobsen kapten Veljo Teder leitnant Oskar Jaakson kolonel Herbert Grabbi